Tartu Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Määruse tegemise aeg ja koht 05. oktoober 2016, Valga kohtumaja Tsiviilasi
A.J.’i hagi D.Š.’i vastu isaduse tuvastamiseks väljamõistmiseks
Tsiviilasja number
2-16-9329
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
ja elatise
Hageja: A.J. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x) Hageja seaduslik esindaja: M.J.-H. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x; telefon: xxxx xxxx; e-post: x) Kostja: D.Š. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x; telefon: xxxx xxxx) 28.09.2016.a kell 11.00
Kohtuistungi toimumise aeg
Tartu Maakohtu menetluses on A.J.’i hagi D.Š.’i vastu isaduse tuvastamise ja elatise väljamõistmiseks. Pooled sõlmisid 28.09.2016.a kohtuistungil kompromissi elatise nõude osas. Isaduse tuvastamise nõude võttis hageja seaduslik esindaja kohtuistungil tagasi, kuna kostja on kohtuväliselt isaduse omaks võtnud. Kompromiss elatise nõude osas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga; kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et poolte tahe sõlmida kompromiss on tuvastatud. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avaliku huvi ning kompromissi on võimalik täita, seega ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus on selgitanud, et kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel käesolevas tsiviilasjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohus selgitab, et kuna pooled on kokku leppinud, et kostja tasub hagejale mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, siis kuupalga alammäära muutumisel muutub ka elatise suurus ning hagejal ei tule kuupalga alammäära muutumisel uuesti kohtusse pöörduda. Hagi tagasivõtmine isaduse tuvastamise nõude osas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.
Hageja on kohtule esitanud hagi tagasivõtmise avalduse kohtuistungil ning kostja on avaldanud oma nõusoleku. Rahvastikuregistrist nähtub, et kostja on kohtuväliselt isaduse omaks võtnud ning kostja on kantud hageja isaks. Eeltoodust rahuldab kohus hageja hagi tagasivõtmise avalduse TsMS § 424 lg 1 alusel ning jätab hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.