K. K'i ja K. K'i hagi K. R. vastu põlvnemise tuvastamise ja igakuise elatise nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
3870 eurot Hagejad: 1) K. K. (alaealine laps), isikukood *, elukoht * 2) K. K. (alaealine laps), isikukood *, elukoht * Hagejate seaduslik esindaja K.K., isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja K. R., isikukood *, elukoht *, e-post *
Kohtuistungi toimumise aeg
14. september 2016. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Lugeda tuvastatuks alaealise lapse K. K'i (isikukood *) põlvnemine K. R'st (isikukood *) ja kanda K. R. isana lapse sünniakti.
3.Lugeda tuvastatuks alaealise lapse K. K'i (isikukood *) põlvnemine K. R'st (isikukood *) ja kanda K. R. isana lapse sünniakti.
4.Välja mõista K. R'lt:
4.1.lapse K. K'i ülalpidamiseks alates 02.05.2016. a igakuine elatis, mis on 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (mis 2016. a on 215 eurot) kuni lapse täisealiseks saamiseni *. a.
4.2.lapse K. K.'i ülalpidamiseks alates 02.05.2016. a igakuine elatis, mis on 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (mis 2016. a on 215 eurot) kuni lapse täisealiseks saamiseni *. a.
4.3.Elatis laste K. K'i ja K. K'i ülalpidamiseks tasuda hageja seadusliku esindaja K. K'i arvelduskontole nr * * Pangas.
5.Edastada otsus menetlusosalistele ja pärast otsuse jõustumist Lääne Maavalitsusele perekonnaseisukannete tegemiseks.
Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
Jätta tsiviilasja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on K. K. tasunud DNA-ekspertiisi tasust 8 eurot ja K. R. on tasunud DNA-ekspertiisi tasust 220 eurot, milline menetluskulu jätta seda kandnud menetlusosalise kanda. Hagejate kanda jääb riigilõiv summas 40 eurot, mille osas on hagejatel õigus esitada kohtule riigilõivu tagastamise taotlus.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue, selle aluseks olevad asjaolud ja hageja seisukoht kohtus
1.Hagiavaldusest nähtuvalt tutvus hagejate K. K'i ja K. K'i seaduslik esindaja K.K. kostja K. R'ga 2010. a juunis ja tekkis pikemaajaline suhtlus kostjaga. Ühine alaline kooselu ja ühised majanduslikud suhtes puudusid. Kui kostja sai teada hagejate seadusliku esindaja lapseootusest, suhtlus hagejate seadusliku esindaja ja kostja vahel jahenes. Kostja lubas laste sündimisel võtta perekonnaseisuametis lapsed oma nimele ja oma isadust tunnistada, kuid seda kostja ei teinud. Hagiavaldusega paluvad hagejad: tuvastada, et hagejad K. K. ja K. K. põlvnevad kostjast K. R'st, milles kostja vastuvaidlemises hagejate põlvnemisele kostjast määrata kostjale ekspertiis - DNA test; hagejate põlvnemise tuvastamisel kostjast mõista välja kostjalt alates hagi esitamisest hageja K. K'i kasuks ning hageja K. K'i kasuks igakuine elatis kuni hagejate täisealiseks saamiseni *. a Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suuruses summas, mis 2016. aastal 215 eurot kuus. Elatis kanda hagejate seadusliku esindaja K.K. pangakontole.
2.27.07.2016. a kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde ja oli nõus DNA ekspertiisi teostamisega. 14.09.2016. a toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde ja palus menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kostja seisukoht
3.Kostja K. R. esitas kohtule kirjaliku vastuse, millest nähtuvalt kostja hagi ei tunnista ja arvab, et ta ei ole laste bioloogiline isa. Juhul kui peaks osutuma laste bioloogiliseks isaks, on kostja võimeline elatist tasuma maksimaalselt 215 eurot kuus.
4.27.07.2016. a kohtuistungil jäi kostja kirjalikult esitatud seisukoha juurde ja oli nõus DNA ekspertiisi teostamisega. 14.09.2016. a toimunud kohtuistungil võttis kostja õigeks, et ta on hagejate bioloogiline vanem. Kostja võttis õigeks ka elatise nõude alates hagi esitamisest seaduses sätestatud miinimummääras. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et K. K'i ja K. K'i hagi põlvnemise tuvastamiseks K. R'st ning K. K'i ja K. K'i hagi K. R. vastu igakuise elatise nõudes kuuluvad rahuldamisele.
Esmalt käsitleb kohus K. K'i ja K. K'i hagi põlvnemise tuvastamiseks K. R'st.
5.Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 94 lg 1 järgi isaduse tuvastab kohus, kui PKS § 84 lg 1 p 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt tuvastab põlvnemise isast kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Käesolevas asjas ei ole *. a sündinud K. K'i ja *. a K. K'i isana ühtegi meest kindlaks tehtud, sünni tõendites andmed isa kohta puuduvad /tlk 6-7/. Lapse ema K. K'i kinnitusel on K. K'i ja K. K'i isa K. R.
6.29.08.2016. a ekspertiisiaktist nr * /tlk 45-47/ nähtuvalt K.R. bioloogiline isadus K. K'i ja K. K'i suhtes ei ole välistatud. K. K'i, K. K'i ja K. R. DNA-profiilide võrdlemisel saadud isaduse indeks on 3,7·106. K. K'i, K. K'i ja K. R. DNA-profiilide võrdlemisel saadud isaduse indeks on 1,5·109. Seega K. R. saab 99,99997% tõenäosusega olla K. K'i bioloogiline isa ja 99,99999993% tõenäosusega olla K. K'i bioloogiline isa.
7.14.09.2016. a toimunud kohtuistungil võttis kostja K. R. õigeks, et ta on hagejate K.K'i ja K. K'i bioloogiline vanem. Eeltoodud asjaolud võimaldavad kohtul tuvastada, et K. K. ja K. K. põlvnevad K. R'st. Järgnevalt käsitleb kohus K. K'i ja K. K'i hagi K. R. vastu igakuise elatise nõudes.
8.PKS § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS §-s 96 sätestatud ülalpidamiskohustus tekib seoses põlvnemisega. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad vastavalt PKS §-le 82 laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Seega tulenevad vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused m.h lapse põlvnemisest, mis on tuvastatud kohtus. PKS § 97 p 1 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg-st 2 tulenevalt täidab alaealise lapse vanem ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015. a määruse nr 139 § 1 lg 1 alusel on alates 01.01.2016 kehtiv töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 430 eurot kuus.
9.Hagejad K. K. ja K. K. on esitanud kohtule nõude elatise väljamõistmiseks kostjalt kummagi hageja kasuks miinimummääras alates hagi esitamisest, s.o 02.05.2016. a, millise nõude on kostja 14.09.2016. a kohtuistungil õigeks võtnud. Seega tuleb kostjalt K. R.: lapse K. K'i ülalpidamiseks alates 02.05.2016. a välja mõista igakuine elatis, mis on 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (mis 2016. a on 215 eurot) kuni lapse täisealiseks saamiseni *. a. lapse K. K'i ülalpidamiseks alates 02.05.2016. a välja mõista igakuine elatis, mis on 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (mis 2016. a on 215 eurot) kuni lapse täisealiseks saamiseni *. a. Elatis laste K. K'i ja K. K'i ülalpidamiseks tasuda kostjal hageja seadusliku esindaja K. K'i arvelduskontole nr * * Pangas. Hagihind
10.TsMS § 134 lg 3 sätestab, et kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 3870 eurot (9 * 215 * 2). Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
11.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 11 järgi põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
12.Kohus leiab, et käesolevas asjas on mõistlik menetlusosaliste kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtuistungil on menetlusosalised kinnitanud, et DNA ekspertiisi maksumuse summas 228 eurot on maksekorralduse järgi tasunud küll hagejate esindaja /tlk 62/, kuid tegelikult andis hagejate esindajale ekspertiisitasu tasumiseks 220 eurot kostja /tlk 63-64/. Hageja lisas puuduoleva summa, s.o 8 eurot. Nimetatud menetluskulud jätta kulu kandnud menetlusosalise kanda, sest see on mõistlik, kuna pooled leppisid selliselt kohtuistungil kokku.
13.Hagejad on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 40 eurot põlvnemise nõudelt. Nimetatud riigilõiv tuleb jätta hageja kanda, sest hageja on tasunud riigilõivu nõudelt, millest ta oli vabastatud. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 3 kohaselt riigilõivu ei võeta põlvnemise tuvastamise hagi läbivaatamisel, kui põlvnemise tuvastamise hagi esitatakse koos elatise nõudmise hagiga. Käesolevas vaidluses esitasid hagejad põlvnemise tuvastamise nõude koos elatise nõudega. Kuna hagejad on tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem, siis ei ole põhjendatud selle väljamõistmine kostjalt. Seega jääb hagejate kanda riigilõiv summas 40 eurot. Kohus selgitab, et hagejatel on õigus esitada kohtule taotlus riigilõivu tagastamiseks enam tasutud osas vastavalt TsMS §150 lg 1 p 1.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.