Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.08.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-19430
Tsiviilasi
MK ja EK hagiavaldus KJ vastu igakuise elatise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 27.04.2016 otsus
Tsiviilasja hind Hageja I osas 585 eurot apellatsioonimenetluses Hageja II osas 585 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse KJ apellatsioonkaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja I (apellatsioonimenetluses vastustaja (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) esindajad
I):
MK
Hageja II (apellatsioonimenetluses vastustaja (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX)
II):
EK
Hagejate seaduslik esindaja MK Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): KJ (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Peeter Malve Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 27.04.2016 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta KJ kanda.
3.Hagejatel menetluskulude puudumise tõttu jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.MK (hageja I) ja EK (hageja II) esitasid 28.12.2015 Harju Maakohtule hagi KJ (kostja) vastu igakuise elatise väljamõistmiseks. Harju Maakohtu 31.12.2015 määrusega keelduti hagi menetlusse võtmast ja saadeti hagi kohtualluvusel lahendamiseks Pärnu Maakohtule.
2.27.03.2016 täpsustatud hagiavalduse kohaselt paluvad hagejad kostjalt välja mõista igakuise elatise seaduses sätestatud miinimummääras: hageja I ülalpidamiseks alates 04.11.2015 kuni hageja I täisealiseks saamiseni 26.02.2030 ja hageja II ülalpidamiseks alates 04.11.2015 kuni hageja II täisealiseks saamiseni 06.11.2032. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt lõppes laste seadusliku esindaja ja kostja kooselu 04.11.2015 ning kostja ei ole sellest ajast alates lastele nõuetekohaselt elatist maksnud. Kostja vastuväited hagile
3.Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja ei ole võimeline maksma hagejatele rohkem elatist kui 150 eurot kuus ja seega palus kostja välja mõista elatise 150 eurot kuus iga hageja kohta kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Kostja elab hagejatest lahus alates 04.11.2015. Kostja on alates 04.11.2015 andnud hagejatele elatist vajalike ostude näol 100 euro ulatuses – kostja külastas hagejaid viimati jõulude ajal ning kinkis lastele saapad ja raamatuid, kokku summas 100 eurot.
5.Kostja sai viimase töötasu P OÜ-st 02.07.2015, pärast mida selle ettevõttega tööleping lõpetati ja pärast seda ei ole kostjale enam töötasu makstud. Kostja leidis uuesti töökoha alles 05.03.2016 ettevõttes K OÜ, XXX, kuupalgaga 527,57 eurot kuus (netotöötasu).
6.Kostja peab täitma väikelaenuga seotud võlakohustust Bigbank AS ees, võlajääk oli 10.12.2015 seisuga 2609,37 eurot ning kostja peab iga kuu pangale tasuma võla tasumise kokkuleppe alusel 75 eurot.
7.Kostja põhivajadused on eelduslikult sama suured kui hagejatel. Seega ei ole elatise väljamõistmine üle 150 euro ühe lapse kohta põhjendatud.
8.Kostjal puudub igasugune registervara, mille arvelt hagejate nõudeid rahuldada. Kostja ainuke sissetulek on töötasu.
9.Hagejad saavad riigilt sotsiaaltoetusi, mida nad hagis ei kajasta, kuid millega kohus saab kostja nõudel arvestada.
2(6)
Esimese astme kohtu otsus
10.Pärnu Maakohtu 27.04.2016 otsusega hagi rahuldati ning mõisteti kostjalt hageja I kasuks välja igakuine elatis alates 04.11.2015 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (26.02.2030) perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, s.o 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ja kostjalt hageja II kasuks välja igakuine elatis alates 04.11.2015 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (06.11.2032) PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, s.o 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda.
11.Kuna hagejad ja kostja elavad lahus alates 04.11.2015, siis on hagejad õigustatud esitama elatise nõude ka alates sellest kuupäevast PKS § 96 ja PKS § 100 lg 2 alusel. Miinimumelatise nõude esitamisel ei pea hagejad oma kulutusi tõendama.
12.Kostja poolt esitatud väited ei anna alust vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära.
13.Jõulude ajal lastele saabaste ja raamatute (100 eurot) kinkimise näol ei ole tegemist elatise andmisega, vaid jõulukinkidega. On loomulik, et laste vanemad teevad lastele tähtpäevade puhul kingitusi, kuid nimetatud ühekordset kinget ei saa lugeda elatise andmiseks PKS § 100 lg 1 mõttes. Ka ei ole kostja nõudnud, et tal võimaldataks anda ülalpidamist hagejale muul viisil (PKS § 100 lg 1 teine lause). Seega ei saa eeltoodud asjaoluga elatise vähendamisel arvestada. Samuti ei saa arvestada nimetatud summa ulatuses elatist tasutuks.
14.Töölepingu lõppemine P OÜ-ga ei takistanud kostjal otsimast uut töökohta, mille arvelt täita ülalpidamiskohustust. Ühtlasi nähtub kostja esitatud pangakonto väljavõttest ka see, et kostja kontole on tehtud sissemakseid kolmandate isikute poolt ning kostja on kasutanud pangakontol olevaid rahalisi vahendeid perioodil 14.02.2016 kuni 05.04.2016 maksete tegemiseks nii Rootsis, Norras kui Soomes. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul asjaolule, et kostja ei ole kohtule esitanud kõiki faktiliselt tähtsust omavaid asjaolusid (nt ei ole välistatud, et kostja töötas eelnimetatud riikides vms) ning kohtu hinnangul püüab kostja näidata tema poolt viidatud perioodil töö ja sissetulekute puudumist, et vähendada seaduses sätestatud miinimummääras elatise väljamõistmist kostjalt.
15.Kostja palga suurus K OÜ-s ei ole aluseks elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Sõlmitud töölepingust nähtub, et kostja tööandja võib palka tõsta arvestades töötulemusi ja maksta lisatasu tulemusliku töö eest ning preemiat väga heade töötulemuste eest, millest tulenevalt on kostjal võimalik teenida tunduvalt suuremat töötasu kui kostja nimetatud põhipalga suurus. Kostja peab tegema kõik endast oleneva, et täita seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust oma alaealiste laste ees ning sissetulekute vähesuse korral otsima vajadusel endale tasuvama töö või lisatööd peamise töökoha kõrvalt, et täita laste ülalpidamise kohustust, kelle toimetulek on otseses sõltuvuses nende vanemate tegevusest.
16.Seadusest tulenev alaealise lapse ülalpidamise kohustuse täitmine on primaarne laenulepingust tuleneva võlakohustuse täitmise ees, mistõttu kui kostjal tuleb üheaegselt tasuda elatist alaealistele lastele ja tasuda laenukohustust, siis rahaliste vahendite vähesuse korral tuleb esmalt täita alaealiste laste ülalpidamise kohustus ja alles seejärel laenukohustus.
17.Kostja ei ole tõendanud oma põhivajaduste eelduslikku suurust. Kohtule on esitatud tõendeid vaid selle kohta, et kostjal on kohustus panga ees, mis tuleb kostjal täita pärast seaduses sätestatud ülalpidamisekohustuste täitmist.
3(6)
18.Registervara olemasolu korral oleks kostjal tõepoolest suuremad võimalused ülalpidamiskohustuse täitmiseks, kuid registervara puudumine ei ole aluseks elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära.
19.Kostja väide, et hagejad saavad riigilt sotsiaaltoetusi, mida nad hagis ei kajasta, on tõendamata. On küll üldteada, et alaealistele lastele makstakse riigi poolt lapsetoetust tulenevalt riiklike peretoetuste seadusest (edaspidi RPTS, RPTS § 5), kuid nimetatud seaduse alusel makstavate toetuste eesmärgiks on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (RPTS § 1), mitte aga lastest lahus elava vanema ülalpidamiskohustuse vähendamine alla seaduses sätestatud miinimummäära.
20.Kostja esitatud väited ja tõendid ei anna alust PKS § 102 lg 2 kohaldamiseks. Riigikohus on 24.10.2012 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 rõhutanud (p 15), et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada.
21.Kohtule ei ole esitatud tõendeid ega faktilisi asjaolusid selle kohta, et kostja ei oleks mingil põhjusel suuteline endale või oma alaealistele lastele ülalpidamist teenima. Kostja näol on tegemist noore inimesega, kellel on omandatud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, mis võimaldab tal elatist teenida kaubaveo autojuhina, mis omakorda võimaldab tal tööturul paremini toime tulla võrreldes isikutega, kellel erialased oskused puuduvad. Hetkelised majanduslikud raskused ei tähenda, et kostja ei ole võimeline käesoleval ajal ja tulevikus elatist teenima suuremas ulatuses kui kostja poolt kohtule esitatud andmetest nähtub. Seega on kostja võimeline teenima sissetulekuid ulatuses, mis tagab nii kostja enda tavapärase ülalpidamise kui elatise maksmise hagejatele seaduses sätestatud miinimummääras ning puuduvad erandlikud asjaolud elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel.
22.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Apellatsioonkaebus
23.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja igakuise elatise alates 04.11.2015 kuni hagejate täisealiseks saamiseni PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras ning teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt hagejate kasuks välja igakuine elatis summas 150 eurot kuus alates 04.11.2015 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja palus jätta apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.
24.Maakohus ei ole arusaadavalt põhjendanud, kuidas tuleneb kostja pangakonto väljavõttest perioodil 31.05.2015-07.04.2016 asjaolu, et kostja sai tõenäoliselt varjatud sissetulekuid töötamisest perioodil 14.02.2016 kuni 05.04.2016. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja vormistati töölepinguga 05.03.2016 tööle K OÜ-s, seega vähemalt kuu aega toodud ajavahemikust pidi kostja rahvusvahelise vedude autojuhina välismaal käima. VT, kes kostjale 16.02.2016, 18.02.2016 ja 13.03.2016 erinevaid summasid üle kandis, on töölepingu kohaselt K OÜ juhatuse liige. Kostja selgitab, et K OÜ kuulub kostja sõbrale. Kostja palus sõbralt laenu tulevase töötasu arvalt. Seetõttu kandis K OÜ juhatuse liige oma isiklikult kontolt kostjale raha enne töölepingu sõlmimist. Kindlasti ei saa seda lugeda varjatud sissetulekuks, tegemist on laenuga. Kui kohtule jäi ebaselgeks, mille eest laekusid kostja kontole erinevad
4(6)
summad, oleks kohtus pidanud TsMS § 230 lg 2 teisest lausest juhinduvalt selle kohta selgitust küsima.
25.Kostja ei nõustu maakohtu etteheitega, et kostja teenib vähem kui laste ülalpidamiseks vajalik ja tema võimalusi arvestades võimalik. Maakohus ei ole kostja sissetuleku suurust analüüsinud ega ka viidanud konkreetsetele andmetele, mille alusel võiks väita, et kostja ei ole oma tegelike võimete, oskuste, teadmiste ja tööpakkumiste kohaselt piisavalt pingutanud, et teenida senisest suuremat sissetulekut oma laste ülalpidamiseks. Kohus oleks pidanud laste toimetuleku huvides ja vanemate võrdsusest lähtuvalt analüüsima mitte üksnes kostja, vaid ka hagejate ema sissetulekuid. Eeltoodud etteheide ei ole asjakohane analüüsimaks PKS § 102 lg-s 1 sätestatud elatise suuruse vähendamise asjaolusid. Etteheide ei ole ka kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 29 sätestatud tegevusvabaduse põhimõtetega ning kohus ei võinud seda etteheidet otsuse tegemisel arvestada.
26.Otsusest ei tulene, miks elatist summas 150 eurot kuus ühe hageja kohta ei saa lugeda PKS § 102 lg 2 mõistes sissetulekute ühetaoliseks kulutamiseks kostja ja hagejate suhtes. Kohus ei ole analüüsinud, kas 150 eurot kuus (ühelt vanemalt) võiks olla piisav äraelamiseks. Kui hageja saab 150 eurot kostjalt ja veel 150 eurot enda emalt, siis on tema materiaalne olukord võrreldes kostjaga poole parem. Kostja on võrreldes oma lastega pandud kehvemasse olukorda, mis ei ole õiglane ega ka kooskõlas PKS põhimõtetega. PKS § 102 lg 2 esimene lause kätkeb endas sisuliselt perekonnas nn vaesuse jagamise kohustuslikkuse põhimõtet, mille kohaselt ei või üks pereliige nõuda endale paremat äraelamist võrreldes teiste pereliikmetega. TsMS § 459 võimaldab elatise suurust hiljem muuta mh siis, kui kostja materiaalne olukord paraneb.
27.Põhjendamatu ja vastuolus kohtu uurimisfunktsiooniga on seisukoht, et kuivõrd kostja ei ole tõendanud, kui palju hagejad sotsiaaltoetusi saavad, siis ei pea kohus sotsiaaltoetuste saamist kui ühte tuluallikat arvestama.
28.Kostjal on kaks last, keda tal tuleb ülal pidada ning see asjaolu tuleb lugeda PKS § 102 lg 2 kohaselt elatise vähendamise seisukohalt mõjuvaks asjaoluks. Vastustaja seisukoht
29.Hagejad paluvad jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
31.Maakohus mõistis hagejatele elatise välja PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, mistõttu ei pidanud maakohus analüüsima hagejate vajadusi. Vanemad ei vabane alaealise lapse ülalpidamise kohustusest viitega väiksele palgale. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus üksnes mõjuval põhjusel mõista elatise välja alla alammäära. Maakohus leidis õigesti, et selliseid mõjuvaid põhjuseid ei ole kostja esile toonud. Kahe lapse olemasolu iseenesest selliseks mõjuvaks põhjuseks ei ole.
32.Riigikohus on 24.10.2012 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et
5(6)
tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Maakohus on seetõttu õigesti tuginenud mitte kostja poolt näidatud palga suurusele, vaid on hinnanud kostja võimalusi sissetulekut saada.
33.Kohtule ei ole esitatud tõendeid ega faktilisi asjaolusid selle kohta, et kostja ei oleks mingil põhjusel suuteline endale ja oma kahele alaealisele lapsele ülalpidamist teenima. Noor, terve, kutseoskustega mees, kes töötab kaugsõidu autojuhina, peaks olema suuteline end ja kahte last minimaalses määras üleval pidama. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
34.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
35.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
36.Tsiviilasja materjalist nähtuvalt ei ole hagejal apellatsiooniastmes menetluskulusid tekkinud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.