Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
23. september 2016, Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasi
2-16-110095 A. ja B. (seaduslik esindaja D.) hagi C. vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2 x 1935 € (9 kuud x 215€/kuus - TsMS § 129 lg 2)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja 1: A. (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja 2: B. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht mõlemal Xxxxxxxxxxx) Hagejate seaduslik esindaja: D. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx); Kostja: C. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx)
Menetlemise viis
RESOLUTSIOON
12.09.2016 istungil osalesid D. ja C.
1.Rahuldada A. ja B. hagi C. vastu elatise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista C.’lt (ik xxxxxxxxxxx) alaealise poja A. (ik xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks igakuine elatis 215,00 € (kakssada viisteist eurot) kuus, kuid mitte vähem Perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimummääras (2016.a kehtiv elatise miinimummäär 215 € kuus, alates 2017.a 235 € kuus) alates 01.07.2016 kuni A. täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx.
3.Välja mõista C.’lt (ik xxxxxxxxxxx) alaealise poja B. (ik xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks igakuine elatis 215,00 € (kakssada viisteist eurot) kuus, kuid mitte vähem Perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimummääras (2016.a kehtiv elatise miinimummäär 215 € kuus / 7,17 €/päevas, alates 2017.a 235 € kuus) alates 01.07.2016 kuni B. täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx.
4.Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Väljamõistetud elatis tuleb maksta hiljemalt selle kuu, mille eest elatist makstakse, 10. kuupäevaks D. (isikukood xxxxxxxxxxx) arvelduskontole Xxxxxxxxxxx, selgitusega: Xxxxxxxxxxx elatis.
5.Otsuse tegemise ajaks on perioodi 01.07.2016-23.09.2016, so hagiavalduse esitamisest möödunud 2 kuu ja 23 päeva eest väljamõistetud elatis muutunud sissenõutavaks summas 1189,82 €, millest tuleb maha arvata alates juulist 2016 kostja poolt hagejate esindajale tehtud elatise maksed (kohtule esitatud andmetel vähemalt 300 €).
6.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2-16-110095 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja hagi asjaolud
1.Alaealiste A. ja B. nimel esitas laste seaduslik esindaja, lapsi kasvatav vanem D. 02.06.2016 Pärnu Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostja C.’lt välja mõista kummagi lapse kasuks elatise perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras alates juulist 2016.a kuni A. ja B. täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on A. igakuiste vajaduste kulud (toit, transport, tervis, riided, haridus jne) 455 eurot kuus ja B. igakuiste vajaduste kulud 425 eurot kuus. Lastega seotud kulud on tavalisest suuremad, kuna lapsed käivad Pärnus terapeudi juures (transport, ravimid jms). Juunis 2015 said vanemad kokkuleppele, et laste isa toetab laste ülalpidamist rahaliselt 100 € kuus lapse kohta ehk 200 € kuus + talvepuud + võimalikult palju lastega koos olemist (eeldatavalt 2 nädalavahetust kuus). Tegelikult pole laste isa nii palju lapsi võtta saanud. Mais soovis isa maksmata jätta 200 €, et arvestada see talvepuude maksumuse hulka, kuid laste ema ei soovi talvepuid temalt ja soovis arutada elatise tõusu. Kuna kostja arvab, et 200 € on 2 lapsele piisav ja hagejate esindaja, et see ei ole piisav, siis pöördub kohtusse. Laste ema pidi tööl käimisest loobuma tervislikel põhjustel, kuna sai puukborrelioosi ja on hetkel töövõimetuspensionär. Siiani on rahaliselt aidanud neid laste ema vanemad. Kostja vastus ja menetluse edasine käik
2.Kostja sai hagimaterjalid kätte e-postiga, esitas kohtule 26.07.2016 kirjaliku vastuse, milles palus jätta hagi rahuldamata alltoodud vastuväidetel. Kostja teatas, et on täitnud ülalpidamiskohustust vastavalt kokkuleppele ja oma majanduslikele võimalustele – on maksnud ülalpidamiseks 200 € kuus (kummagi lapse jaoks 100 €) ning lisaks igakuisele kokkulepitud elatisele ja küttepuude muretsemisele on aidanud rahaliselt hagejate ema (vt 02.03.2016. a makset nr 438 summas 185,00 eurot) ning tasunud hagejate suvelaagri eest (vt 08.07.2016 makset nr 464 summas 100 eurot) (pangakonto väljavõtted tlk. 57-58).
2.1.Kostjale teadaolevalt peale kokkuleppe sõlmimist hagejate ülalpidamiseks ei ole hagejate ülalpidamisvajadus sellises ulatuses ja suuruses (üle kahekorra) muutunud. Kostja ei nõustu hagejate eluasemekulude suurusega 60 € ning on seisukohal, arvestades varasemat kogemust, et kulu suuruseks kuus ühe hageja kohta on ca 16 eurot (vanemate abielu ajal oli eluasemekuludeks (elekter, televisioon, vesi ja kanalisatsioon, küttepuud) kuus kokku mitte üle 50 €). Statistikaameti andmebaasi andmetel oli keskmine toidukorvi maksumus kuus 2015. a 91,50 eurot2. Kostja nõustub, et toidukulu kuus ühele ülalpeetavale on keskmiselt 90 eurot. Kostjale teadaolevalt käib B. (hageja 2) jalgpallitrennis ja A. (hageja 1) keraamikaringis ning laulmas. Kõik huvialaringid asuvad Kilingi-Nõmmes. Kostja nõustub, et vajalik tarnspordikulu kuus ühele lapsele on 7 eurot kuus. Hageja 1 mõistlik telefonikulu kuus koos mobiilse internetiga on kostja arvates 10 €. Kostjale teadaolevalt on mõlemad lapsed terved ning seega mõistlik kulutus tervishoiule kuus on kostja arvates 5 € ühele lapsele. Kostja nõustub, et koolikohustuse täitmiseks on põhjendatud keskmine kulu kuus 4 €. Lisaks hageja emale tehtud ülekannetele on kostja hagejaid ülal pidanud ajal, kui 2 (6)
2-16-110095 hagejad viibivad kostja juures. Kostja on regulaarselt alates 2015. a sügisest (3-4 korda kuus) käinud hagejatega Abja Gümnaasiumi ujulas ujumas. Lisaks veedab kostja hagejatega aega looduses ja tegeleb muude igasuguste hagejatele huvipakkuvate tegevustega. Kostja on enda töögraafikust hagejate ema iga kuu alguses teavitanud, kuid enamasti need päevad, mis kostjale seoses tööga sobiksid lastega koosveetmiseks, ei sobi hagejate emale. Kostja ei ole soovinud jätta mais maksmata 200 eurot sooviga arvestada see talvepuude maksumuse hulka. Kostjale teadaolevalt ei ole kostjal hagejate emaga seoses küttepuude muretsemise ja kohaletoimetamisega mingeid ebameeldivusi olnud. Kostja võtab õigeks, et hagejate emal diagnoositi poolteist aastat tagasi puukborrelioos ning ta on töövõimetuspensionär. Samas kostjale teadaolevalt ei ole hagejate emal tuvastatud täielikku töövõimetust ning hagejate ema on võimeline tööd tegema ja ka ise hagejate ülalpidamises osalema.
2.2.Kostja märgib enda varandusliku seisundi kohta järgmist: sissetulek töötasu näol on keskmiselt kuus kokku 933,45 eurot, sellest Pärnu Haigla Sihtasutusest summas 437,94 eurot ning Päästeametist summas 495,51 eurot (palga laekumiste aruanded tlk 60-63). Seega kostja, eesmärgiga pidada kohaselt ülal ennast ja lapsi, juba töötab kahel töökohal. Kostja omandis ja kasutuses on 2000. a sõiduauto Volvo, millise väärtus on 500 eurot ning mida kostja kasutab tööl käimiseks. Kostjal ei ole kinnisvara ega muud väärtuslikku vara. Kostjal kulub enda ülalpidamiseks kuus ca 359,00 eurot. Lisaks hagejatele on kostja ülalpidamisel tütar G.-M.K.. (sünd xxxxxxxxxxxx. a) esimesest abielust, kes on ülalpidamist saama õigustatud PKS § 97 p 2 alusel. Kostja tasub G.M.K.. emale E.V. tütre ülalpidamiseks kuus 140 eurot (konto väljavõte elatise tasumisest).
3.12.09.2016 kohtuistungil pooled kompromissile ei jõudnud. Laste ema kinnitas, et ei tööta praegu, on 80 % töövõimetuspensionär. Hagejate esindaja soovib mõlemale lapsele elatusmiinimumi alates juulis 2016, elatist nõus vähendama ei ole, tagasiulatuvalt ei nõua. Laste isa kinnitas, et tema sissetulekud on igakuiselt ca 960 eurot. Leidis, et ei suuda maksta elatist nõutud summas, kuna peab PKS § 97 lg 2 p 2 kohaselt ülalpidama ka kolmandat last, kes omandab haridust, maksab temale 140 € kuus, rohkem sissetulekutest ei jätku. Kostja arvab, et suudaks maksta kummalegi hagejale 150 eurot kuus. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja poolte kirjalike seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub. Elatist saab üks vanem teiselt nõuda alaealise lapse nimel kuni lapse täisealiseks saamiseni. PKS § 100 lg 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega 3 (6)
2-16-110095 koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. Elatise maksmine loetakse kohaselt täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning laste ülalpidamiseks ettenähtud raha antakse teisele vanemale, mitte lapsele endale. Riigikohus (nt lahendis nr 3-2-1-159-12) on selgitanud, et perekonnaseaduse järgi on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb.
5.Senise ülalpidamiskohustuse täitmise piisavus. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostjal C.l, kes ei ela hagejatega koos, on hagejate ees ülalpidamise kohustus, mida ta on vanemate kokkuleppe alusel alates juunist 2015 kuni vähemalt juulini 2016 täitnud summas 200 eurot kuus (kummalegi hagejale 100 € kuus) ning lisaks tasunud 2016.a laste huvitegevuse eest kokku 285 € ja muretsenud puud (maksumus teadmata). Hagejate esindaja on kohtusse elatise nõudega hagi esitanud 23.06.2016, kuna leiab, et 100 € kuus lapse kohta ei ole enam piisav ja talvepuid elatise katteks enam ei soovi. Hagejad soovivad elatise kehtivas miinimummääras väljamõistmist alates 01.07.2016. Hagejate esindaja on hagis nimetanud laste kulude suuruseks kuus 425-455 €, konkreetseid kuludokumente igakuiste kulude suuruse kohta ei esita ega pea esitama, kuna nõuab elatist miinimummääras. Kostja ei ole nõus maksma elatist kehtivas miinimummääras, vaid maksmaalselt kuni 150 eurot kuus lapse kohta põhjusel, et kostja ülalpidada on 3 last, kostja palgast rohkem ei jätku ja hagejate kulud ei ole nii suured, kui nende esindaja väidab.
6.PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Alates 01.01.2016 kehtiva töötasu kuupalga alammäära 430 € järgi on elatise miinimum 215 € kuus . Riigikohus on ka selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-178-13, p 15). Kohus nõustub kostja viidetega Riigikohtu lahenditele selles, et kui vanemad on sõlminud elatise maksmise kohta kokkuleppe ja kokkulepitud elatis ei kata lapse vajadusi, võib vanem esitada lapse nimel teise vanema vastu hagi elatise väljamõistmiseks. Samas kohus leiab, et juhul kui vanemate vahel kokkulepitud elatis jääb alla seadusega sätestatud miinimummäära ja sellest mingil ajahetkel enam lastele ei piisa, ei tähenda see, et hagejate esindaja peaks oma miinimummääras nõuet põhjendama ja tõendama muul viisil või rohkem kui need vanemad, kellel varasem elatise kokkulepe puudus ja kes esmakordselt hagiga kohtusse pöörduvad. Eelpool kirjeldatud tõendamise põhimõte sõltub nõude suurusest ja kehtib mõlemal juhul ühtviisi, kui nõue ei üle miiniummäära. Alla miinimummäära jäävate kulutuste puhul ei pea hagejate esindaja kulutusi põhjendama ega tõendama, kuna seadusandja eesmärgi kohaselt on miinimummääras elatis lapse igakülgsete vajaduste ja arengu jaoks mõistlik summa. Seega kohus ei hakka käesolevas asjs hindama hageja väiteid ja kostja vastuväiteid erinevate kuluartiklite (eluase, haridus, tervis jms) kaupa. Kostja on esitanud dokumendid, mis tõendavad alates maist 2015 igakuist keskmist netosissetulekut 900-1100 € ja hagejate ees ülalpidamisekohustuse regulaarset täitmist igakuiselt 200 €, so 100 € lapse kohta (pangakonto väljavõtted tlk 57-58). Kostja on nõutava elatise suurust vaidlustanud PKS § 102 alusel ja on pakkunud omapoolse summana 150 eurot lapse kohta, kokku 300 €, mida ta enda arvates suudaks tasuda. Kuna eeltoodud tõendite järgi elatise maksmine on olnud küll regulaarne, kuid mitte piisav PKS 101 lg 1 tähenduses, on hagejad põhjendatult pöördunud rikutud õiguste kaitseks kohtusse. Kohus lähtub alljärgnevates arvutustes hagejate taotletud elatise määrast.
7.Vanemate varaline seisund ja muud kohustused. PKS § 102 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem ei vabane elatise maksmise kohustusest üldjuhul ka siis, kui ta on olukorras, kus tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades ta ei ole võimeline pärast elatise maksmist enam endale tavapärast elatustaset tagama. Sellisesse olukorda sattunud vanem peab kasutama tema käsutada 4 (6)
2-16-110095 olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra.
8.Pooltel ei ole vaidlust selles, et hagejate emal praegu sissetulek puudub tervislikel põhjustel (80% töövõimetu puukborrelioosi haigestumise tõttu), hagejate isa kostjana väidab oma igakuiseks sissetulekuks keskmiselt 960 €. Kohus tegi kindlaks, et kostja pangakonto väljavõtetega tõendatud sissetulek kahest töökohast on viimase aasta jooksul olnud keskmiselt 437 + 660, so keskmiselt 1097 eurot kuus (kostja palga laekumised tlk 60-63). Kostja ei vaidle vastu elatise maksmise kohustusele ega nõutud perioodile, kuid leiab, et kolme lapse ülalpidamise, kostja sissetulekute ja muude varaliste kohustuste (360 € kuus) juures on miinimummääras elatis liiga suur. Kostja väitel maksab ta igakuist elatist 140 eurot kuus ka täisealisele, haridust omandavale tütrele G.-M.K..’le. Kuigi kostja kirjalikus vastuses viitab vastavale tõendile, siis tegelikult tõendeid (kontoväljavõtteid vms) selle elatise maksmise kohta kostja esitanud ei ole. Rahvastikuregistrist nähtuvalt kostjal on 3 last, kellest vanim, G.-M.K.. (sündinud xxxxxxxxxxxx) on täisealiseks saanud 20.01.2015, so enam kui poolteist aastat tagasi. Kohtu infosüsteemi andmetel G.- M. Kuhi kasuks kostjalt elatist välja mõistetud ei ole, misttõttu ei ole kohtule ka teada, misajani ja mis ulatuses täisealine haridust omandav laps elatist tegelikult vajab. PKS § 97 p 2 järgi on täisealisel abivajaval lapsel põhi-, kesk- või kõrghariduse omandamise ajal õigus nõuda vanemalt põhjendatud ulatuses (st tõendite põhiselt, mitte alaealistele mõeldud miinimmääras) elatist kuni 21-aastaseks saamiseni, seega maksimaalselt saab kostjal olla kolmanda lapse ülalpidamise kohustus kuni 20. jaanuarini 2018, so veel ligi poolteist aastat. Kui kostja tõendite ja väidete alusel kostja igakuine sissetulek on vähemalt 960 € ja väljaminekud 360 € kuus (tlk. 49), siis jääb laste elatise jaoks jagamisele 600 eurot (960 – 360), mis teeb lapse kohta 200 € kuus. Et kostja maksab vanimale, täisealisele lapsele 140 €, siis jääks alaealiste laste tarbeks 460 €, so kummalegi 230 € kuus, mis ületab kehtivat miinimummäära ja vastab sisuliselt 2017.a kehtima hakkavale miinimummäärale (235 €/kuus). Järelikult kostja enda väidetele tuginedes suudab ta varalise seisundi poolest maksta hagejate nõutud elatist. Arvesse võttes et kostja peaks PKS § 102 järgi panustama laste ülaalpidamisse sarnaselt enda kuludega, arvestades ka, et 3. lapse elatise ülalpidamise kohustus on peatselt lõppemas ning arvestades, et teine vanem praegusel ajal ja ilmselt veel mõnda aega ei suuda töövõimetuse tõttu panustada laste ülalpidamisse võrdväärselt kostjaga, kohus leiab, et ei ole laste suhtes õiglane ega mõjuvalt põhjendatud tänasel päeval vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist alla miinimummäära. Sissetulekute olulise langemise vm mõjuva põhjuse korral saab kostja pöörduda kohutsse ja nõuda väljamõistetud elatise vähendamist.
9.Väljamõistetava elatise suurus. PKS § 101 lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Seega kohus saab elatise välja mõista viitega seaduses sätestatud elatise minimaalmäärale, kindlat summat näitamata. Selliselt muutub väljamõistetud elatise suurus koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga ja sellega seotud miminaalse elatise suuruse muutumisega. Arvesse võttes eeltoodut ja silmas pidades hagejate nõude kogusuurust (alates 01.07.2016 igakuiselt 430 €) ja ulatust (kuni laste täisealiseks saamiseni), samuti arvestades kostja regulaarse sissetuleku suurust (netos keskmiselt 960-1000 €) ja eeldades 3. lapse ülalpidamist (140€/kuus), jääb kostjal peale laste kulude katmist kätte ca 400-430 € kuus. Seega kohus ei pea põhjendatuks vähendada hagejate kasuks väljamõistetava elatise määra alla Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud miinimummäärast. Kummagi lapse ülalpidamiseks tuleb kostjal maksta D. arvele elatist seega 215 € kuus lapse kohta, kokku kahele lapsele 430 € kuus. Elatise summa muutub, kui muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär.
10.Elatise maksmise viis. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab kostja palkade laekumisi arvestades hagejatele elatise maksmise kuupäevaks jooksva kuu 12. kuupäeva. Elatis tuleb maksta hagejate esindaja D. pangakontole. Kohus loeb eeltoodud tõendite alusel kostja poolt tasutuks hagetaval perioodil alates 2016. juulist ülalpidamiskohustuste 5 (6)
2-16-110095 (sh laste huvitegevusena suvelaager) katteks kokku 300 €, mida kohus arvestab elatise väljamõistmisel.
11.Menetluskulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 4 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.