lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-100524/15

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Paide kohtumaja · 22.08.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-100524/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.08.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
804
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ingrid Niinemägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.augustil 2016.a. Paide kohtumajas

Tsiviilasja number

2-16-100524

Tsiviilasi

KK`i ja KK`i hagi NK`i vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende Hageja 1: KK, isikukood xxxxxxxxxxx esindajad Hageja 2: KK, isikukood xxxxxxxxxxx Hagejate elukoht xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxx Hagejate seaduslik esindaja: ÜK, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxx Kostja: NK, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxx xxxxx xxxx xxxxxxxx Hagihind

1935 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

01.08.2016

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista NK`ilt KK`i ülalpidamiseks elatis igakuiselt 215 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 19.01.2016 kuni K K täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.
3.Välja mõista NK`ilt KK`i ülalpidamiseks elatis igakuiselt 215 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 19.01.2016 kuni K Ki täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.
4.Elatis kanda ÜK pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxx Swedbank, selgitus „Elatis K K ja K K“.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-16-100524 jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2-16-100524

Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue KK ja KK esitasid 13.01.2016 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse elatise saamiseks. Kohus tegi kostjale 19.01.2016 makseettepaneku, millele NK esitas vastuväite. 31.03.2016 määrusega kohustas kohus hagejaid esitama oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis, mida viimased seadusliku esindaja kaudu ka tegid. Hagiavalduse kohaselt paluvad hagejad kostjalt välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimummääras alates 19.01.2016, mil kohus tegi kostjale makseettepaneku. Alates 19.01.2016 ei ole kostja hagejatele elatist maksnud ega osale laste ülalpidamises ka muul moel ning pole tundnud huvi lastega suhtlemiseks. Kostja vastuväited Kostja tunnistab, et ei ole alates 2016 jaanuarist lastele elatist maksnud, kuid seda äkkhaigestumise tõttu, mil oli töövõimetu. Ka leiab kostja, et laste vajalikud kulutused on üle paisutatud, samas kostja majanduslik olukord on raske ega võimalda tal nõutud suuruses elatist maksta. Kohtu seisukoht ja põhjendused

1.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-dest 1 ja 2 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
2.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2016 on 215 eurot. Riigikohtu lahendi 3-2-1-78-13 p 15 kohaselt ei tule selles ulatuses lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada ning kostja väited kulutuste ülepaisutamise kohta jätab kohus tähelepanuta.
3.PKS § 102 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Antud juhul ei ole kostja esitanud tõendeid eelpoolnimetatud mõjuvate põhjuste kohta. Kostja on töövõimeline, esitades konto väljavõtte palga väljamaksete kohta, mis on ligilähedane Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale, kuid pole esitanud tõendeid, et oleks töövõimetu, mis ei võimaldaks tal töötada suurema koormusega, et tagada oma lapsele vajadusepõhine ülalpidamine. Tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-118-12 p-st 14 on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara

2-16-100524

arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Seega leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Nõutud elatise suurus vastab hagejate vajadustele ega ole kohtu arvates ülemäära suur.

4.Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele alates 19.01.2016. Menetluskulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi eest. Pooled ei ole menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt taotlenud. Seega jäävad poolte kantud menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-5008/34Viru Maakohus Rakvere kohtumaja