2-16-7833/14 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas - lahend.ee

3.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalised muid menetluskulusid seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega kandnud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Hagiavaldus, menetluse käik 17.05.2016. a esitas hageja R. S. (alaealine laps) seadusliku esindaja M. S'i (alaealise lapse isa) vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi kostja P. N'i (alaealise lapse ema) vastu igakuise elatise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt maksab omavalitsus iga kuu toimetulekutoetust ja Hiiu valla soovitusel võiks P. N. toetada lapse elatist. Hageja soovib elatise väljamõistmist miinimumsummas alates 01.05.2016. a. Kohus jättis hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude täpsustamiseks. 30.05.2016. a täpsustas hageja hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. 06.06.2016.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus hagiavaldusele. 01.08.2016. a määrusega rahuldas kohus kostja P. N.'i taotluse riigi õigusabi saamiseks osaliselt ja andis kostjale riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtumenetluses, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Kohus pikendas nimetatud määrusega kostjale Pärnu Maakohtu 06.06.2016. a määrusega määratud hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamise tähtaega. Taotlus hagiavalduse tagasivõtmiseks 22.08.2016. a esitas hageja seaduslik esindaja vahendusel kohtule taotluse hagi tagasi võtmiseks milles teatab, et soovib hagiavalduse tagasi võtta, kuna kostja ei hakka elatist niikuinii maksma. Kostja kinnitab, et on teadlik, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kostja seisukoht 22.08.2016. a esitas kostja riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel kohtule seisukoha hageja hagist loobumise taotlusele. Kostja palub lõpetada menetlus hagist loobumise tõttu. Kostja teatab, et kostjal oli 22.08.2016. a kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg hagile, kuid samal kuupäeval esitas hageja kohtule taotluse hagist loobumiseks. Kostjaga eelnevalt sel teemal suhtlust ei ole toimunud. Kuivõrd kostja sai hagist loobumise avaldusest teada enne hagi vastuse esitamist, ei ole kostja hinnangul enam otstarbekas hagile vastust esitada. Kostja väidab, et kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja on 22.08.2016. a esitanud kohtule taotluse summas 72 eurot (koos käibemaksuga). Täiendavalt esindaja tasu ei taotle. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 424 lg 1 järgi võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kohus leiab, et kuna kohus alustas 06.06.2016. a määrusega eelmenetlust ja kohtu eelistungit ei ole veel toimunud, siis on hagejatel õigus käesoleval hetkel hagiavaldus tagasi võtta kostja nõusolekuta. Samas on kostja 22.08.2016. a esindaja vahendusel kohtule teatanud, et on nõus menetluse lõpetamisega hagist loobumise tõttu.

Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab R. S.'i (seadusliku esindaja M. S.'i vahendusel) 22.08.2016. a esitatud taotluse hagiavalduse tagasivõtmiseks ning jätab läbi vaatamata R. S.'i 17.05.2016. a esitatud hagiavalduse kostja P. N.'i vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes. TsMS § 426 lg-le 1 järgi loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 427 järgi võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja on lepingulise esindaja vahendusel teatanud, et kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja on 22.08.2016. a esitanud kohtule taotluse summas 72 eurot (koos käibemaksuga). Täiendavalt esindaja tasu ei taotle. Kohus märgib, et kostja lepinguline esindaja ei ole kohtule 22.08.2016. a esitanud taotlust riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, mistõttu kohus lahendab esindaja tasutaotluse peale nõuetekohase taotluse esitamist kohtule. Kohus leiab, et kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on hagejaks alaealine laps ning TsMS § 168 lg 4 järgi jäävad menetluskulud hageja kanda, siis on põhjendatud TsMS § 190 lg 7 alusel hageja kui alaealise lapse vabastamine menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. TsMS § 195 lg 5 sätestab, et kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. TsMS § 190 lg 7 järgi käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.