2-16-5483/14 - Perekonnaõigus - Ühisvara jagamine - Pärnu Maakohus Paide kohtumaja - lahend.ee

Kohtuotsuse peal võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Pärnu Maakohtu 04.12.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr x kuulutati välja AP (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot ja nimetati AP pankrotihalduriks Ly Müürsoo (edaspidi hageja või pankrotihaldur). AP pankrotimenetluses toimus märtsikuus 2016 pankrotitoimkonna koosolek, millest võtsid osa toimkonna liikmed AJ, JR, NJ ja pankrotihaldur Ly Müürsoo. Pankrotitoimkonna koosoleku protokolli kohaselt oli koosoleku päevakorras AP ühisvaraga seonduvad küsimused. Pankrotihaldur tegi pankrotitoimkonnale ettekande seoses AP ning A P ühisvara jagamisega ning palus otsustada ühisvara hagi esitamise ja õigusabilepingu sõlmimise Advokaadibürooga Naur & Pärn. Pankrotitoimkond otsustas anda pankrotihaldurile loa ühisvara hagi esitamiseks ning õiguse sõlmida kolmepoolse lepingu AP pankrotihalduri, x OÜ ja Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ vahel, millega advokaadibüroo arved ning muud õigusabikulud tasub esialgu x OÜ ja pankrotihaldur tasub x OÜ-le tehtud kulutused pankrotivara olemasolul. Hagiavalduse kohaselt oli AP ajavahemikus xx.xx.xxxx kuni xx.xx.xxxx abielus A P. Abikaasade vahel kehtis varaühisuse varasuhe, mis tähendab, et abikaasade ühisomandisse läksid varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Poolte ühisvara hulka kuulub abielu ajal soetatud kinnistu asukohaga xxxxxxx xx xx xxxx xxxxx xxxxxxx ning korteriomand asukohaga xxx xxx xxx xxx xxxx xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx, mille omanikuna on xx.xx.xxxx kinnistusraamatusse kantud AP. AP ja AP eelnimetatud ühisvara on jagamata. Pankrotiseaduse (PankrS) § 122 lg 1 kohaselt kui vara on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, nõuab haldur ühisvara jagamist ja võlgniku osa ühisomandist. Haldur võib ühisvara jagamise hagi esitada ühe aasta jooksul pankroti välja kuulutamisest arvates. AP pankrot kuulutati välja 04.12.2015, seega on hagiavaldus ühisvara jagamiseks tähtaegne. PKS § 25 kohaselt on varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused abikaasade ühisvara. Kuna ühiseks muutub vaid varaühisuse varasuhte jooksul omandatud vara, siis on oluline teha kindlaks vara omandamise aeg ning abikaasade varasuhte liik. AP ja AP kohaldub varaühisuse varasuhe alates abiellumisest xx.xx.xxxx kuni lahutamiseni xx.xx.xxxx. Pankrotihaldurile teadaolevalt puudus endistel abikaasadel abieluvaraleping ning nad ei ole omale valinud muud varasuhet. PKS § 27 lg 6 kohaselt loetakse varaese abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. PKS § 37 lg 1 kohaselt jagavad abikaasad varaühisuse lõppedes ühisvara omavahel. PKS § 35 p 3 kohaselt lõpeb varaühisus abielu lahutamisega –

2-16-5483 poolte abielu lahutati xx.xx.xxxx. Ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti (PKS § 37 lg 3). Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga (PKS § 37 lg 11). Nagu eespool märgitud, siis seisuga xx.xx.xxxx kuulus AP ja AP ühisvara hulka kinnistu asukohaga xxxxxx xx xxxx xxxx xxxxx xxxxxx ning korteriomand asukohaga xxx xxx xxxx xxx xxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx, mis tuleb jagada. Hageja teeb ettepaneku jagada AP ja AP ühisvara järgmiselt: 1)kinnistu asukohaga xxxxxxx xx, xxxx xxxx on müüdud Tallinna kohtutäitur Arvi Pinki poolt täiteasja x raames ning müügihinnaks oli 18 750 eurot (vt Lisa 7). Arvestades poolte võrdsuse põhimõtet ning ühisvara jagamist kaasomandi sätete kohaselt kuulub saadud müügihinnast 1⁄2 AP. Hagi tagamise korras palus hageja keelata kohtutäituril summas 9375 eurot (1/2 müügihinnast) väljamaksete tegemise sissenõudjatele, 9375 eurot tuleb lugeda AP osaks ühisvarast ning summa 9375 eurot tuleb arvata AP (pankrotis) pankrotivara hulka; 2)korteriomand asukohaga xxx xxx xxxx xxx xxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx, osas tuleks kinnistusraamatusse kanda 1⁄2 korteriomandi omanikuna AP ning 1⁄2 korteriomandi omanikuna AP. Eelneva kande tegemiseks on vajalik, et kohus kohustaks kostjat andma asjaõiguslepingu sõlmimiseks vajalik tahteavaldus (TsÜS § 68 lg 5 tähenduses), millega hageja ja kostja lepivad kokku, et korteriomand asukohaga xx xxx xxxx xxx xxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxxx (registriosa nr x) läheb AP kaasomandisse 1⁄2 osas. Samuti peab kohus kohustama AP andma nõusoleku x kinnistusosakonna registriosa number x teise jakku tehtud omanikukande nr 1 kustutamiseks ning AP sissekandmiseks 1⁄2 kaasomandi omanikuna ning AP sissekandmiseks 1⁄2 kaasomandi omanikuna. Menetluse käik Seoses asjaoluga, et kostja on ühisvara jagamisega nõustunud, tuleb TsMS § 440 lg 2 kohaselt hagi rahuldada. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-le 3 kohaselt juhul, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud. Kohtu seisukoht ja õiguslikud põhjendused AP ja AP on vastavalt rahvastikuregistri andmetele olnud abielus ajavahemikul xx.xx.xxxx kuni xx.xx.xxxx. Vara, mille jagamist hageja taotleb, on soetatud abielu ajal ning see vara on jagamata. Perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb jagatava ühisvara kuuluvuse kindlakstegemisel kohaldada vara omandamise ajal kehtinud perekonnaseaduse sätteid, vara jagamisel aga hagi esitamise ajal kehtiva perekonnaseaduse sätteid. Enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. PKS § 18 lg 2 teise lause kohaselt, kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Kuna hagi ühisvara jagamiseks on esitatud peale 1.07.2010, siis tuleb vara jagada kehtiva PKS § 37 lg 3 järgi, mille kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt. Pankrotiseaduse § 122 lg 1 kohaselt kui vara on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, nõuab haldur ühisvara jagamist ja võlgniku osa ühisomandist, tehes seda sama sätte lg 2 kohaselt ühe aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest alates. Seega on pankrotihalduri poolt ühisvara jagamise hagi esitatud tähtaegselt.