Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

seadusliku

esindaja

A.

O.

arveldusarvele

nr

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

A.J. ja O.J. esitasid 16.06.2016.a seadusliku esindaja kaudu Tartu Maakohtule hagi T.J. vastu elatise suurendamise nõudes. Hagejad paluvad elatise suurendamist seaduses sätestatud miinimummäärani. 01.07.2016.a määrusega võttis Tartu Maakohus hagi menetlusse. Kostja on

menetlusdokumendid kätte saanud isiklikult allkirja vastu 19.07.2016.a. Kostja ei ole hagile vastuväidet esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 407 lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS §-le 497, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS § 459 lg 1 p 1 – 3 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama sätte lõike 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis vastavalt Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrusele nr 139 on 430 eurot kuus alates 1.01.2016. Seega ei või hagi esitamise ajal elatis ühele lapsele olla väiksem kui 215 eurot kuus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hagejate kasuks välja mõista: elatis miinimummääras (s.o käesoleval ajal 215 eurot kuus) 16.06.2016 kuni O.J. täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.a ja elatis miinimummääras (s.o käesoleval ajal 215 eurot kuus) 16.06.2016 kuni A.J. täisealiseks saamiseni, so xx.xx.xxxx.a. Elatise arvestamine Pärnu Maakohtu 19.11.2013.a määruse järgi tsiviilasjas nr 2-13-34677 ja Pärnu Maakohtu 19.11.2013.a määruse järgi tsiviilasjas nr 2-13-34673 tuleb lõpetada alates 16.06.2016.a Kohus märgib, et Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel muutub ka vastavalt ka kostja poolt tasutava elatise suurus. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 162 ja § 173 lg 1, 4 ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole ning ka tsiviilasja toimikust poolte menetluskulusid ei nähtu. Seega ei ole hagejal eelduslikult tekkinud menetluskulusid, mille kohus saaks rahaliselt kindlaks määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.