Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2 (6)

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõue ja selle põhjendused Põlva Vallavalitsus alaealise lapse E. H. esindajana on esitanud kohtule hagi M. H.

E. H.

elatise väljamõistmiseks perekonnaseaduses ette nähtud elatise miinimummääras. Hagi põhjenduste kohaselt ei ela kostja alates 2009. a hagejaga koos. 3.11.xxxx. a kohtumääruse alusel on kostjalt ära võetud vanema õigused hageja suhtes ning kuni eestkostja määramiseni täidab hageja eestkostja ülesandeid Põlva Vallavalitsus. Kostja ei ole osalenud hageja ülalpidamises, mistõttu on hageja õiguste kaitseks kohtusse pöördumine vältimatu. Kostja vastuväited Kostja on kohtule esitatud vastuväites selgitanud, et tema majanduslik seisund ei võimalda hagejale taotletud suuruses elatist maksta. Kostja on 80% ulatuses töövõimetu ning kasvatab kahte alaealist last, kellest vanemale on määratud keskmine puue. Kompromissina on kostja teinud ettepaneku maksta hagejale igakuiselt elatist 15 eurot. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, võttes aluseks et hagihinnast tulenevalt on tegemist TsMS § 405 sätete järgi lihtmenetluses menetletava asjaga. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi ning olla ära kuulatud.

3 (6)

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Elatise väljamõistmisel juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96, 97, 100, 101, 102 ja 108. Vastavalt PKS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, PKS § 97 p 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt osundatud paragrahvi lõikele 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Tulenevalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 kohaselt arvestab kohus ülalpidamiskohustuse hindamisel ka kohustatud isiku varalist seisundit. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanemad küll varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid olukorras, milles vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Mõjuvaks põhjuseks, mille esinemisel võib kohus vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra, võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 4 (6)

Kohtule esitatud sünnitunnistuse (tl 5) kohaselt on kostja M. H. . hageja E. H. . TL.3-4 on kohtuotsus tsiviilasjas nr x-xxx/xx xxxxxxxxxxxx xxxx.a., millega on M. H. võetud ära E. H. vanema õigused. E. H. ülesandeid täidab Põlva Vallavalitsuse 10.02.2016.a. korralduse alusel Põlva Vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialist Külli Padar-Siim. Rahvastikuregistri andmetest (tl.10) nähtub, et M. H. on lisaks E. H. . veel kaks alaealist last – xxxxxxxxxx.a. sündinud E. U. ja xxxxxxxxxx.a. sündinud G. H. . . Hageja on nõustunud, et kostja maksab E. H. . igakuuliselt 15 eurot (tl.18).

elatisena

Hinnates kohtule esitatud asjaolusid ja tõendeid, leiab kohus, et arvestades kostja vastuväiteid ja hageja esindaja nõustumist kostja poolt tehtud ettepanekuga elatise suuruse osas on võimalik hageja kasuks väljamõistetavat elatist vähendada alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Tõendatud on asjaolu, et kostjal on lisaks hagejale veel kahe alaealise lapse ülalpidamiskohustus. Kostja ei ole küll esitanud tõendeid oma töövõimetuse kohta, kuid vastuväitest võib järeldada, et ta on olukorras, kus ta teiste laste ülalpidamiskohustuse ja varalise seisundi tõttu ei ole võimeline andma hagejale ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Hageja on juba kohtule esitatud hagiavalduses omaks võtnud asjaolud, mis võimaldavad elatist vähendada alla seaduses sätestatud alammäära. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostja M. H. hageja E. H. välja igakuise elatise summas 15 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. 5 (6)

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega käesolevas asjas tuleb jätta menetluskulud seoses hagi rahuldamisega kostja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Hageja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ning tsiviilasja toimikust ei nähtu, et hagejal oleks esinenud menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.