Perekonnaõigus › Nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks

2-16-9540

MENETLUSE KÄIK

XXXX esitas 20. juunil 2016 Harju Maakohtule avalduse kohtu nõusoleku saamiseks lapse nimel tehingu tegemiseks. Avaldaja soovib võõrandada alaealisele lapsele kuuluva pärandina saadud korteri asukohaga XXXX, Tallinn, registriosa nr XXXX. Puudutatud isik korterit ei kasuta. Korteri väljaüürimine eeldaks esmalt selle remonti ja korrastamist, mis aga ei ole eestkostetaval piisavate varaliste vahendite ja eestkostjal ajaliste võimaluste puudumisel võimalik. Korteriomandilt tuleb tasuda kommunaal- ja halduskulusid ning korter kaotab hoolduseta väätust. Avaldaja kavatseb saadud raha kanda lapse arvelduskontole. Pärandvara nimekirja kohaselt on vara hinnanguline väärtus 1. mai 2016 seisuga 46 000 eurot. Eestkosteasutus Tallinna linn avaldas 22. juuli 2016. a seisukohas, et toetab avaldust. Eestkosteasutus vestles avaldaja ja lapsega ning veendus, et avaldaja on lapse varahooldusõigust teostades toiminud perekonnaseaduse § 133 lg-s 1 sätestatu kohaselt ja ilmutanud samasugust hoolt nagu vara omanik tavaliselt rakendab oma asjades. Lapse kasutuses on tema elukohas kaks tuba ning lapse kinnitusel ei soovi laps pärandvarana saadud korterit omada ega tulevikus seal elada. Seega ei ole lapsel korteriga emotsionaalset seost, mis võiks põhjendada selle säilitamist lapse omandina. Korteri kasutamine tulu teenimise eesmärgil ei ole aga võimalik selle seisukorra tõttu. Eestkosteasutuse hinnangul tuleb kohustada avaldajat tagama vara müügiks saadava raha säilitamine kuni lapse täisealiseks saamiseni ja ainult väga erakordsel juhul võimaldada selle kasutamist lapse huvides kohtu nõusolekul. Eestkosteasutus teeb ettepaneku vara müügis nõusoleku andmisel kohustada avaldajat paigutama vara müügist saadud raha lapse eraldi kontole, millele teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Kohus kuulas avaldaja XXXXja puudutatud isiku XXXXära 31. augustil 2016. Avaldaja selgitas, et korteri reaalseks müügihinnaks võib kujuneda 41 000 – 42 000 eurot. Asukoht on korteril hea, kuid korter vajab suurema mahulist remonti. Puudutatud isik XXXXoli nõus tehinguga ning kohus selgitas talle tehingu olemust.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kohus, tutvunud kohtule esitatud avaldusega ning kohaliku omavalitsuse seisukohaga, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kinnistusraamatu väljavõtte (tl 9–10) kohaselt on Tallinnas XXXX asuva korteriomandi (registriosa number XXXX) omanik XXXX. Avaldaja soovib kohtu nõusolekut nimetatud korteriomandi müümiseks. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg-le 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 7– 11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 187 lg 1 p 1 järgi ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Eestkostja on tulenevalt kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama (PKS

2-16-9540 § 183 lg 1). Kohus teeb kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi (PKS § 123 lg 1). Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud. Avaldaja on soovinud, et korteriomandi müügist saadud raha kantakse lapse arvelduskontole, kuna avaldaja ei vaja seda lapse ülalpidamiseks. Kohtu hinnangul on vastab see puudutatud isiku huvidele. Ka peab kohus usutavaks pärandvara inventuuri käigus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse koostatud pärandvara nimekirjas näidatud korteri hinnangulist väärtust, milleks on 46 000 eurot. Arvestades asjaolu, et korteri väljaüürimiseks on avaldaja kinnitusel vajalikud eelnevad suured investeeringud remondiks, korteri eest tuleb tasuda kommunaalmakseid ning seda, et pärijal endal puudub emotsionaalne seos varaga, leiab kohus, et taotletud tehingu tegemine on lapse huvides. Kohus leiab, et XXXXtuleb anda nõusolek sõlmida alaealise lapse XXXXnimel Tallinnas XXXX asuva korteriomandi müügiks 40 000 euro eest või sellest kõrgema hinnaga. Kuigi korteri hinnanguline väärtus kohtutäitur Elin Vilippuse hinnangul võib olla 46 000 eurot, määrab kohus siiski korteri müügihinnaks 40 000 eurot või sellest kõrgema hinna. Kohus arvestab avaldaja selgitust korteri remondivajaduse kohta. Kohus annab nõusoleku nimetatud korteriomandi müügist selliselt, et müügist saadud raha kantakse XXXXisiklikule arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja enda kanda. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. TsMS § 550 lg 1 p 6 sätestab, et nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks lahendatakse hagita menetluses. TsMS § 550 lg 3 sätestab, et hagita perekonnaasjas tehtud määrused kuuluvad täitmisele alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes eeltoodust, kuulub käesolev määrus täitmisele alates selle jõustumisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.