Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Pavelson
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
29. september 2016, Rapla
Tsiviilasja number
2-16-14278
Tsiviilasi
D K hagi T K vastu abielu lahutamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja D K (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx x/x, xxxxx, xxxxxx, xxxxx xxxxx, e-post xxx@xxx). Kostja T K (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx, e-post xxx@xxx).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon Lahutada D K ja T K abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxx, abielukanne nr xx-xxxx/xxx. Muuta T K perekonnanimeks L. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue Hageja palub abielu lahutada. Kostja seisukoht Kostja hagile vastu ei vaidle ning soovib pärast abielulahutust kanda perekonnanime L. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 65 lg 1 sätestab, et abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu ning § 65 lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Perekonnaseaduse § 66 p 2 sätestab, et abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhtes on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasad abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Poolte abielulist kooselu ei ole enam alates xx. xxxxx xxxx. Hageja ei ole nõus kooselu taastama. Kostja võtab hagi õigeks. Seega kohus leiab, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning abielu kuulub lahutamisele. Nimeseaduse § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kostja taotleb taastada tema abielueelne perekonnanimi L. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisel nimeseaduse § 11 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega menetluskulud kuuluvad jätmisele poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Pavelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.