Tartu Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Määruse teatavaks tegemise aeg 18. oktoober 2016.a, Valga kohtumaja ja koht Tsiviilasja number
2-16-14057
Tsiviilasi
V. Z.i avaldus nõusoleku saamiseks abiellumiseks ilma abieluvõimetõendita
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: V.Z.(sünniaeg: xx.xx.xxxx; isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x; e-post: x; telefon: xxxx xxxx) Puudutatud isik: M.M. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x; e-post: x)
Kohtuistungi toimumise aeg
13.10.2016.a kell 11.15
V.Z.esitas 16.09.2016.a Tartu Maakohtule avalduse kohtu loal abieluvõimetõendita abielu sõlmimiseks.20.09.2016.a määrusega võttis Tartu Maakohus avalduse menetlusse. Avalduse kohaselt soovib avaldaja abielluda M.M.ga Valga perekonnaseisuasutuses. Avaldaja ja puudutatud isik on elanud koos alates 2015.a maist. Avaldaja on lahutatud ja kinnitab, et tal ei ole abielu sõlmimiseks takistusi. Avaldaja on lisanud avaldusele ka koopia abielulahutuse tunnistusest. Vene Föderatsioon ei väljasta Eestis nõutavat abieluvõimetõendit ja seetõttu on avaldaja pöördunud kohtu poole loa saamiseks abielu sõlmimiseks vastava tõendita. Avaldaja lisas avaldusele koopia oma passist, abiellumist takistavate asjaolude puudumise tõendist nr 232 (koos tõlkega), abielulahutuse tunnistusest (koos tõlkega) (tl 3 -8).
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. Tulenevalt TsMS § 477 lõigetest 1 ja 2 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi, seejuures võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus, vaadanud läbi kohtule esitatud avalduse ja kuulanud 13.10.2016.a ära menetlusosalised, leiab, et V. Z.i avaldus kuulub rahuldamisele. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 1 kohaselt on abieluvõimetõend abielluja elukoha- või kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukoha- või kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi. PKTS § 39 lg 3 järgi peab abieluvõimetõendi esitama isik, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist. PKTS § 39 lg 5 sätestab, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Luba kehtib kuus kuud. Kohtule esitatud Vene Föderatsiooni passi koopiaga (tl 3) on tõendatud, et avaldaja on Vene Föderatsiooni kodanik. Venemaa ei väljasta abieluvõimetõendeid PKTS mõttes, kuna Vene Föderatsioonis puudub vastav keskregister. Avaldaja on esitanud koopia abielulahutuse tõendist (tl 7-8). Avaldaja soovib abielu sõlmida Valgas M.M. ́ga, kellega on nad juba koos elanud alates 2015.a maist. Avaldajal on elamisluba lõppenud 2016.a augustis, kuid tal on viisa ning kehtiv tööluba. Kohus leiab, et abielu sõlmimiseks loa andmise tingimused PKTS § 39 lõigete 3 ja 5 järgi on täidetud: avaldaja on Venemaa kodanik, Eestis on viibinud elamisloa, tööloa või viisa alusel ja Vene Föderatsioon ei väljastata abieluvõimetõendit; avaldaja kavatseb abielluda Eesti Vabariigis Valga Perekonnaseisuasutuses. Avaldaja on kinnitanud, et abielu sõlmimiseks ei ole takistusi ning kohus ei ole neid ka tuvastanud. Seega annab kohus avaldajale loa abielu sõlmimiseks välisriigi abieluvõimetõendita. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.