Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Külli Puusep
Määruse tegemise aeg ja koht
23. august 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-11965
Tsiviilasi
XXXXavaldus kohtult nõusoleku saamiseks kooselu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita
Menetlustoiming
Avalduse menetlusse võtmine ja lahendamine
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja XXXX(sündinud XXXX, Ukraina kodanik – XXXX, elukoht XXXX)
esindajad Ärakuulamine toimus
XXXXavaldus
kohtult
loa
saamiseks
ilma
abieluvõimetõendita
kooselulepingu sõlmimiseks menetlusse.
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-16-11965 XXXXesitas 5. augustil 2016 Harju Maakohtule avalduse kohtult nõusoleku saamiseks kooselulepingu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Avalduse kohaselt kavatseb avaldaja sõlmida kooselu XXXX (isikukood XXXX).
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. TsMS § 478 lg 2 esimese lause kohaselt hagita menetluses tehtud määrust ei pea põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. Avaldaja, kes on Ukraina kodanik, soovib sõlmida kooselulepingu Eesti Vabariigis Eesti Vabariigi kodanikuga. Avaldaja on esitanud avalduse sooviga sõlmida kooselu kooseluseaduse alusel. Kooseluseaduse (KOOS) § 1 lg 1 alusel võivad kooselulepingu sõlmida kaks füüsilist isikut, kellest vähemalt ühe elukoht on Eestis. KOOS § 2 lg 1 järgi ei või kooselulepingut sõlmida isikute vahel, kellest vähemalt üks on kooselulepingu sõlmimise ajal abielus või kellel on kehtiv kooseluleping. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 5 esimesest lausest tuleneb, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Kohus leiab, et ka isikutele, kes soovivad sõlmida kooselulepingu, annab kohus loa sõlmida kooselu ilma abieluvõimetõendita. Kuigi pärast kooseluseaduse jõustumist ei ole muudetud perekonnaseisutoimingute seaduse § 39 lg 5 sõnastust, leiab kohus, et kooselulepingut sõlmida soovivate isikute sooviavaldusi nimetatud tõendite saamiseks, ei saa käsitada teisiti kui anda luba abieluvõimetõendita abiellumiseks. Kohus asub seisukohale, et tsiviilasjas esitatud tõendid ning avaldaja istungil avaldatu annavad kohtule aluse väljastada avaldajale PKTS § 39 lg 5 kohane luba kooselulepingu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Kohus selgitab, et käesoleva määrusega avaldajale antav luba kehtib PKTS § 39 lg 5 viimase lause järgi kuus kuud. TsMS § 478 lg-st 4 tuleneb, et hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja enda kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
2-16-11965
/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.