Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse avaldus Xxxx(Xxxx) ja Xxxx(Xxxx) hooldusõiguse äravõtmiseks alaealise lapse Xxxx(Xxxx) suhtes ning Xxxx eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Menetlustoiming
Lõpplahend hagita perekonnaasjas
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu (asukoht Pallasti 54, 11414 Tallinn); Puudutatud isik: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx); Puudutatud isik: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx); Puudutatud isik: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx); Puudutatud isik: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx); Puudutatud isikule Xxxx riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Ilja Santašev (OÜ Advokaadibüroo CLARUS, registrikood 11221454, asukoht Parda 12, 10151 Tallinn).
Asja läbivaatamine
16.06.2016 toimunud kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse esindaja Liisi XXXX, puudutatud isikud Xxxxja Xxxxning Xxxxriigi õigusabi korras määratud esindaja Ilja Santašev.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinna linna avaldus.
2.Võtta Xxxx (Xxxx, isikukood xxxx) ja Xxxx (Xxxx, isikukood xxxx) täielikult ära nende ühise alaealise lapse Xxxx (Xxxx, isikukood xxxx) isiku- ja varahooldusõigus.
Seada alaealisele lapsele Xxxx(isikukood xxxx) eestkoste kuni Xxxxtäisealiseks saamiseni ja määrata Xxxx eestkostjaks Xxxx(isikukood xxxx).
4.XXXX saab käesoleva kohtumääruse alusel alaealise lapse Xxxx seaduslik esindaja.
5.XXXX kuulub käesoleva kohtumääruse alusel Xxxx isikuhooldusõigus, s.o õigus ja kohustus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata
ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda, samuti lapse ülalpidamiskohustus.
6.XXXX kuulub käesoleva kohtumääruse alusel ka Xxxx varahooldusõigus, mis seisneb õiguses ja kohustuses valitseda lapse vara.
7.Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule kirjaliku nimekirja Xxxx vara kohta seisuga 12.08.2016. Nimekirjas tuleb esitada teave Xxxx varalise olukorra kohta talle eestkoste seadmise aja seisuga ning see tuleb esitada koos vara tõendavate dokumentidega. Nimekiri tuleb esitada Harju Maakohtule 1 (ühe) kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse tegemisest.
8.Eestkostja on kohustatud esitama kohtule eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande iga aasta 15. augustil. Esimene aruanne tuleb esitada 15.08.2017. Aruande vorm lisatakse käesolevale kohtumäärusele.
9.Eestkostja peab hoidma oma vara eraldi Xxxx varast ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.
10.Eestkostja on kohustatud teatama kohtule oma elukoha muutumisest.
11.Tühistada käesoleva kohtumääruse jõustumisel Harju Maakohtu 16.05.2016 kohtumäärusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu, millega määrati alaealise lapse Xxxx ajutiseks eestkostjaks Xxxx. Menetluskulude jaotamine
12.Jätta alaealisele lapsele Xxxx riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Kohtumääruse edasikaebamise kord, kehtivus ja jõustumine Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus avaldajal ja kõigil asjast puudutatud isikutel Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) kuu möödumisel määruse teatavakstegemisest. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 478 lõikele 4 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest avaldajale ja puudutatud isikutele Xxxx, Xxxxja Xxxx. TsMS § 478 lõike 3 ja § 466 lõike 3 kohaselt jõustub kohtumäärus kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Avalduse asjaolud ja menetluse käik
1.Avaldaja Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu esitas 13.05.2016 Harju Maakohtule avalduse Xxxx(Xxxx) ja Xxxx(Xxxx) hooldusõiguse äravõtmiseks alaealise lapse Xxxx(Xxxx) suhtes ning Xxxxeestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega.
2.Avaldaja põhjendas kohtule esitatud avaldust asjaoluga, et alaealine raske puudega laps Xxxxelab juba alates aastat 2011 oma isapoolse vanaema, puudutatud isiku Xxxxe (Xxxx), juures. Nimetatud ajast alates ei tunne alaealise lapse Xxxxema Xxxxega isa Xxxxoma lapse kasvatamise ega materiaalse toetamise vastu huvi. Xxxxvanemad on seadnud oma käitumisega ohtu Xxxxtervise, heaolu ja arengu. Avalduse kohaselt pöördus Xxxxavaldaja poole sooviga, et tema hooldusõigus võetaks ära ja Xxxxeestkostjaks määrataks Xxxx. Xxxxei ole enda sõnul valmis last kasvatama. Xxxxon aga kriminaalkorras karistatud, tal puudub kindel elukoht ja töö ning ta kuritarvitab alkoholi. Eeltoodud põhjustel on Xxxxolnud oma vanaema Xxxxe hoole all. Kuivõrd Xxxxja Xxxxei soovi ega suuda täita oma
lapsevanema kohustusi, ohustades nii lapse kehalist, vaimset kui ka hingelist heaolu, samuti tema vara, tuleks avaldaja hinnangul võtta Xxxx ja Xxxx nende alaealise lapse Xxxx isiku- ja varahooldusõigus ära ja seada alaealisele lapsele Xxxx eestkoste, määrates tema eestkostjaks Xxxx. 16.06.2016 toimunud kohtuistungil jäi avaldaja oma kohtule esitatud avalduse juurde.
3.Harju Maakohus võttis käesoleva asja menetlusse oma 16.05.2016 kohtumäärusega ning määras samal päeval, juhindudes TsMS § 219 lõigetes 2 ja 5 sätestatust, alaealisele lapsele Xxxx riigi õigusabi korras esindaja. 16.05.2016 rahuldas Harju Maakohus oma kohtumäärusega avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse ja määras alaealise lapse Xxxx ajutiseks eestkostjaks Xxxx . Käesolevas asjas toimus kohtuistung 16.06.2016.
4.Puudutatud isik Xxxx, kes ei ilmunud 16.06.2016 toimunud kohtuistungile, kinnitas samal päeval telefoni teel, et ta on kohtule esitatud avalduse rahuldamisega nõus, märkides, et Xxxxon tema hinnangul sobiv isik Xxxxeestkostjaks. Seejuures selgitas Xxxx, et tema laps Xxxxelab oma vanaema juures juba 5 (viis) aastat. Näinud ta Xxxxmuidugi on, aga kasvatanud ega üleval pidanud ta teda ei ole. Samuti märkis Xxxx, kellel on veel üks alaealine laps, keda ta kasvatab üksinda, et ta on käesoleval ajal töötu ning otsib uut elukohta Viljandisse, kuna seal on elu odavam. Lisaks kinnitas Xxxx, et Xxxxon Xxxxtütar.
5.Puudutatud isik Xxxxnõudis aga 16.06.2016 toimunud kohtuistungil DNA-testi, kuna ta ei usu, et Xxxxon tema laps. Seejuures märkis Xxxx, et juhul kui ta isegi on Xxxxisa, ei annaks ta Xxxxkasvatada oma emale Xxxx, kuna ta ei mäleta, et Xxxxoleks teda kasvatanud. Seejuures märkis Xxxx, et ta ei saanud Xxxxkasvatada, kuna ta oli grupiviisilise röövkallaletungi eest 4,5 aastat vanglas. Tulenevalt Xxxxtaotlusest, selgitas kohus Xxxx, et juhul kui Xxxxsoovib esitada kohtule hagi vanema kande vaidlustamiseks, siis peab ta seda tegema võimalikult kiiresti. Kohus andis Xxxxseejuures tähtaja esitada kohtusse hagi kuni 01.08.2016. Kohus selgitas, et juhul kui eelnimetatud ajaks hagi kohtusse esitatud ei ole, teeb kohus käesolevas hooldusõiguse asjas lõpplahendi. Xxxxei esitanud talle antud tähtajaks kohtusse hagi vanema kande vaidlustamiseks.
6.Puudutatud isik Xxxxkinnitas 16.06.2016 toimunud kohtuistungil, et ta on ajanud korda Xxxxdokumente, tegelenud Xxxxraviga, käinud Xxxxga arsti juures ja pidanud Xxxxoma elukaaslasega, kes on nõus, et Xxxxmääratakse Xxxxeestkostjaks, ka üleval, sest Xxxxvanematel ei ole sissetulekut ja nad ei ole kunagi Xxxxtoetanud. Xxxxavaldas imestust Xxxxjutu peale, et ta ei ole Xxxxt kasvatanud, kuna tal on ka veel kaks tütart, keda ta on samuti kasvatanud.
7.Harju Maakohus kuulas 16.06.2016 ära ka alaealise lapse XXXX, kes kinnitas, et ta elu vanaemaga Xxxx ega läheb hästi, märkides, et ta arvab, et ta tahaks jääda ka edaspidi elama koos vanaemaga.
8.Puudutatud isikut Xxxxesindas käesolevas asjas vandeadvokaat Ilja Santašev, kes toetas oma 09.08.2016 kohtule esitatud seisukohas avaldaja poolt kohtule esitatud avalduse rahuldamist. Esindaja on seisukohal, et kuivõrd lapse ema ega isa ei täida oma kohustusi ning ei ole võimelised kindlustama lapsele vajalikku kasvamis- ja arenemiskeskkonda, samuti ei ole vanemad suutelised pakkuma lapsele turvalist kodu, puudub ka vajadus rakendada vanemate suhtes abinõusid. Ka toetas lapse esindaja Xxxxe Xxxxeestkostjaks määramist, kuna ta on faktiliselt lapse hooldusõigust käesoleva ajani teostanud. Kohtumääruse põhjendused
9.Kohus, kuulanud ära puudutatud isiku Xxxx, avaldaja esindaja, puudutatud isikud Xxxxja Xxxxi, samuti Xxxxe, tutvunud puudutatud isiku Xxxxriigi õigusabi korras määratud esindaja seiukohaga, kohtule esitatud avalduse ja selle lisadega, ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et kohtule esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub seetõttu ka rahuldamisele.
10.Vastavalt PKS § 134 lõikele 1 rakendab kohus, juhul kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning PKS §-des 135 ja 136 loetletuid. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus võib isiku- või varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta. Vastavalt PKS § 135 lõikele 1 võib kohus lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus isikuhooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas põhjendatud kohaldada eeltoodud paragrahvides nimetatud abinõusid, kuivõrd puudutatud isikud Xxxxja Xxxxjätsid oma lapse Xxxxhooletusse juba aastal 2011, misjuures ei soovinud nad vahepealsel ajal ega ka käesoleval ajal hakata oma vanemaõigusi ja -kohustusi täitma (mh t/l 17-18). Seejuures on kohus seisukohal, et Xxxxja Xxxxei oleks ka suutelised käesoleval ajal oma kohustusi täitma, mistõttu oleks Xxxxkehaline, vaimne ja hingeline heaolu ohustatud. Tulenevalt eeltoodust võtab kohus Xxxxja Xxxxvastavalt PKS § 134 lõikele 3 täielikult ära nende lapse Xxxxisikuja varahooldusõiguse.
11.Vastavalt PKS § 171 lõikele 1 määratakse alaealisele lapsele eestkostja juhul kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha. Kuivõrd kohus asus käesoleva kohtumääruse punktis 10 seisukohale, et käesoleval juhul on põhjendatud piirata Xxxxja Xxxxhooldusõigust nende ühise lapse Xxxxsuhtes viisil, et võtta neilt ära Xxxxisiku- ja hooldusõigus, tuleb Xxxxkohtumäärusega määrata eestkostja.
12.PKS § 174 lõike 1 järgi võib eestkostjaks olla täisealine täieliku teovõimega füüsiline isik. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ei või eestkostjaks olla isik, kellelt on vanema hooldusõigus täielikult või osaliselt ära võetud või kes on varem rikkunud eestkostja kohustusi. Eestkostjaks ei või määrata selle tervishoiu- või hoolekandeasutuse töötajat, kus laps viibib. Vastavalt PKS § 174 lõikele 3 arvestatakse eestkostjat valides tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Sama paragrahvi lõike 4 järgi võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Kohus on seisukohal, et alaealise lapse Xxxxeestkostjaks tuleb määrata Xxxx, kes on alaealise lapse Xxxxeest käesoleva ajani hoolitsenud ning kellega Xxxxl on head ning usaldusväärsed suhted. Kohtu hinnangul on lapse huvides säilitada talle stabiilne elukorraldus turvalises keskkonnas. Kohus ei arvesta eestkostja määramisel Xxxxpaljasõnalisi väiteid, et Xxxxei sobi Xxxxeestkostjaks, sest Xxxxon Xxxxhooldusõigust käesoleva ajani faktiliselt teostanud ning kohtule teadaolevate andmete põhjal on Xxxxoma ülesannete täitmisega hästi ka toime tulnud. Seega, arvestades Xxxxe isikuomadusi ja tema soovi saada Xxxxeestkostjaks (mh t/l 19-20), samuti Tallinna
linna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse esindaja ja puudutatud isikule Xxxxriigi õigusabi korras määratud esindaja seisukohtadega, mille kohaselt on XxxxXxxxsobiv eestkostja, leiab kohus, et Xxxxon sobilik täitma Xxxxeestkostja ülesandeid, s.o seadusliku esindajana teostama lapse isikuhooldusõigust ja varahooldusõigust. Xxxxe eestkostjaks määramiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Samuti on nõus Xxxxe elukaaslane, et Xxxxmääratakse Xxxxeestkostjaks (t/l 21).
13.Vastavalt PKS § 179 lõikes 1 sätestatule on eestkostja alaealise seaduslikuks esindajaks, kellele vastavalt PKS § 172 sätestatule kuulub nii lapse isikuhooldusõigus- kui ka varahooldusõigus. Xxxxest saab seega käesoleva kohtumääruse alusel alaealise lapse Xxxxseaduslik esindaja. Xxxx kuulub Xxxxisikuhooldusõigus, s.o õigus ja kohustus last kasvatada, tema järele valvata, viibimiskohta määrata ja lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda, samuti lapse ülalpidamiskohustus. Xxxx kuulub ka Xxxxvarahooldusõigus, mis seisneb õiguses ja kohustuses valitseda lapse vara.
14.Tulenevalt TsMS § 557 lõikest 21 märgitakse eestkoste seadmise määruses, et eestkoste seatakse alaealisele täisealiseks saamiseni, kui kohus ei määra eestkostjat lühemaks ajaks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb Xxxxeestkoste seada kuni tema täisealiseks saamiseni. TsMS § 557 lõike 2 punkti 4 alusel tuleb kohtumääruses ära märkida ka tehingud, mida alaealine võib ilma eestkostja nõusolekuta teha juhul kui kohus seda lubab. Kuivõrd alaealiste laste poolt tehingute tegemise õigust reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), ei ole käesoleval ajal vaja reguleerida Xxxxtehingute tegemise õigust.
15.Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. Vastavalt PKS § 184 lõikele 1 esitab eestkostja kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Tulenevalt nimetatud seadusesättest kohustab kohus esitama eestkostjat eestkostetava vara nimekirja eestkoste seadmise aja seisuga 1 (ühe) kuu jooksul ning koos vara nimekirjaga tuleb eestkostjal esitada kohtule ka Xxxxvara tõendavad dokumendid.
16.PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab Xxxxt esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 15. augustil. Aruande vorm lisatakse käesolevale määrusele.
17.Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda
tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Samuti on vastavalt PKS § 188 lõikele 1 vajalik kohtu nõusolek teisteks tehinguteks. Näiteks ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa, loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut, sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut, sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda 1 (ühe) aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist, võtta laenu jne.
18.Vastavalt TsMS § 4771 lõike 2 lausele 2 kohaldatakse esialgsele õiguskaitsele hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 386 lõige 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd käesoleval juhul puuduvad alused esialgse õiguskaitse korras määratud abinõu tühistamata jätmiseks ja kohus lõpetab käesolevas asjas menetluse lõpplahendi tegemisega, tühistab kohus ka esialgse õiguskaitse korras kohaldatud abinõu. Menetluskulude jaotamine
19.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise lapse huvides ja kohus määras alaealisele lapsele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lõikes 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele lapsele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Avaldaja oli avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud RLS § 22 lõike 2 punkti 4 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik Kohtuistungi sekretär Lea Krüger (telefon (+372)6200057, elektronpost [email protected]). Kohtujurist Anneli Põder (elektronpost [email protected]). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei (Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks [email protected]).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.