Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Tsiviilasi nr 2-15-18550 210,60 eurot (kakssada kümme eurot ja 60 senti) ning mõista nimetatud summa B.lt (S.) A.u kasuks välja. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

Sisulised asjaolud Hagiavalduse kohaselt hageja A. oma seadusliku esindaja kaudu taotleb B.lt (S.) elatise väljamõistmist alaealise lapse A.u ülalpidamiseks. Hageja taotleb elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ühe aasta eest alates hagi esitamisest, s.o perioodi 09.12.2014 – 08.12.2015 eest summas 2340 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest 09.12.2015. a 245 eurot kuus kuni täisealiseks saamiseni. Hagile lisatud sünni tõendi kohaselt on kostja B. hageja A.’u isa. Hagiavalduse kohaselt peab last üleval ja kasvatab teda lapse seaduslik esindaja C.. üksi alates lapse vanemate kooselu lõppemisest juba enne 03.05.2014 kostja vahistamist. Kostja viibib Xxxxxxxxxxx. Kostja 27.01.2016 kirjalikus vastuses avaldas, et ta mõistab, et lapsele tuleb raha anda, kuid kinnipidamisasutuses viibides ei ole temal võimalik seda teha. Ta märgib, et enne 2005 – 2013 oli just tema pere ülalpidaja, kuna siis lapse ema ei töötanud. Kostja avaldas, et soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Pärnu Maakohtus 31.08.2016 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde ja taotleb elatise väljamõistmist alates 09.12.2014. a tagasiulatuvalt ühe aasta eest summas 2340 eurot ja alates hagi esitamisest 09.12.2015 245 eurot kuus. Kostja, kes osales istungil video vahendusel, leiab, et põhimõtteliselt on elatise nõue põhjendatud, kuid ta vaidleb vastu transpordikuludele 40 eurot kuus. Kostja avaldab, et tal ei ole võimalik praegu maksta elatise võlgnevust tagasiulatuvalt, samuti igakuist elatusraha nõutud summas, kuna viibib vanglas ja tema igakuine sissetulek on vaid 9 eurot kuus. Ta lubab, et hakkab tööl käima ja lapsele elatist maksma, kui vabaneb kinnipidamisasutusest. Hageja täpsustab istungil transpordikulusid ja selgitab, et sõidukulud on seotud jalgpalli treeningute ja võistlustega, mitte koolivedamise kulud. Võistlused on peaaegu igal nädalavahetusel ja tegelikkuses on kulud suuremadki. Hageja nimetab kohtuistungi menetluskulude suuruseks ühe tunni eest 120 eurot koos käibemaksuga, varasem menetluskulude nimekiri on esitatud 2016. a märtsikuus. Kohtuotsuse põhjendused

Tsiviilasi nr 2-15-18550 Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks. PKS § 99 lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist. PKS § 99 lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2014. a 177,50 EUR; hagi esitamise ajal 2015. a 195,00 EUR; 2016. a 215 EUR). PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (PKS § 102 lg 2). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hageja esitas hagiavalduse elatise nõudes 09.12.2015. a ja taotleb elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist summas 2340 eurot ning alates hagi esitamisest 245 eurot kuus. Hageja taotleb elatise väljamõistmist üle seadusega sätestatud miinimummäära. Seaduses sätestatud miinimummäär peaks eelduslikult katma lapse vajadused. Kohus, tutvunud esitatud avalduste ja tõenditega, on seisukohal, et elatise nõue üle miinimummäära ei ole põhjendatud. Kostja viibib kinnipidamisasutuses ja tema sissetulekud vanglas on minimaalsed. Kostjal vara puudub. Seetõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele elatis alates 01.09.2016. a PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2016. a on 215 eurot) kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx. a. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostja ei ole osalenud lapse ülalpidamises alates 2014. aastast, seetõttu nõuabki hageja kostjalt elatise võlgnevust perioodi eest 09.12.2014 - 08.12.2015. Tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11 tuleb maakohtul otsuse selguse ja täidetavuse huvides tuleb hagi täielikul või osalisel rahuldamisel elatis tagasiulatuva perioodi eest ühekordse summana välja mõista. Kohus mõistab B.lt (S.) alaealise lapse A.u (S.) kasuks välja ühekordse summana elatise võlgnevus tagasiulatuvalt perioodi 09.12.2014 – 31.08.2016 eest kokku 4191,70 eurot, s.o perioodi 09.12.2014 – 31.12.2014 eest summas 131,70 eurot (23 päeva x 5,726 eurot), perioodi 01.01.2015 – 31.12.2015 eest summas 2340 eurot (12 kuud x 195 eurot) ja perioodi 01.01.2016 – 31.08.2016 eest summas 1720 eurot (8 kuud x 215 eurot). Kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Kostja on küll taotlenud elatise maksmise alustamist alates kinnipidamisasutusest vabanemisest, kuid kohus selgitab, et vastavalt PKS §-le 96 on vanemad kohustatud oma lastele ülalpidamist andma ja kuna kostja on kinnipidamisasutuses oma kriminaalsete tegude eest, siis see ei vabasta teda oma lapse ülalpidamiskohustusest. PkS § 102 lg.2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma

Tsiviilasi nr 2-15-18550 alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kostjal on ka võimalik temalt hageja kasuks väljamõistetud elatist tasuda Pärnu Maakohtu 26.05.2016. a määrusega kinnitatud kompromissi alusel saadavate rahaliste vahendite arvelt. Menetluskulud TsMS § 173 lõike 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg.1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega v. ei jäta menetluskulusid täielikult v. osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o 87,75 % ulatuses (hagihind on 2205 eurot, rahuldatud osa 1935 eurot), jäävad menetluskulud 12.25% hageja kanda ja 87,75 % kostja kanda. Hagejal oli menetluses lepinguline esindaja. Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluses kandnud kulusid õigusabile kokku summas 240 eurot (koos käibemaksuga). Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud. Õigusabikulu sisaldab konsultatsiooni kliendile ja tõenditega tutvumist 0,25 tunni ulatuses ning hagiavalduse koostamist B. (S.) vastu elatise nõudes 0,75 tunni ulatuses, samuti 31.08.2016 kohtuistungil esindamise kulu 1 tunni ulatuses. Tunnihind on 100 eurot, millele lisandub käibemaks, kuivõrd hageja ei ole käibemaksukohuslane. Kostjalt kuuluvad hageja kasuks väljamõistmisele õigusabikulud kokku summas 210,60 eurot, mis on 87,75 % õigusabikulude summast 240 eurost ning mis on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik kulu. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palunud kohtul kohustada kostjat tasuma menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb B.l (S.) tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.