Pärnu Maakohus
Kohtu koosseis
Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Elen Rasmussen
Otsuse teatavakstegemise
03.10.2016 Rapla kohtumaja kantselei kaudu
aeg ja koht Tsiviilasja number
2-16-11359
Hagi ese
Elatise nõue asenduskohustusena
Hagi hind
2250 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad: K L xxxxxxxxxxx J L xxxxxxxxxxx Hagejate seaduslik esindaja: K L xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx xxxx xx-x e-post: xxx@xxx Kostja: O V xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx xxxx xxxxxxxx xxx xx e-post: xxx@xxx
Kohtuistungi toimumise aeg 28.09.2016
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
xxxxxx
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue Pärnu Maakohtu 13.04.2016 määrusega kinnitati kohtulik kompromiss hagejate seadusliku esindaja ja hagejate isa I V vahel (tsiviilasi nr 2-16-2836), mille kohaselt kohustus viimane maksma oma alaealistele tütardele alates 22.02.2016 igas kuus 250 eurot. I V kompromissi täitma ei asunud ja hagejate seaduslik esindaja pöördus kohtutäituri poole kompromissi sundtäitmiseks (täiteasi nr 179/2016/588). Kohtutäituri õiendi kohaselt on 04.07.2016 seisuga I V elatise võlgnevus 1318.97 eurot. I V on terve ja elujõuline mees, kuid otsib võimalust töötada vaid mitteametlikult, et elatise tasumisest kõrvale hoida. Samuti puudub tal vara, millele sissenõuet pöörata. Laste käekäigu ja ülalpidamise suhtes on I V äärmiselt apaatne. Eelkirjeldatud põhjustel on kohustatud isikult elatise saamine erakordselt raske. PKS § 106 lg 2 toetudes leiab hagejate seaduslik esindaja, et sellises olukorras on kohustatud oma pojalastele ülalpidamist andma I V isa O V. Kostja omab piisavat sissetulekut ja kinnisvara, mistõttu on võimeline asenduskohustust täitma. Hagejad taotlevad kostjalt igakuise elatise väljamõistmist summas 250 eurot ehk 125 eurot kummalegi hagejale. Kostja seisukoht Kostja on seisukohal, et hagi on alusetu ja palub selle jätta rahuldamata. Kuna vanem PKS § 102 lg teise lause järgi alaealise lapse ülalpidamiskohustusest ei vabane, olenemata tema majanduslikust olukorras, ei saa vanavanematel PKS § 106 lg 1 järgi asenduskohustust tekkida põhjusel, et vanemal ei ole piisavalt vahendeid. Riigikohus on seisukohal, et vanavanema ülalpidamiskohustus asenduskohustusena võib tekkida juhul, kui vanema vastu ei ole võimalik nõuet esitada või selle väljamõistmist on ülemäära raske saavutada ja seda pikema aja jooksul. Hagejate isa I V on sõlmitud kohtulik kompromiss elatise tasumise osas ja see on pööratud sundtäitmisele. I V on hagi kohaselt terve ja töövõimeline isik. Hagi esitamise ajaks oli täitemenetlus toimunud vaid mõne kuu ja kostja hinnangul ei saanud selle aja jooksul täitemenetluse võimalused ammenduda. Kostjal puuduvad majanduslikud võimalused asenduskohustuse täitmiseks. Kostjale kuulub 1⁄2 mõttelist osa elamust xxxxxxx xxxxxxxx xxx xx, mis on kostja ja tema alaealise poja A elukohaks. Eluasemekulud koos telefoni ja internetiga on ca 200 eurot kuus. Kostja põhipalk päästeametis on 794.92 eurot kuus(bruto) ja tema ülalpidamisel on üks alaealine laps, kellele teine vanem elatist ei maksa. Kohtu seisukoht ja põhjendused Hagi esitamisel kostja vastu on toetutud PKS § 106 lg 2, mille kohaselt juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Kostja on hagejate üks vanavanemaist.
Kohus leiab, et kõnesoleval juhul on PKS § 106 lg 2 sätestatud asenduskohustuse rakendamise nõue ennatlik ja põhjendamatu. 13.04.2016 ehk kolm kuud enne hagi esitamist on hagejate seaduslik esindaja sõlminud kohustatud isikuga kohtuliku kompromissi. 08.06.2016 ehk ca poolteist kuud enne hagi esitamist on alustatud täitemenetlust kohtuliku kompromissi sundtäitmiseks. Eelkirjeldatud lühikese ajavahemiku põhjal on alusetu väita, et kohustatud isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda oleks ülemäära raske saavutada. Kohustatud isik on terve ja töövõimeline isik ja tema viibimiskoht on teada. Kohustatud isiku mõjutamisel ei ole kasutatud kõiki seadusest tulenevaid võimalusi. Kuna I V kohtulikku kompromissi ei ole täitnud ja hagejate seadusliku esindaja väitel ei kavatsegi täita, on hagejatel võimalik ja vajalik pöörduda kohtusse hagiga elatise väljamõistmiseks seaduses ettenähtud miinimummääras. Kohtuotsuse sundtäitmisel on kohtutäituril suuremad võimalused võlgniku mõjutamiseks (näiteks eriõiguste ja lubade äravõtmine TMS § 177-2 järgi). Kui kohustatud isik hoiab kuritahtlikult kohtuotsuse täitmisest kõrvale, on võimalik esitada politseile avaldus kriminaalmenetluse algatamiseks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoolelt kulude väljamõistmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna hagejad on alaealised, on õiglane, et kõnesolevas asjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.