Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Määruse tegemise aeg ja koht
5. august 2016. a Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-7098
Tsiviilasi
R A hagi S-S A vastu Pärnu Maakohtu 25.08.2008. a määrusega tsiviilasjas nr 2-08-21362 väljamõistetud elatise muutmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja R A (alaealise lape isa), isikukood *, elukoht * Hageja lepingulised esindajad Valeria Titova ja Katrin Kiisk, Õigusbüroo Õigus ja Kord, asukoht Pärnu mnt 21, 10141 Tallinn, e-post [email protected]; [email protected] Kostja S-S A (alaealine laps), isikukood *, elukoht * Kostja seaduslik esindaja S N (alaealise lapse ema), isikukood *, elukoht *, *; *
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine
menetlus
seoses
poolte vahel
sõlmitud
Edastada määrus menetlusosalistele.
Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Kompromisslepingu alusel menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud jäävad menetluskulu kandud menetlusosalise enda kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu menetlusosaliste poolt kantud menetluskulusid. Edasikaebamise kord Määruse peale on pooltel õigus esitada määruskaebus 1 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hagiavaldus Hageja R A (alaealise lapse isa) esitas lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi kostja S-S A (alaealine laps) vastu (kes osaleb menetluses seadusliku esindaja, s.o ema S N vahendusel) Pärnu Maakohtu 25.08.2008. a määrusega tsiviilasjas nr 208-21362 väljamõistetud elatise muutmiseks. Hageja palub hagiavaldusega tuvastada hagejal elatise maksmise kohustuse puudumine kostjale S-S A ja muuta Pärnu Maakohtu 25.08.2008. a kohtumäärusega kostjale väljamõistetud elatise suurust tsiviilasjas nr 2-08-21362 ja vähendada seda 0 euroni alates käesoleva hagi esitamisest, s.o 04.05.2016. a. Hagiavaldusest nähtuvalt elab kostja reaalselt nii oma ema kui isa juures sisuliselt võrdselt või isa juures sageli kuupõhiselt isegi enam kui ema juures. Hoolimata sellest tasub lapse isa juba aastaid lapse emale igakuiselt elatist ja tasub kõikide muude kostjaga seotud kulude eest. Lapse isa on pöördunud ettepanekuga lõpetada elatise igakuine maksmine kokkuleppelisel summal, kuid lapse ema ei ole sellega nõus. Lapse isa katab kõik lapse eluvajadused vahetult ning tasub ainuisikuliselt ka muude püsikulude eest. Seega puudub hagejal (lapse isal) käesoleval ajal kohustus maksta elatis kostja seadusliku esindaja, s.o lapse ema arveldusarvele. Kompromissleping 04.08.2016. a kohtuistungil esitasid pooled kohtule poolte vahel (kostjat esindas seaduslik esindaja, s.o alaealise lapse ema S N) allkirjastatud alljärgneva kompromisslepingu:
Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled on kohtule esitatud kompromisslepingus kinnitanud, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ja on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega 1-le päevale alates määruse kättetoimetamisest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel. Kohtule esitatud kompromisslepingu alusel ja tuginedes TsMS § 459 lõikes 1 ja 2 sätestatule kohus muudab Pärnu Maakohtu 25.08.2008. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-08-21362 R A.lt lapse S-S A ülalpidamiseks välja mõistetud igakuise elatise suurust, s.o 3000 Eesti krooni ehk 191,73 eurot ja vähendab seda 0 (null) euroni alates 04.05.2016. a. Kohus lõpetab tsiviilasjas menetluse seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega. TsMS § 430 lg 8 järgi saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks
tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et poolte menetluskulu jääb selle poole kanda, kes on vastava kulu teinud. Pooled on seega TsMS § 168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu poolte kantud menetluskulusid. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.