lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-7830/30

Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 08.09.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-7830/30
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
08.09.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1208
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-7830

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Aleksandr Kondrašov

Määruse tegemise aeg ja koht

08. september 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Kohtujurist

Merily Mets

Tsiviilasja number

2-16-7830

Tsiviilasi

XXXX avaldus lapse suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks

Menetlustoiming

Kompromissi lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

Avaldaja: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX, epost XXXX), lepinguline esindaja Õnneli Matt-Sermat; Puudutatud isikud:

1.laps XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja Natalja Santaševa;
2.XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post XXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Sven Veltmann; Eestkosteasutused: Viimsi Vallavalitsus ([email protected]), Harku Vallavalitsus ([email protected])

esindajad

kinnitamine

ja

tsiviilasjas

menetluse

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada avaldaja XXXXning puudutatud isiku XXXXvaheline kompromiss järgmiselt: 1.1 XXXX ja XXXX ühine hooldusõigus jääb lõpetamata ning vanematele jääb jätkuvalt XXXX ́i ühine hooldusõigus. 1.2 Otsustusõigust XXXX viibimiskoha osas ei anta üle ainult ühele vanematest ning lapse viibimiskoha määramise õigus Eesti Vabariigis on sõltuv sellest, millise vanemaga (kas ema või isaga) laps koos viibib. 1.3 XXXX ja XXXX on kompromissi osas nõus suhtlemiskorraga, mille osas XXXX viibib 2/3 ajast emaga ning 1/3 ajast isaga. 1.4 XXXX’iga suhtlemise kord: 1.4.1 Laps viibib isa XXXX koos vähemasti 10 kalendripäeva kuus;

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

2-16-7830

1.4.2 Lapse isa XXXX suhtleb lapsega 2 nädalavahetusel kalendrikuus, mil laps viibib isa elukohas. XXXX võtab lapse reede õhtul lasteaiast ja viib lapse ema ja lapse ühisesse koju tagasi pühapäeva õhtul kell 19.00. Järgmise kalendrikuu nädalavahetuste graafik lepitakse kirjalikult taasesitaval kujul kokku jooksva kuu

27.kalendripäeval (arvestades tööandja poolt pakutavaid töögraafiku võimalusi eelistab XXXX võimalusel paaris nädalavahetusi); 1.4.3 Lapse isa XXXX suhtleb lapsega lisaks veel ka neljal tööpäeva õhtul kalendrikuus, mil lapse isa läheb lapsele lasteaeda järele ja toob ta uneajaks (kella 20:00.ks) lapse ema ja lapse ühisesse koju. Järgmise kalendrikuu vastav graafik lepitakse kirjalikult taasesitaval kujul kokku jooksva kuu 27. kalendripäeval; 1.4.4 Vanemate täiendaval kirjalikult taasesitataval kokkuleppel (e-kiri, sms) on XXXX õigus suhelda lapsega ka väljaspool graafikus kokkulepitut või teha ühekordseid teistsuguseid kokkuleppeid; 1.4.5 Lapse haigestumise tõttu ärajäänud kohtumine asendatakse tervenemise järgselt; 1.4.6 Lapse isa kohtub suvel lapsega vähemasti terve oma puhkuse aja, kuid mitte rohkem kui 2 nädalat (erand punkti 1.4.1 osas). Lapsega kohtumiseks tuleb lapse isa lapse ema ja lapse ühisesse elukohta lapsele järele ning viib lapse ka nende elukohta tagasi. Vanemad kooskõlastavad suvise kohtumise aja hiljemalt 1. maiks jooksval kalendriaastal; 1.4.7 Jõulud veedab laps paarisaastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga. Aastavahetuse veedab laps paarisaastatel isaga ja paaritutel aastatel emaga. Lapsega kohtumiseks tuleb lapse isa lapse ema ja lapse ühisesse elukohta lapsele järele ning viib lapse ka nende elukohta tagasi; 1.4.8 Laps veedab oma sünnipäeva paaritutel aastatel emaga ja paarisaastatel isaga. Mõlemal vanemal on lapse sünnikuupäeval õigus last õnnitleda; 1.4.9 Perekondlikud tähtpäevad (sünnipäevad, isadepäev, emadepäev) veedab laps selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on; 1.4.10 Lapsega koosolev vanem ei tee takistusi lapsel telefoni või interneti teel suhtlemiseks hetkel eemaloleva vanemaga. Kontakteerumisel arvestavad vanemad lapse uneajaga; 1.4.11 Vanemad kohustuvad lapse juuresolekul suhtlema teineteisega lugupidavalt ja viisakalt; 1.4.12 Lapsega riigist lahkumiseks võtavad vanemad teineteiselt kirjaliku nõusoleku ja annavad teisele vanemale teada reisi viibimiskohad, reisi kestuse, mineku ja naasmise ajad. 1.4.13 Käesolevas korras nimetamata jäänud lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad vanemad mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimaid huve ning last oluliselt puudutavates küsimustes kohustuvad sõlmima kirjaliku kokkuleppe. 1.5 XXXX ja XXXX kinnitavad, et käesolev kompromiss on nende seisukoha kohaselt XXXX parimates huvides. 1.6 Käesolev kompromiss tsiviilasjas jõustub poolte vahel tingimusel, et selle kiidab heaks lapse esindaja tsiviilasjas nr 2-16-7830. 1.7 Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 480 sisust. 1.8 Pooled paluvad Harju Maakohtul kinnitada kompromiss, kajastada määruse resolutsioonis kompromissi tingimused ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-16-7830 menetlus. Kompromissi pooled paluvad teha kohtumääruse kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses.

2-16-7830

1.9 XXXX ja XXXX paluvad jätta tsiviilasja menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel poolte endi kanda ning XXXX esindaja menetluskulud Eesti Vabariigi kanda TsMS § 172 lg 3 alusel. 1.10 Pooled loobuvad vastavalt TsMS § 630 lg 2 ning § 659 kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohta tehtava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. 1.11 Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega õigusaktidega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. 1.12 Pooled kinnitavad, et saavad täielikult aru käesoleva kompromissi sisust ja tingimustest ja soovivad kompromissi sellistel tingimustel sõlmida.

2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-16-7830.
3.Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kuna menetlusosaliste kulud jäävad nende endi kanda, ei pea kohus kulude rahalist kindlaksmääramist otstarbekaks.
5.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord Käesolev määrus edasikaebamisele ei kuulu. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel menetlusosalistele. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on XXXX avaldus lapse suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Menetlusosalised esitasid 06.09.2016 kohtule allkirjastatud kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja tsiviilasjas menetluse lõpetada. Kompromissi kohaselt on kokku lepitud, et menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 477 lg 6 teine lause täpsustab, et menetlusosalised võivad hagita menetluses kompromissi sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. TsMS § 334 lg 1 kohaselt kohtuistungil esitatud avaldused, taotlused, seisukohad ja vastuväited protokollitakse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

2-16-7830

Menetlusosalised esitasid 01.09.2016 kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Menetlusosalised kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise tagajärgedest. Pooled lepivad TsMS § 661 lg 4 alusel kokku, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita, seega vastab see TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissi esitajad on käesolevalt kompromissiga kokku leppinud, et menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohus ei pea kulude rahalist kindlaksmääramist antud juhul otstarbekaks. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jätab kohus riigi kanda TsMS § 172 lg 3 alusel. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus välistab menetlusosaliste soovil käesoleva määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse (TsMS § 661 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-5008/34Viru Maakohus Rakvere kohtumaja