2-16-9319/12 - Perekonnaõigus - Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

võtab lapse kokkulepitud kohast (laste päevahoiust või kodust) ja viib tagasi laste päevahoidu või koju. Ülejäänud aja on laps emaga. 1.4 Lisaks veedab laps isaga täiendavalt suve- ja talvekuudel vähemalt ühe kalendrinädala. 1.5 Jõulupühade, jaanipäevade ja aastavahetuste veetmine toimub vanemate omavahelisel kokkuleppel. 1.6 Emadepäeva veedab laps emaga, isadepäeva isaga. 1.7 Lapse vanematel on õigus käia lapsega lähissugulaste või lähedaste sünnipäevadel, tähtpäevadel või traditsioonilistel koosviibimistel. Eelduseks on, et sellest on lapse teist vanemat vähemalt üks nädal ette teavitatud. 1.8 Lapsevanemad lepivad lapse ja lapse isa konkreetsed kohtumise ajad kokku e-posti või SMS-i teel. 1.9 Käesolev suhtlemise kord kehtib kuni lapse kooli minekuni; edasine lapsega suhtlemise kord toimub vanematevahelisel kokkuleppel. 1.10 Mõlemal vanemal on võimalik päevasel ajal suhelda lapsega telefoni, e-posti, skype’i vms teel. Kumbki vanem ei tee takistusi lapse ja teise vanema suhtlemisele. 1.11 Juhul, kui lapse ema XXXX või lapse isa XXXX otsustavad oma elukohta vahetada, tuleb sellest teist vanemat viivitamatult teavitada. 1.12 Lapse tervise või haridusega seotud mistahes probleemi korral on lapse vanemal kohustus sellest teavitada teist vanemat. 1.13 Lapsevanemad on kokku leppinud, et käesolevast kompromissist võib taganeda, kui keegi vanematest rikub oluliselt kokkulepet. Oluliseks loetakse muuhulgas ka seda, kui vanem on saanud lapsega suhelda kokkulepitust vähem ning see rikkumine ei ole esmakordne ja sellele rikkumisele on tähelepanu juhitud. 1.14 Tulenevalt TsMS § 168 lg 3 jäävad kompromissi esitamiseni tekkinud menetluskulud poolte endi kanda, v.a menetlusosalistele riigi õigusabi korras määratud esindajate tasud, millised palutakse jätta kompromissi sõlmimist ja TsMS § 172 lg 3 sätteid arvestades riigi kanda. 1.15 XXXX taotleb pool tasutud riigilõivust, ehk 5,00 eurot, TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastada XXXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX. 1.16 Menetlusosalised kinnitavad, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Lapse esindaja vandeadvokaat Marje Mängel kinnitab, et kompromiss on vastavuses lapse huvidega. 1.17 XXXX, XXXX ja XXXX paluvad kohtul käesolev kompromiss ja menetluse lõpetamise avaldus läbi vaadata kirjalikus menetluses. 1.18 Juhindudes TsMS §-dest 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1 paluvad XXXX, XXXX ja XXXX kohtul käesoleva kompromissi kinnitada ja lõpetada tsiviilasjade nr 2-169319 menetluse.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on XXXX avaldus lapse viibimiskoha osas otsustusõiguse üleandmiseks avaldajale ning lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Menetlusosalised esitasid 30.08.2016 kohtule allkirjastatud kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja tsiviilasjas menetluse lõpetada. Kompromissi kohaselt on kokku lepitud, et menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 477 lg 6 teine lause täpsustab, et menetlusosalised võivad hagita menetluses kompromissi sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. TsMS § 334 lg 1 kohaselt kohtuistungil esitatud avaldused, taotlused, seisukohad ja vastuväited protokollitakse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Menetlusosalised esitasid 30.08.2016 kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Menetlusosalised kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita, seega vastab see TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohus ei kinnita lapse isa ja lapse ema kompromissi osas, mis puudutab alaealise lapse XXXX ülalpidamist (kompromissi punkt 6), kuivõrd käesolevas asjas menetletakse lapse isa avaldust talle lapse viibimiskoha osas otsustusõiguse üleandmiseks. Kohus selgitab, et menetlusosalistel tuleb lapse ülalpidamist puudutavas küsimustes esitada kompromissleping ning menetluse lõpetamise taotlus tsiviilasjas 2-16-7443. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissi esitajad on käesolevalt kompromissiga kokku leppinud, et menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohus ei pea kulude rahalist kindlaksmääramist antud juhul otstarbekaks.