Tartu Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2016, Valga kohtumaja Tsiviilasi
L. V. hagi R.V. ja M.K. vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja number
2-16-7391
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine ning riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: L.V. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht x; viibimiskoht x) Hageja esindaja RÕA korras: vandeadvokaat Li Uiga (Advokaadibüroo Valge&Uiga; e-post: [email protected]) Kostja I: R.V. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht x) Kostja II: M.K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht x; x) Kirjalik menetlus
Kohtuistungi toimumise aeg ja osalejad
Tartu Maakohtu menetluses on L. V. hagi R.V. ja M.K. vastu elatise väljamõistmiseks.. Pooled sõlmisid 08.07.2016.a kompromissi, mille edastasid 25.08.2016.a kohtule ning palusid kohtul kinnitada kompromiss. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga; kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et poolte tahe sõlmida kompromiss on tuvastatud. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avaliku huvi ning kompromissi on võimalik täita, seega ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus on selgitanud, et kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel käesolevas tsiviilasjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Hagi esitamisel tasuti L. V. eest riigilõivu 10 eurot. 29.08.2016.a esitas hageja esindaja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Hageja palub tagastada riigilõivu M.K. kontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx. Riigilõivu seaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt on hagi esitamine elatise nõudes riigilõivu vaba.
TsMS § 150 lg 7 alusel tagastatakse kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Tasutu tagastatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4–6 sätestatud korras. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus on tuvastanud, et hageja eest on 05.05.2016.a tasunud riigilõivu M.K. Tartu Maakohtule sularahas, kassa sissetuleku order nr 1NK0001035. Kuna elatise hagi on riigilõivu vaba, siis kohus rahuldab hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Tasutud riigilõiv summas 10 eurot tuleb tagastada hagejale ning hageja soovil tuleb nimetatud summa kanda hageja tütre M.K. kontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx SEB Pank.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.