Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaseltsi hagi H.G ja M.D vastu kahju hüvitise ja sellelt viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.06.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaseltsi 31.07.2023 apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaseltsi apellatsioonkaebuse hind 3 259 826 eurot 86 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaselts (registrikood 10009120), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Lembit Tedder ja Tavo Tiits Kostja I H.G (isikukood XXX) Kostja II M.D (isikukood XXX) Kostjate lepinguline Rajamäe-Parik
Menetluse liik
esindaja
vandeadvokaat
Heidi
Asja läbivaatamine 11.12.2024 kohtuistungil poolte lepinguliste esindajate osavõtul
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaseltsi kanda.
4.Mõista Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaseltsilt välja menetluskulude hüvitis 2910 eurot 86 senti (km-ga) H.G kasuks.
2-21-16782
5.Mõista Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaseltsilt välja menetluskulude hüvitis 2910 eurot 86 senti (km-ga) M.D kasuks.
6.H.G-le ja M.D-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Interchemie Werken de Adelaar Eesti aktsiaseltsil tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaselts (hageja) esitas 26.10.2021 Harju Maakohtule H.G (kostja I) ja M.D (kostja II) vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 3 018 358,20 eurot, viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 26.10.2021 kuni põhinõude täitmiseni ning jätta menetluskulud kostjate kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt oli kostja I 10.12.1999–02.09.2021 hageja juhatuse liige, tema abikaasa kostja II on olnud alates 27.11.2018 hageja nõukogu liige. Kostja I sõlmis 19.10.2020 hageja esindajana E-Betoonelement OÜ-ga projekteerimise töövõtulepingu hoone projekteerimiseks Nuia tn 2, Tallinn asuvale kinnistule ning 12.04.2021 Inseneribüroo Telora OÜ-ga käsunduslepingu, millega hageja kohustus tasuma omanikujärelevalve teenuse eest seoses ehitustöödega Nuia kinnistule ravimitööstuse hoone rajamiseks. Tehingute tegemisest kostja I hageja nõukogu ei teavitanud ning nõukogu nõusolek puudus.
2.1.Nuia kinnistu oli 21.11.2017–13.05.2021 OÜ Eesti Farmaatsia Grupp (edaspidi EFG) ainuomandis, EFG juhatuse liige ja ainuosanik on kostja II. 29.04.2021 sõlmisid kostja I hageja esindajana ning kostja II EFG esindajana notariaalselt tõestatud lepingu Nuia kinnistust 1⁄2 mõttelise osa müümiseks hagejale. Lepingu kohaselt pidi hageja kandma ostuhinna 615 536 euro ulatuses projekti- ja investeerimiskulusid kinnistu arendamiseks. Ka selle tehingu tegemiseks nõukogu nõusolek puudus. 08.07.2021 saatis hageja nõukogu esimees kostjale I e-kirja, milles andis korralduse Nuia kinnistul viivitamatult ehitustööde peatamiseks, hageja tasutud summade tagastamiseks ning keelas ilma nõukogu kooskõlastuseta hageja arvelt mistahes kulutuste tegemise seoses Nuia kinnistuga. Samuti keelas ta otsesõnu EquipNet Ltd-lt tehaseliini ostmise ja vastava ostuarve tasumise. Kostja I lubas ehitustegevuse alates 12.07.2021 peatada ning liini mitte osta. 16.07.2021 sõlmis kostja I aga hageja esindajana nõukogu nõusolekuta ehitustöövõtulepingu E-Betoonelement OÜ-ga,
2-21-16782 mille esemeks olid ehitustööd Nuia kinnistule tootmis- ja laohoone rajamiseks maksumusega 3 950 000 eurot. 18.08.2021 tasus kostja I hageja vahenditest EquipNet Ltd-le tootmisliini ostuarve 920 346,33 eurot. 23.08.2021 sõlmisid kostja I hageja esindajana ning kostja II EFG esindajana nõukogu nõusolekuta lepingu Nuia kinnistu 1⁄2 mõttelise osa hagejale tagastamiseks. Hageja kontolt on tasutud arveid seoses Nuia kinnistule lao- ja tootmishoone rajamisega kokku vähemalt 3 018 358,20 eurot. Lisaks E-Betoonelement OÜ-le ning Inseneribüroo Telora OÜ-le on tasutud arveid ka teistele teenusepakkujatele.
2.2.29.04.2021 tehing on nõusoleku puudumise tõttu tühine, st hageja osa Nuia kinnistust kunagi ei omandanud. Kulutuste tegemisega võõrale kinnistule rikkus kostja I oma hoolsus- ja lojaalsuskohustust hageja suhtes. Soetatud tootmisliin ei olnud hagejale vajalik. Ebavajaliku liini hoiustamine põhjustas hagejale suuri püsikulusid. Tulevikus võib hageja olla sunnitud tehaseliini utiliseerima, sest tehaseliini müük pole õnnestunud. Hageja on olnud alati valmis müüma tehaseliini mõnele erapooletule ostjale, kes pole hageja otsene konkurent ja kelle huvid pole hageja huvidega vastuolus. Paraku ostuhuvilised on puudunud.
2.3.Kostja II rikkus oma kohustusi hageja ees seeläbi, et ei teavitanud ülejäänud nõukogu liikmeid viivitamata kostja I poolt kavandatud tehingutest ning esindades 29.04.2021 ja 23.08.2021 tehingutes EFG-d, tegutses kostjaga I kooskõlastatult, eelistades hageja huvidele isiklikke huve. Kostja II pidi hageja nõukogu liikmena olema teadlik, et Nuia kinnistu arendustegevusega seotud lepingute sõlmimiseks ja maksete tegemiseks puudus hageja nõukogu nõusolek. Võõrale kinnistule tehtud kulutuste ulatuses on hagejal tekkinud kahju, sest hageja ei ole saanud nende kulutuste eest mistahes vastusooritust. Sisuliselt investeeris hageja oma konkurendile tehase ehitamisse, mis hagejale endale vajalik polnud. Kostja I rikkus juhatuse liikme kohustusi, kui ta lisaks nõukogu nõusoleku puudumisele asus ka teadlikult eirama nõukogu keeldu uut tehast mitte rajada. Arvestades, et 29.04.2021 Nuia kinnistu müügileping ja 23.08.2021 müügilepingu tagasitäitmise kokkulepe on sisuliselt hageja ja tema nõukogu liikme kostja II vahelised tehingud, siis olnuks nende tehingute tegemiseks vajalik ka hageja aktsionäride üldkoosoleku nõusolek. Esmakordselt said nõukogu liikmed JP ja MG 19.10.2020, 12.04.2021 ja 29.04.2021 lepingute sõlmimisest teada alles 2021. a suvel.
2.4.EFG poolt 27.12.2021 hagejale tehtud kaks rahaülekannet ei mõjutanud hageja kahjunõude olemasolu ega nõude suurust kostjate vastu. 27.12.2021 rahaülekannetega ei täitnud EFG hageja kahjunõuet kostjate vastu. Kostjate endi väitel tegi EFG need rahaülekanded hageja ja EFG vahelise Nuia kinnistu müügilepingu tagasitäitmiseks. Teisisõnu soovis EFG kostjate kinnituse kohaselt täita oma enda rahalise kohustuse hageja ees. Arvestada tuleb, et kostjate kontrolli all olev EFG on vastavad maksed teinud hagejale äärmiselt ebaselgel ja vaieldaval õiguslikul alusel, mistõttu hagejal võib tekkida kohustus need maksed EFG-le tagastada. On võimalik, et EFG arvelt hagejale maksete tegemisega on kostjad tekitanud EFG-le kahju. Hagejal puudub Nuia kinnistu müügilepingu tühistamisest tulenev tagasitäitmise nõue EFG vastu, sest mh on tühine tagasitäitmise kokkulepe. Enamiku arenduskuludest tasus hageja kolmandatest isikutest teenusepakkujatele, mitte EFG-le. Hagejal on õigus nõuda hagi aluseks olevate maksete hüvitamist koos käibemaksuga, sest tegemist on ettevõtlusega mitteseotud kuludega. Arvestades ka kostja I pahauskset käitumist tehaseliini ostutehingu tegemisel, oleks kahjuhüvitisest tehaseliini ostukulu mahaarvamine vastuolus hea usu põhimõttega ja kahju hüvitamise eesmärgiga. Hagejal puuduvad EFG vastu lepingulised ja lepinguvälised nõuded. Isegi, kui hagejal oleks EFG vastu mõni nõudeõigus lepinguvälisel alusel, siis puudub sel nõudel hageja jaoks sisuline väärtus, sest nõue ei ole ilmselt põhjendatud ja nõude edukas maksmapanek EFG vastu oleks äärmiselt ebatõenäoline. EFG majandustegevus on tänaseks seiskunud, millest annab tunnistust maksustatava käibe ja
2-21-16782 töötajate puudumine juba alates 2022. a II kvartalist. Samuti on EFG jätnud esitamata kahe viimase majandusaasta aruanded. Esineb tõsine risk, et kostjate kontrolli all olev EFG asub end varatuks muutma. EFG 01.02.2022 avaldus ei välista, et EFG-l on hageja vastu tagasinõudeõigus seadusest tuleneval alusel. Võimalik nõue võiks olla käsitletav kasuna VÕS § 127 lg 5 mõttes, kui nõudel oleks mingisugune väärtus. Hageja on valmis oma väidetava nõude EFG vastu loovutama, kuid kui kostjad sellega ei nõustu, siis tuleb eeldada, et väidetav nõue EFG vastu on väärtusetu. Kostjate vastuväited
3.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.1.Hageja nõukogu ei ole mitte kunagi võtnud vastu mistahes otsuseid peale juhatuse liikme volituste pikendamise, üle 20 aasta on ka aktsionäride koosolek võtnud vastu otsuseid üksnes nõukogu liikmete volituste osas. Hoolimata sellest on kostja I juhatuse liikmena ehitanud üles äriühingu ja teinud kõik selleks vajaminevad tehingud, sh igapäevase majandustegevuse raamest väljuvad tehingud, aktsionäride vaheliste suuliste kokkulepete alusel. Kostja I tühistas 29.04.2021 tehingu ja kandis kinnistu tagasi 23.08.2021 notariaalse tehinguga hageja peaaktsionäri esindaja MG otsese suulise korralduse alusel 17.08.2021 toimunud koosolekul, mis kajastub ka tema poolt edastatud 24.08.2021 nõudekirjas.
3.2.Hagejale ei ole kahju tekkinud. Etteheidetavate tegude kogumi kaudu sai hageja 29.04.2021 tehinguga oma omandisse 1⁄2 Nuia kinnistu kaasomandist, mille väärtus on 5 913 000 eurot. Asjaõigusleping omandi üleandmiseks oli igal juhul neutraalsena kehtiv. Hagejal on tehingu tühisusest või tühistamisest tulenev tehingu tagasitäitmise nõue EFG vastu. Kahjuks saab olla vaid see osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem. Menetluse kestel on EFG teinud hagejale kaks rahaülekannet Nuia kinnistule tehtud kulude hüvitamiseks summades 2 217 214,12 eurot ja 50 903,28 eurot ning täitnud tasaarvestuse teel hagejale kohustuse tagastada kinnistu ostuga seotud käibemaks. EFG on pakkunud ka käibemaksuosa hüvitamist hagejale, kui hageja esitab vastava arve. EFG on kinnitanud, et 2 217 214,12 euro ülekanne tuleb EFG ja hageja vahel sõlmitud 23.08.2021 notariaalse lepingu tühisuse korral lugeda tasutuks hageja poolt Nuia kinnistule tehtud kulude hüvitamiseks. Hagi nõudest 920 346,33 euro suurune osa ei ole aga üldse seotud Nuia kinnistuga, vaid on kulutus Glaxo tehaseliini ostmiseks. MG andis selleks ostuks 30.04.2021 kostjale I oma kirjaliku nõusoleku. Kulutuse vastu omandas hageja tehaseliini, mille väärtus on ostuhinnaga vähemalt võrdne, mis tuleb arvestada väidetavast kahjust maha. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei saaks kahju vähendada tehaseliini müümisega. Kahjunõudest suure osa (ligi 20%) on hageja riigilt käibemaksutagastusena tagasi saanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 30.06.2023 otsusega hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 8551,40 eurot, kostja II kasuks 8551,40 eurot ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Ühtlasi tühistas maakohus 28.10.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-21-16782 kohaldatud hagi tagamise abinõud, millega kohus arestis hageja kasuks kostjale I kuuluvad osalused äriühingutes Cetera OÜ (registrikood 16313095), nimiväärtuses 1250 eurot ja Velfen OÜ (registrikood 14942444), nimiväärtuses 1250 eurot, seadis hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi 887 000 eurot kostjale II kuuluvale kinnisasjale registriosa nr-iga 816802 ning arestis hageja kasuks kostjale I kuuluvad
2-21-16782 väärtpaberikontod Eestis tegutsemisloa alusel tegutsevates krediidiasutustes ja välisriigi krediidiasutuste filiaalides ning Eesti väärtpaberite keskregistris 860 651,10 euro ulatuses.
5.Maakohus tuvastas, et:
kostja I oli 10.12.1999–02.09.2021 hageja ainus juhatuse liige;
kostja I abikaasa kostja II on olnud alates 27.11.2018 hageja nõukogu liige;
kostja I sõlmis hageja esindajana järgmised lepingud: -
07.09.2020 ja 12.04.2021 töövõtulepingud AS-iga E-Betoonelement Nuia kinnistule tehase projekteerimiseks;
-
12.04.2021 käsunduslepingu Inseneribüroo Telora OÜ-ga omanikujärelevalve teostamiseks seoses tehasehoone ehitustöödega.
6.Maakohus leidis, et kostja I rikkus eeltoodud lepingute sõlmimisega ning kulutuste tegemisega uue tehase rajamiseks äriseadustiku (ÄS) § 306 lg 2 teisest lausest tulenevat kohustust mitte teha igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaid tehinguid ilma nõukogu nõusolekuta. Pooled ei vaielnud, et hageja tegevusalaks on veterinaarravimite ja -toodete valmistamine ning et seoses kostjale I etteheidetavaga nõukogu otsuseid vastu võetud ei ole. Uue tehase rajamine on igapäevasest majandustegevusest väljuv tegevus, mistõttu võis kostja I sõlmida eelnevalt nimetatud lepingud ning teha seonduvaid muid kulutusi ainult nõukogu nõusolekul.
7.Maakohus leidis, et pooled vaidlesid, kas Glaxo tehaseliin, mille eest tasus hageja 18.08.2021 makse EcquipNet Ltd-le 783 951 GBP ehk 920 346,33 eurot oli mõeldud uue rajatava tehase jaoks. Maakohus tuvastas MG 08.07.2021 vastuse alusel, et kostja I soetas liini eesmärgiga paigaldada see uude tehasesse. Asjaolu, et kostja I selgitas 27.08.2021 vastuses hageja nõudekirjale, et liinis sisalduvad mh ka seadmed, mida saab paigaldada juba olemasolevasse tehasesse, ei muuda liini soetamise esialgset eesmärki. Ka uue tootmishoone sisseseade soetamine oli maakohtu hinnangul igapäevasest majandustegevusest väljuv tehing, milleks pidanuks tulenevalt ÄS § 306 lg 2 kohaselt olema nõukogu nõusolek. Ühe nõukogu liikme e-kiri ei asenda nõukogu otsust, samuti ei ole tegemist olukorraga, kus kõik nõukogu liikmed oleksid andnud kirjalikus vormis nõusoleku tehingu tegemiseks. Seetõttu ei olnud asjakohane poolte vaidlus selle üle, kas 08.07.2021 seisuga oli võimalik nõusolek veel tagasi võtta. Kostja I rikkus mh Glaxo tehaseliini soetamisega ÄS § 306 lg 2 teisest lausest tulenevat kohustust. Põhjendatud ei ole etteheide kostjale I seoses nõukogu korralduste täitmata jätmisega. Esitatust ei nähtu, et nõukogu oleks teinud seoses uue tehase ehitamisega, sh tehaseliini soetamisega, mistahes otsuseid, sh mingite tehingute või toimingute tegemist juhatusel keelanud või andnud muid korraldusi. Kohus leidis, et MG kui nõukogu esimehe või enamusaktsionäri esindaja tegevus ei olnud samastatav nõukogu tegevusega.
8.Maakohus nõustus hagejaga, et Riigikohtu seisukohast (RKTKo 26.04.2017, 3-2-1-26-17, p 10) tuleb lähtuda ka aktsiaseltsi ja nõukogu liikme puhul, kuivõrd regulatsioon ning huvide konflikti tekkimise oht on analoogsed. EFG majanduslikud huvid ühtivad selle ainuosaniku huvidega, eelduslikult kuulus EFG osa tehingute tegemise ajal kostjate kui abikaasade ühisvarasse (abieluvaraleping sõlmiti 08.10.2021), st 29.04.2021 ja 23.08.2021 tehingute tegemiseks pidanuks olema nii üldkoosoleku kui ka nõukogu nõusolek. Kostja I rikkus 29.04.2021 ning 23.08.2021 tehingute tegemisega nii ÄS § 306 lg 2 teisest lausest tulenevat kohustust kui ka ÄS § 307 lg 4 järgset esindusõiguse piirangut. Maakohus leidis, et kostja II, tehes EFG esindajana 29.04.2021 ning 23.08.2021 tehingud, pidi hageja nõukogu liikmena olema teadlik, et nende tehingute tegemiseks nõukogu nõusolek puudub. Samuti pidi kostja II
2-21-16782 29.04.2021 lepingust teada saama edasiste kulutuste tegemise kavatsusest seoses Nuia kinnistuga, milleks samuti nõukogu nõusolek puudus. Kostja II oleks hoolsalt ning hageja suhtes lojaalselt toimides saanud takistada tehingute tegemist nende tegemisest keeldumisega. Kostja II saanuks informeerida nõukogu esimeest tehingute tegemise ning kulutuste kandmise kavatsusest, tehes ettepaneku kutsuda kokku nõukogu koosolek otsustamaks korralduse andmise vm abinõu üle juhatuse õigusvastase tegevuse lõpetamiseks ning edasiseks vältimiseks. Nimetatu tegemata jätmisega rikkus kostja II järelevalve teostamise kohustust.
9.Maakohtu hinnangul vaidlesid pooled, kas hagejal on EFG vastu nõudeõigus seoses hageja poolt kulutuste tegemisega uue tehasehoone rajamiseks. Maakohus nõustus hagejaga, et 29.04.2021 tehing oli seoses nõukogu ja üldkoosoleku nõusoleku puudumisega nii ÄS § 307 lg 3 kui ka ÄS § 318 lg 6 alusel tühine, sh oli tühine kinnisasja käsutustehing, mistõttu hageja EFG kaasomanikuks vaatamata kinnistusraamatu kandele ei saanud. Seoses nõusolekute puudumisega on tühine ka 23.08.2021 tehing, millega lepiti kokku tagasitäitmises. Maakohus ei nõustunud hagejaga aga selles, et hagejal ei saa olla seoses 29.04.2021 tehingu tühisusega EFG vastu nõuet VÕS § 1028 lg 1 alusel, kuna hageja tasus kolmandatest isikutest teenusepakkujatele. Hageja esitatud asjaoludel on EFG poolt saadud tööd või teenused tehase ehitamiseks Nuia kinnistule, mille eest hageja tasus. Nähtuvalt 29.04.2021 lepingust võttis hageja kohustuse seoses edasiste kuludega, kokkulepped seoses varasemate kuludega puudutasid üksnes müüja ehk EFG poolt tehtud kulutusi, mistõttu saab enne 29.04.2021 tehtud kulutuste osas hagejal olla nõue EFG vastu VÕS § 1042 lg 1 alusel. Hageja nõuded EFG vastu seoses kulutuste tegemisega Nuia kinnistule ei olnud väärtusetud. Võttes arvesse EFG 27.12.2021 hagejale tehtud makseid ei ole võimalik nõustuda hageja käsitlusega, mille kohaselt võimalikud nõuded on väärtusetud tulenevalt EFG majanduslikust olukorrast. EFG majanduslik olukord on 27.12.2021 maksete tegemist võimaldanud. Nõudeõiguse väärtusetuse eeldus on igal juhul ümber lükatud olukorras, kus kohustatud isik on asunud nõuet täitma. 27.12.2021 maksekorraldustega on tõendatud, et EFG on asunud hageja kulutuste hüvitamise nõudeid täitma, mistõttu ei saa nõudeõigused olla väärtusetud.
10.Maakohus asus seisukohale, et kulutuste tegemisega Nuia kinnistule tehase ehitamiseks enne 29.04.2021 ega 29.04.2021 tühise tehingu alusel ei olnud hagejale kahju tekkinud, sest hageja omandas iga kulutuse tegemisega nõude hüvitise saamiseks EFG vastu ning tõendatud ei ole, et vastavad nõuded oleksid väärtusetud või vähema väärtusega, kui hageja poolt kantud kulutused. Omandades kulutuse tegemisega sama väärtusega nõudeõiguse, ei halvenenud hageja varaline olukord kulutuste tegemisega.
11.Maakohus leidis, et pooltel on vaidlus, kas hagejale tekkis kahju seoses Glaxo liini soetamisega. Maakohus nõustus kostjatega, et hageja ei tõendanud, et tema poolt omandatud liin oleks väärtusetu või vähema väärtusega, kui selle eest tasutud ostuhind. Asjaolu, et hageja ise liini oma tootmistegevuses käesoleval ajal kasutada ei soovi, ei muuda seda väärtusetuks. 21.10.2022 e-kirjast nähtuvalt on kostja I hagejale teatanud, et liini ostmisest on potentsiaalselt huvitatud Hollandi ettevõte Alfasan. Veenev ei olnud hageja väljatoodu, et müümine Alfasanile oli välistatud seoses asjaoluga, et tegemist on samuti veterinaarravimeid tootva ettevõttega ehk hageja konkurendiga, kes paigaldaks tõenäoliselt liini Nuia kinnistule rajatavasse tehasesse ning asuks seda kasutades oma turuosa hageja arvelt suurendama. Ravimite tootmise liini ostmisest saavadki eelkõige olla huvitatud ravimite tootmisega tegelevad ettevõtted. Hageja on viidanud ärisaladusele, kuid ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et oleks liini tervikuna või mõnda osa müüa üleüldse proovinud. Ulatuslike hoiukulude jätkuv kandmine viitab sellele, et liin ei ole hageja jaoks väärtusetu. Kahju tekkimine ka seoses Glaxo liini soetamisega ei ole tõendatud.
2-21-16782
12.Maakohus leidis, et kui kahju ei ole tekkinud, siis ei olnud täidetud ka kahju hüvitamise nõude tekkimise eeldused ning hageja argumendid seoses võimaliku kahjuhüvitise vähendamise vastuolust hea usu põhimõttega ei ole asjakohased. Seetõttu jättis maakohus hagi rahuldamata.
13.Maakohus jättis kõik menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Asjas ei olnud alust kohaldada menetluskulude jaotamisel analoogiat TsMS § 168 lg 5 ja 6 seoses EFG poolt tasutuga pärast hagi esitamist. Hagi esemeks olevaid nõudeid, s.o kahju hüvitamise nõudeid kostjate vastu, hagejal kunagi ei tekkinud. Tegemist ei olnud olukorraga, kus nõuded oleksid lõppenud pärast hagi esitamist. Põhjendatud ei olnud kohaldada ka TsMS § 169 lg-t 3 seoses hagi tagamise määrusega toimunud määruskaebemenetluse kuludega. Ainuüksi asjaolu, et määruskaebus jäi rahuldamata, ei võimaldanud järeldada, et määruskaebuse esitamine olnuks ilmselt asjakohatu, põhjendamatu või menetlusosaliste õiguseid kuritarvitades tehtud toiming. Maakohus leidis, et hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku oli 17 102,80 eurot, millest kohus mõistis vastavalt kostjate taotlusele kummagi kostja kasuks hagejalt välja pool, s.o 8551,40 eurot. Apellatsioonkaebus
14.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega hagiavaldus rahuldatakse ning mõistetakse kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks 3 018 358,20 eurot, sh viivise põhinõudelt alates 26.10.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Hageja palub jätta jõusse Harju Maakohtu 30.06.2023 otsuse resolutsiooni p-des 7.1–7.3 nimetatud hagi tagamise abinõud. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et ei saa uut otsust teha, tühistada maakohtu otsus täies ulatuses ning saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Kõik menetluskulud, sh apellatsiooniastme menetluskulud, palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
15.Hageja märkis, et maakohus tuvastas õigesti, et kostja I on talle hagis etteheidetavate tehingute ja kulutuste tegemisega rikkunud süsteemselt ja pikaajaliselt hageja juhatuse liikme kohustusi, mille tõttu olid hageja ja EFG vahel 29.04.2021 Nuia kinnistu 1⁄2 mõttelise osa müügileping ja 23.08.2021 notariaalne leping Nuia kinnistu müügilepingu tagasitäitmiseks tühised. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et kostja II on rikkunud hageja nõukogu liikme kohustusi ÄS § 316 lg 1, § 317 lg 6 ja § 327 lg 1 mõttes. Maakohus kohaldas aga ebaõigesti VÕS § 127 lg-t 1 ja VÕS § 128 lg-d 1 ja 3 ning jättis kohaldamata VÕS § 127 lg 4, mille tõttu on maakohus ebaõigesti leidnud, et hagejatele pole tekkinud hagi aluseks olevat varalist kahju.
15.1.Maakohus jättis ekslikult tähelepanuta, et kostjate kohustuste rikkumise tõttu halvenes hageja varaline olukord pärast kahju põhjustanud sündmuseid, s.o pärast hageja pangakontolt Nuia kinnistu arenduseks ebaseaduslikult tehtud makseid, nendele maksetele vastava summa võrra (3 018 358,20 eurot). Kohus pole hageja varalist diferentsi enne kahju põhjustanud sündmusi ja vahetult pärast kahju põhjustanud sündmusi korrektselt hinnanud. Selle tõttu jäi tuvastamata, et kostjate kohustuste rikkumise tõttu tekkis hagejale otsene varaline kahju. Isegi, kui diferentsihüpoteesi kohaselt pole hagejale kahju tekkinud (millega hageja ei nõustu), pidanuks maakohus kahju olemasolu siiski jaatama normatiivsetel kaalutlustel.
15.2.Maakohus on kahjunõude eelduste kontrollimisel ajanud segamini kahju tekkimise fakti (s.o kahju olemasolu tuvastamise VÕS § 127 lg 1 ja VÕS § 128 lg-te 1 ja 3 mõttes) ning hüvitamisele kuuluva kahju suuruse määramise põhimõtted (s.o mahaarvamisele kuuluva
2-21-16782 võimaliku kasu hindamise VÕS § 127 lg 5 mõttes). Kohus pidanuks esmalt tuvastama kahju tekkimise fakti, kuid selle asemel asus kohus kohe analüüsima, kas hagejal võib kõrvuti kahju hüvitamise nõudega olla kolmandate isikute (nt EFG) vastu nõudeõigusi alusetu rikastumise sätete alusel. Alusetust rikastumisest tulenev tagasinõude olemasolu ei välista kahju hüvitamise nõuet. Alusetust rikastumisest tuleneva hüvitisnõude väärtust hinnatakse alles kahjuhüvitise suuruse määramisel VÕS § 127 lg 5 alusel mitte aga kahju olemasolu tuvastamisel (RKTKo 09.12.2009, 3-2-1-134-09, p 11). Kohus pidanuks tuvastama, et kostjate poolt tekitatud kahju on põhjuslikus seoses kostjate kohustuste rikkumisega ja vastav kahju kuulub seega hüvitamisele VÕS § 127 lg-te 1 ja 4 alusel. Kostjate poolt tekitatud kahju oli kostjatele ettenähtav või vähemalt pidi olema ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Kahju ettenähtavuse küsimus ei ole isegi oluline, sest asjaolud ja kostjate kohustuste rikkumise iseloom kinnitavad üheselt, et kostjad on hagejale kahju tekitanud tahtlikult või vähemalt raske hooletuse tõttu. Kostjate kahju hüvitamise kohustust pole kahju tekitamise järgselt osaliselt ega täielikult ära täidetud kostjate või mõne menetlusvälise kolmanda isiku poolt.
16.Teiseks jaotas maakohus ebaõigesti tõendamiskoormuse ning kohaldas ebaõigesti VÕS § 1028 lg-t 1, VÕS § 1032 lg-t 2 ja VÕS § 1042 lg-t 1 lugedes hageja väidetavad nõudeõigused EFG vastu vähemalt sama väärtuslikuks, kui olid hageja kahjunõude aluseks olevad kulutused. Õiguskirjanduses on rõhutatud, et kahjuhüvitise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, sh kasu saamist seoses kahju tekitamisega, peab tõendama kahju tekitaja (seega kostjad, mitte hageja). Selline tõendamiskoormuse jaotus on kooskõlas ka TsMS § 230 lg-ga
1.Kostjad pole põhjendanud ega tõendanud seda, kas ja millises ulatuses tuleks hageja väidetavaid nõudeõiguseid EFG vastu hüvitamisele kuuluva kahju suuruse määramisel arvesse võtta. Kostjad pole põhjendanud ega tõendanud ka kahjuhüvitise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, sh kahjuhüvitisest mahaarvamisele kuuluva tasu olemasolu (tagasinõude väärtust) VÕS § 127 lg 5 mõttes. Antud asjas puuduvad kahjuhüvitise vähendamise aluseks olevad asjaolud.
16.1.Maakohus jättis ekslikult tuvastamata, et hageja väidetav(ad) nõudeõigus(ed) menetlusvälise isiku EFG vastu on hageja jaoks sisuliselt väärtusetud. Kostjad ei ole tõendanud vastupidist. Hageja leiab jätkuvalt, et tal puudub EFG vastu Nuia kinnistu müügilepingu tagasitäitmise nõue või on selline nõue hageja jaoks sisuliselt väärtusetu, sest nõude esitamise ja nõude rahuldamise eeldused ei ole ilmselt täidetud. Alusetu rikastumise nõude eeldused VÕS § 1028 lg 1 mõttes pole eeldatavalt täidetud, sest hageja võlausaldajana pole EFG-le kui võlgnikule teinud sooritusi, mida oleks võimalik EFG-lt tagasi nõuda. Hageja kontolt tehti õigusliku aluseta maksed (st Nuia kinnistu arenduskulude eest tasumised) peaasjalikult kolmandatest isikutest teenusepakkujatele, mitte EFG-le. Hageja hinnangul saaks VÕS § 1028 lg 1 alusel EFG kui saaja vastu nõude esitada soorituse tegelik üleandja, kelleks olid kolmandad isikud. Hageja ei ole ise EFG-le midagi üle andnud ning seetõttu pole alust rääkida ka üleantu natuuras tagastamise võimalusest, mistõttu pole VÕS § 1032 lg 2 kohaldamise eeldused täidetud ning maakohtu seisukoht vastava sätte alusel nõude esitamise võimalikkusest EFG vastu on ebaõige ja põhjendamata. Isegi, kui muud nõude eeldused oleksid täidetud (millega hageja ei nõustu), jättis maakohus VÕS § 1032 lg 2 kohustusliku eeldusena analüüsimata EFG poolt saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Saadu harilik väärtus ei ole kindlasti samastatav hageja Nuia kinnistu arenduseks tehtud kulutuste summaga ning igal juhul pidanuks kohus oma seisukohti saadu hariliku väärtuse osas põhjendama. Kohus pole isegi tuvastanud, milliseid töid ja teenuseid sai EFG hageja tehtud kulutuste eest. Kohus jättis arvestamata ka hageja selgituse, et miljonitesse eurodesse küündiva rahalise nõude täitmine EFG poolt oleks tulevikus ebatõenäoline EFG puuduliku maksevõime tõttu ja sellega, et EFG võib muuta end võimaliku kohtuvaidluse korral varatuks.
2-21-16782
16.2.Maakohus rikkus oluliselt kohtuotsuse põhjendamiskohustust, jättes ilma põhjendusi esitamata tähelepanuta hageja selgitused, et EFG tegi hagejale 27.12.2021 rahaülekanded ilmselt ekslikult ilma, et EFG oleks olnud selleks tegelikult kohustatud. EFG tugineb makse tegemise alusena 23.08.2021 Nuia kinnistu müügilepingu tagasitäitmise kokkuleppele, mis oli algusest peale tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 mõttes, mistõttu tehinguga ei kaasnenud pooltele õiguslikke tagajärgi. Vastavaid kulusid polnud ka reaalselt tehtud tolle tühise tehingu alusel, mistõttu polnud EFG-l mingit kohustust neid rahaülekandeid selle tehingu alusel teha. Hageja ja EFG vahel puudub kokkulepe rahaülekannete osas EFG tagasinõudeõiguste välistamiseks. Hageja ja kostjate vahelised suhted on pöördumatult kahjustunud ning hagejal puudub igasugune kindlus ja usaldus oma kohustusi rikkunud kostjate ja nende kontrolli all oleva EFG vastu. Kostjate senist pahatahtlikku käitumist arvestades peab hageja täiesti reaalseks, et EFG esitab hageja suhtes rahalise nõude makstu tagasisaamiseks. EFG tehtud maksed hagejale ei muuda olematuks kostjate tekitatud varalist kahju hagejale.
17.Kolmandaks jättis maakohus põhjendamatult arvestamata hageja seisukohad, et väidetavate nõudeõiguste kasuna mahaarvamine on välistatud ainuüksi seetõttu, et see oleks vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg 1) ja kahju hüvitamise eesmärgiga (VÕS § 127 lg 5). Kostjad on hagejale kahju tekitamisel käitunud äärmiselt pahauskselt, kasutades hageja rahalisi vahendeid pikaajaliselt oma isiklike huvide realiseerimiseks. Kulutused tehti ebaseaduslikult huvide konfliktis ja vastupidiselt hageja huvidele võõrale kinnistule ilma vastusooritust saamata. EFG tehtud rahaülekanded hagejale ei ole käsitletavad kahjunõudest mahaarvamisele kuuluva kasuna. Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas on rõhutatud, et kolmandate isikute makseid ei saa reeglina kannatanu (hageja) kasuna arvesse võtta, olgu need maksed tehtud kas vabatahtlikult, lepingulisel või seadusest tuleneval alusel. EFG maksete mahaarvamine kahjuhüvitisest oleks võimalik ainult juhul, kui tegemist oleks VÕS § 78 olukorraga, kus EFG oleks kostjate kui võlgnike eest täitnud kostjate kahju hüvitamise kohustuse. Sellise olukorraga praegusel juhul tegemist ei ole. Kuna EFG tehtud maksete eesmärk polnud täita kostjate kahju hüvitamise kohustust, pole hageja kahjunõue kostjate vastu nõude osalise täitmisega osaliselt lõppenud. Kuigi hageja sellega ei nõustu, siis säilib hagejatel EFG tehtud maksete kahjunõudest mahaarvamisele kuuluva kasuna kostjate vastu endiselt kahjunõue suuruses 750 240,8 eurot, millele lisanduvad hagis esitatud viivisenõue ja hageja õigusabikulude hüvitamise nõue.
18.Neljandaks on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et hagejale pole tekkinud kahju seoses Glaxo tehaseliini ostutehinguga. Kuigi kostja I oleks pidanud hageja huvidele mittevastava Glaxo tehaseliini ostutehingu tegemata jätma, tegi ta vahetult enne juhatuse liikme kohalt tagasiastumist hageja pangakontolt tehaseliini müüjale ebaseadusliku ettemakse 783 951 GBP (920 346,33 eurot), mis moodustas kokku 70% tehaseliini ostuhinnast. Sellega tekitas kostja I hagejale otsese varalise kahju 920 346,33 eurot VÕS § 127 lg 1 mõttes. Kohus on tehaseliini väärtuse kui kahjuhüvitise vähendamise aluseks oleva asjaolu (väidetava kasu) tõendamisel ebaõigesti jaotanud tõendamiskoormuse, sest kahjuhüvitise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid oleks pidanud TsMS § 230 lg 1 alusel tõendama kostjad.
18.1.Maakohus on ekslikult eeldanud, et Glaxo tehaseliini omand on vähemalt sama väärtuslik, kui selle eest tasutud ostuhind. Tehaseliini ei olnud hagejal endal tootmistegevuseks tarvis ja see seisab siiani kasutult. Kuna tehaseliin polnud mõeldud mitte hageja vaid hagejaga konkureeriva ravimitehase jaoks, puudub ebavajalikul tehaseliinil hageja jaoks mistahes väärtus ning hageja sellest mingeid eeliseid ei saa. See liin ei mahu isegi hageja tehasesse. Tehaseliini omamine on hagejale hoopis koormav ja kahjulik, sest ebavajaliku liini hoiustamise eest on hageja sunnitud tasuma igakuiselt hoiustamistasu
2-21-16782 6881,55 eurot, millele tulevikus võivad lisanduda ka tehaseliini utiliseerimiskulud. Hagejal ei jäänud üle muud, kui veelgi suurema kahju vältimiseks tehaseliini ostutehing lõpule viia, st tasumata ostuhinna osa müüjale EquipNet Ltd-le ära tasuda. Hageja ja kostjad pole suutnud leida tehaseliinile ühtegi sellist erapooletut ostjat, kes poleks hageja otsene konkurent ning kelle huvid pole hageja huvidega vastuolus, siis tuleb eeldada, et tehaseliini pole võimalik mõistlikel turutingimustel võõrandada ja tehaseliin on hageja jaoks väärtusetu. Kostjad ega kohus ei saa hagejale ja hageja juhatusele peale sundida ühingule kahjuliku ja potentsiaalselt seadusvastase tehingu tegemist, eesmärgiga vabaneda ise kahju hüvitamise kohustusest. Hageja ei soovinud kõnealust liini, selle liini ost tekitas hagejale kahju ja hagejal on õigus nõuda eelneva eest kostjatelt hüvitist.
18.2.Isegi, kui tehaseliin poleks täiesti väärtusetu, jättis maakohus hindamata hageja seisukoha, mille kohaselt oleks tehaseliini võimaliku väärtuse kasuna mahaarvamine kahjuhüvitisest vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga VÕS § 127 lg 5 tähenduses. Praegusel juhul on tegemist nn pealesunnitud rikastumise olukorraga, kus hagejal ei olnud objektiivselt võimalik tehaseliini omandist võimaliku kasu saamist vältida. Samuti on Riigikohus analoogses kaasuses rõhutanud, et eseme väärtus (maksumus) tuleb VÕS § 127 lg 5 alusel jätta kahjuhüvitisest maha arvamata, kui kannatanul võivad tulevikus selle esemega seonduvalt tekkida täiendavad kulutused, mille hüvitamiseks peaks ta kahju põhjustaja (kostjad) vastu esitama uue nõude (RKKKo 15.03.2010, 3-1-1-11-10, p 8.2).
18.3.Maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata VÕS § 6 lg-d 1 ja 2, mille kohaselt on tehaseliini võimaliku väärtuse mahaarvamine kahjunõudest hea usu põhimõtte vastane. Kostja I on tehaseliini ostmisel tegutsenud teadlikult hageja nõukogu ja enamusaktsionäri korralduste ja hageja õigustatud huvide vastaselt, rikkudes sellega oluliselt TsÜS §-s 32 sätestatud kohustusi. Maakohtu otsusest kumab läbi meelevaldne seisukoht, et hageja endine juhatus võis oma abikaasast hageja endise finantsjuhi kaasabil seadust rikkudes osta hageja n-ö miljoni euro eest hagejale täiesti kasutu tootmisliini, mis lõpptulemis oli mõeldud konkureerivasse Nuia ravimitehasesse ning selle eest ei järgne vastutust.
19.Viimaseks leiab hageja, et tal on õigus nõuda kahju hüvitamist koos käibemaksuga. Hagejal on kohustus tagastada haginõude aluseks olevate kulutustega seotud käibemaks riigile. Hagejale on tekkinud kõigi Nuia kinnistu arendamiseks tehtud kulutuste ulatuses otsene varaline kahju, mistõttu tuleb see VÕS § 127 lg 1 nimetatud kahju hüvitamise eesmärki arvestades tervikuna (sh käibemaksuga) hagejale hüvitada. Vastasel juhul ei asetataks hagejat olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hagejale jääks käibemaksu ulatuses ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed tagastamata. Vastustaja seisukoht
20.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
21.Kostjate hinnangul väidetav majanduslik kahju puudub. Hageja on käsitlenud oma väljaminekuid, kuid on jätnud hagi aluses mainimata väidetava kahju sündmustiku käigus saadu. Sellest ei ole kahju õiguslikult võimalik järeldada. Hagejal ei esinenud ainult kulud, vaid ta sai ka vastusooritused. Väidetav kahju ei saa olla ka saabunud, mistõttu on hagi õiguslikult perspektiivitu. Hageja huvidega oli vastuolus tegelikkuses see, et investeering pööratakse tagasi. Hagejal on tehingu tühisusest või tühistamisest tulenev tehingu tagasitäitmise nõue EFG vastu. Hagis ei ole toodud, et tagasinõudeõigus EFG vastu oleks
2-21-16782 osaliselt või täielikult väärtusetu, vaid esitletakse seda selliselt, et nõuet ei olegi. Hageja tõendab majanduslikku üle 3 miljoni euro suurust hagiavaldust maksekorralduste nimekirja ja maksetega, esitamata isegi arveid ning iseenda nõudekirjadega, mistõttu on hagi täielikult tõendamata. Lisaks esineb hagis hulgaliselt ebaõigeid väiteid seoses ehitusprojekti jätkamisega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ka ringkonnakohtus.
23.Hageja nõue rajaneb väidetel, et kostja I rikkus hageja juhatuse liikmeks ja kostja II nõukogu liikmeks olemise ajal oma kohustusi ja nad põhjustasid sellega hagejale kahju. Hageja etteheidete kohaselt tegi kostja I hageja juhatuse liikmena selle nõukogu nõusolekuta tehinguid ning kandis vastusoorituseta kulutusi kogusummas 3 018 358,20 eurot eesmärgiga rajada uus ravimitehas Nuia tn 2, Tallinn asuvale kostja I abikaasa kontrolli all olevale ühingule EFG-le kuuluvale kinnistule, mille suhtes hagejale ei kuulunud ka piiratud asjaõigusi. Seejuures kostja II, kuuludes samal ajal hageja nõukogusse, esindas enda kontrolli all olevat ühingut hagejaga tühise tehingu tegemisel, millega seoses hageja vastusooritust saamata kulutusi tegi ega rakendanud meetmeid kulutuste tegemise ärahoidmiseks.
24.Maakohus leidis õigesti, et kostjate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise õiguslik alus on kostja I suhtes ÄS § 315 lg 2 ja kostja II suhtes ÄS § 327 lg 2. Maakohus ei eksinud materiaal- ja menetlusõiguse normide vastu, kui tuvastas kostja I juhatuse liikme esindusõiguse piirangu ning hoolsus- ja lojaalsuskohustuse ja rikkumise ning kostja II nõukogu liikme järelevalve teostamise kohustuse rikkumise. Kuigi kostjad ei nõustu vastuses apellatsioonkaebusele täielikult maakohtuga selles, et nad oma kohustusi rikkusid, on nende arvates oluline hinnata, kas neile etteheidetav tegevus tõi kaasa majandusliku kahju. Seega apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas on tõendatud, et kostjate rikkumise tagajärjel tekkis hagejale kahju.
25.Oma kohustust rikkunud juhtorgani liikme vastu kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusena peab aktsiaselts suutma tõendada (TsMS § 230 lg 1) lisaks ametisuhtest tuleneva kohustuse rikkumisele ka nimetatud rikkumise tulemusena aktsiaseltsile varalise kahju tekkimise. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ka äriühingu juhtorgani liikme tekitatud kahju suuruse kindlakstegemisel kehtib VÕS § 127 lg 1, mida arvestades ei ole hageja praegusel juhul kahju tekkimist tõendanud. VÕS § 127 lg 1 sätestab diferentsihüpoteesist lähtuva põhimõtte, mille kohaselt hüvitatav on kogu tegelikult tekkinud kahju ning eeldab kõigi kahju hüvitamisega seotud asjakohaste aspektide tuvastamist ja tõendamist. Maakohus kontrollis õigesti poolte väidete alusel asjakohasest Riigikohtu praktikast juhindudes, kas hagejal on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult rikkumise tõttu tagasi enda tasutu ning kas tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem, kui rikkujate tegevuse tulemusel tehtud kulutused.
26.Maakohus analüüsis etteheidetud tehinguid ja tehtud kulutusi ning tuvastas, et kulutuste tegemisega Nuia kinnistule tehase ehitamiseks enne 29.04.2021 ega 29.04.2021 tühise tehingu alusel ei ole hagejale kahju tekkinud, sest hageja omandas iga kulutuse tegemisega nõude hüvitise saamiseks EFG vastu ning tõendatud ei ole, et vastavad nõuded oleksid väärtusetud või vähema väärtusega, kui hageja poolt kantud kulutused. Maakohus ei ole seejuures eksinud
2-21-16782 menetlusõiguse normide vastu ja on kohaldanud materiaalõiguse norme õigesti. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Maakohus on hageja väiteid piisavalt põhjalikult analüüsinud, mistõttu vastab kolleegium hageja apellatsioonkaebuse väidetele üksnes järgmist.
27.Kolleegium ei nõustu kaebuse väidetega, et maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 127 lg-t 1 ja § 128 lg-t 1 ja 3. Iseenesest on õige, et pärast hageja pangakontolt Nuia kinnistu arenduseks tehtud ebaseaduslikke makseid vähenes hageja vara tema pangakontolt tehtud maksete summa võrra, mida saab käsitada sel hetkel hageja kahjuna, kuid arvestades, et omandades kulutuse tegemisega sama väärtusega nõudeõiguse, ei ole diferentsihüpoteesi põhimõttest tulenevalt hageja varaline olukord kulutuste tegemisega halvenenud. Seega ei ole hüvitatavat kahju tekkinud.
27.1.Nagu märgitud peab äriühingu juhtorgani liikme tekitatud kahju suuruse kindlakstegemisel lähtuma kahju hüvitamise nõude ulatust reguleerivate sätete sisust ning tuvastama ühingu varalise diferentsi. Praegusel juhul on võimalik määrata kahjuhüvitis reaalselt tekkinud ja tõendatud kahju põhjal. Hageja väited ei anna alust diferentsihüpoteesist kõrvale kalduda ja lugeda õiguslikus mõttes kahju tekkinuks (hageja kaebuses viidatud normatiivne kahju), sest tagasinõudeõiguse väärtuse arvestamata jätmine tooks kaasa kahju tekitamise juhtumi tõttu kahjustatud isiku kasu saamise. Kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikas, samuti ei ole kahju hüvitamise eesmärgiks kohustust rikkunud poole karistamine (vt RKTKo 21.12.2005, nr 3-2-1-137-05 p 11).
27.2.Õige on kaebuse viide Riigikohtu seisukohale (RKTKo 09.11.2016, nr 3-2-1-114-16 p 15), et alusetust rikastumisest tulenev tagasinõude olemasolu ei välista kahju hüvitamise nõuet, kuid Riigikohus on nii nimetatud kui ka seal viidatud lahendites selgitanud, et kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu tema poolt tasutu või muul viisil üleantu, mis oli üle antud õigusliku aluseta, siis tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada. Kahjuna saab olla vaadeldav vaid see osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem (vt RKTKo 12.01.2004, nr 3-2-1-135-03, p 16). Ka juhul, kui järgida hageja käsitlust, mille kohaselt tuleks esmalt tuvastada õiguslikus mõttes kahju tekkimine, misjärel on võimalik sellest VÕS § 127 lg 5 alusel tagasinõudeõigus tuvastatud väärtuses maha arvata, tulemus sellest kolleegiumi hinnangul ei muutu, sest tagasinõudeõiguse väärtus ei ole kahjuna nõutavast summast väiksem. Seega ei aktualiseeru vastutuse tekkimise seisukohalt oluline põhjusliku seose küsimus (VÕS § 127 lg 4).
27.3.Maakohus leidis õigesti, et kuna hageja ja EFG vahel sõlmitud lepingud on tühised, on hagejal EFG vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue kas 29.04.2021 lepingu alusel üleantu tagastamiseks (VÕS § 1028 alusel) või enne lepingu sõlmimist EFG kinnisasjale õigusliku aluseta tehtud kulutuste hüvitamiseks VÕS § 1042 lg 1 alusel ning põhjendatud ei ole hageja väide, et nõue on väärtusetu.
27.3.1.Vaidlustatud ei ole maakohtu poolt maksekorralduste alusel (dtl 707, 708) tuvastatud asjaolusid, et EFG tegi hagejale 27.12.2021 kaks makset vastavalt summades 2 217 214,12 eurot ja 50 903,28 eurot, millest 2 217 214,12 eurot tasuti kulutuste hüvitamiseks seoses ehitustöödega Nuia kinnistul (27.12.2021 e-kiri koos lisadega dtl 701-706, 01.02.2022 avaldus dtl 759). Seega on hagejale makstud raha kokku 2 268 117,40 eurot. Kostjad esitasid EFG 01.02.2022 tahteavalduse ja kinnituse selle kohta, et EFG maksekorraldus hagejale summas 2 217 214,12 eurot selgitusega „Nuia 2 Tallinn kulude hüvitamine vastavalt
2-21-16782 23.08.2021 notariaalsele lepingule“ tuleb OÜ Eesti Farmaatsia Grupp ja hageja vahel sõlmitud 23.08.2021 notariaalse lepingu tühisuse korral lugeda hagejale tasutuks hageja poolt kinnistule Nuia 2 Tallinn tehtud kulude hüvitamiseks. Seega nähtub üheselt, mille katteks EFG makse tegi ja kostjad märgivad õigesti, et hageja ei ole summat EFG-le ka tagastanud. Ringkonnakohus jääb seisukohale, et EFG maksete tegemise eesmärk on maksekorralduste selgituste ja EFG 01.02.2022 avalduse põhjal piisavalt selge: EFG on teinud maksed 23.08.2021 notariaalse lepingu täitmiseks, millega lepiti kokku 29.04.2021 lepingu tagasitäitmises ja EFG poolt tema kinnistule tehtud kulutuste hüvitamises hagejale; kui aga 23.08.2021 notariaalne leping peaks osutuma tühiseks, tuleb vähemalt 2 217 214,12 euro suurune makse lugeda tehtuks hageja poolt Nuia tn 2 kinnistule tehase ehitamiseks tehtud kulude hüvitamiseks. Seega on EFG vähemalt 2 217 214,12 euro ulatuses soovinud täita alternatiivselt kas hageja nõude 23.08.2021 notariaalse lepingu täitmiseks või hageja alusetu rikastumise nõude. Eelnevat arvestades ei ole sisulist vahet, kummal õiguslikul alusel on hageja nõue EFG vastu põhjendatud. Hageja ei ole välja toonud, et EFG maksetel oleks võinud olla mingi muu eesmärk, sh et EFG-l oleks olnud hageja ees mingeid muid kohustusi, mille täitmiseks need maksed võisid olla tehtud. Eelnev ei toeta hageja kahtlust, et EFG tegi rahaülekanded ilmselt ekslikult. Ohtu, et EFG võiks tehtud maksed tagasi küsida, ei ole hageja põhistanud ning asja materjalid sellise ohu esinemist ei kinnita. Samuti ei ole hageja välja toonud, millisel õiguslikul alusel võiks hagejal tekkida kohustus maksed EFG-le tagastada. Eelnevat arvestades on ainetu ka hageja arutelu VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 alusel võimalikult esitatavate nõude eelduste väidetava mittetäitmise ja nõude maksmapaneku eeldusliku edutuse kohta, samuti etteheited tõendamiskohustuse ebaõige jaotamise kohta. Arvestades, et hageja kahjunõude suurus on 3 018 358,20 eurot, kusjuures sellest 920 346,33 eurot peab hageja Glaxo tehaseliini ostutehinguga seonduvaks kahjuks, saab lugeda, et Nuia kinnisasjale tehtud kulutuste eest on hageja juba saanud rahalise hüvitise 2 268 117,40 eurot, millega hageja nõue on selles ulatuses lõppenud.
28.Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et ka juhul, kui käsitada EFG poolt tehtud makseid mahaarvamisele kuuluva kasuna, säilib hagejal kostja vastu endiselt kahjunõue 750 240,80 eurot (=3 018 358,20 - 2 268 117,40). Kolleegium ei nõustu hagejaga ja põhjendab seda järgmiselt. Hageja peab esitatud kahjunõudest 920 346,33 eurot Glaxo tehaseliini ostutehinguga seonduvaks kahjuks (vt ka dtl 135-136). Vaidlust ei ole, et hagejale anti 920 346,33 euro eest vastusooritusena Glaxo tehaseliini omand ja valdus. Seega on hageja tehaseliini omanik. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et tema poolt omandatud liin oleks väärtusetu või vähem väärt, kui selle eest tasutud ostuhind ning seda ei väära asjaolu, et hageja viis ostutehingu lõpuni veelgi suurema kahju ärahoidmiseks. Asjaolu, et hageja tehaseliini ise vajamata, on vaatamata tehtud pakkumustele subjektiivsetel kaalutlustel nõus müüma seda vaid teatud kriteeriumitele vastavatele ostjatele, ei muuda objektiivselt tehaseliini väärtust. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja ei ole Glaxo tehaseliini ostutehinguga kahju tekkimist tõendanud, mistõttu ei ole hageja kahjunõue ka selles osas põhjendatud.
29.Kaebuses heidetakse maakohtule ka ette, et analüüsitud ei ole hagi aluseks olevate maksete hüvitamist koos käibemaksuga ja hageja viitab maakohtu menetluses esitatud seisukohtadele (12.09.2022 menetlusdokumendi p-id 2.4.18-2.4.21 ja 17.03.2023 menetlusdokumendi alapeatüki alapeatükis 2.4). Kolleegiumi hinnangul on etteheide alusetu, sest viidatud menetlusdokumentidest ei nähtu, et hageja ei ole kahjunõude aluseks olevate, talle esitatud/tasutud arvetel näidatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvanud või ta on selle küll maha arvanud, kuid hiljem käibedeklaratsioone selles osas muutnud.
2-21-16782
30.Seega, kõiki eeltoodud põhjendusi arvestades leidis maakohus kolleegiumi arvates õigesti, et hageja ei ole kahju tekkimist tõendanud ja sellest juhindudes jättis maakohus põhjendatult hagi rahuldamata. Neil kaalutlustel jätab kolleegium apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
32.Kostjate lepinguline esindaja esitas 14.12.2024 menetluskulude nimekirja. Sellest nähtuvalt on kostjatele osutatud õigusabi kogusummas 5821,72 eurot alates 16.09.2022 tunnihinnaga 192 eurot (sh käibemaks), alates 01.01.2024 tunnihinnaga 195,2 eurot (sh käibemaks) ning alates 16.09.2024 tunnihinnaga 219,6 eurot (180 eurot + km). Kostjate esindaja on teinud järgmisi toiminguid:
1.16.–21.09.2023 maakohtu otsuse ja apellatsiooniga tutvumine (3 tundi) ning vastuse koostamine apellatsioonile (13,66 tundi) 16,66 tundi;
10.16.12.2024 menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine 0,5 tundi.
33.Hageja palus kohtul hinnata menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel kostjate menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust.
34.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjate esindaja on vandeadvokaat, kelle tunnitasumäär (menetluse kestel 192 eurot–219,6 eurot tunnis käibemaksuga) ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära sarnase keerukusega asja puhul. Menetlustoimingutele kulunud aega peab ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks. Ringkonnakohus leiab, et kõik nimetatud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga ning pole põhjust pidada ühelegi toimingule märgitud ajakulu ülemääraseks ega põhjendamatuks.
2-21-16782
35.Tulenevalt eespool märgitust on kostjate põhjendatud ja vajalik kulu apellatsioonimenetluses 5821,72 eurot (km-ga), millest kohus mõistab vastavalt kostjate taotlusele kummagi kostja kasuks hagejalt välja pool, s.o 2910,86 eurot (km-ga). Kostjad on kinnitanud, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10).
36.Kostjad on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus rahuldab taotluse.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.