2-16-12509
Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht
Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi 08.september 2016.a. Paide kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-16-12509 RK hagi VK vastu abielu lahutamise nõudes
Hagihind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: RK, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx xxxxx xxxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx Kostja: VK, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx xxxxx
Menetluse liik
Kirjalik eelmenetlus
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetlus RK on esitanud Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagi VK vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja lahutada xx.xx.xxxx sõlmitud abielu VK, kuna poolte abielulised suhted on lõppenud, olles ainult aasta abielus. Abielu lahutamist perekonnaseisuametis on takistanud kostja nõusoleku puudumine. Kostja on vastuses eelmenetlusteatele teatanud, et tal ei ole abielu lahutamise nõudele vastuväiteid ning ta võtab hagi õigeks. Seoses asjaoluga, et kostja on abielu lahutamisega nõustunud, tuleb TsMS § 440 lg 1 kohaselt hagi
2-16-12509
rahuldada. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-le 3 kohaselt juhul, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 440 lgle 4 alusel abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud. Kohtu seisukoht ja õiguslikud põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 2 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg-le 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama sätte lg 2 alusel abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Pooled ei vaidle selle üle, et nende abielusuhted on lõppenud. Osundatud sätete alusel ning hageja poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. Käesoleval juhul on poolte abielulised suhted lõppenud ning nad ei soovi abieluliste suhete taastamist. Poolte lepitamist peab kohus ebamõistlikuks, kuna mõlemad pooled on abielu lahutamisega nõus ega ole lepitamist taotlenud. Puuduvad alused hagi õigeksvõtu mittevastuvõtmiseks. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagiavaldus abielu lahutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Nimeseaduse § 11 lg 1 alusel võib kohus taastada abielu lahutamisel isiku taotlusel tema perekonnanime ning nimeseaduse § 11 lg 2 kohaselt võib selleks olla muuhulgas isiku esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi, milleks on „x“ ja mille taastamist hageja taotleb. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Pooled ei ole kulude teistsugust jaotust ka taotlenud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.