Harju Maakohus
Kohtunik
Geete Lahi
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
28.07.2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei
Tsiviilasi
XXXXhagi XXXXvastu abielu lahutamiseks
2-16-5836
3500 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXXX(sünniaeg XXXX, isikukood XXXX, viibimiskoht XXXX) Hageja seaduslik esindaja: Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu), esindajad Terje XXXX ja Milvi XXXX (epost: [email protected]) Kostja: XXXX(sünniaeg XXXX, isikukood XXXX viimane registrijärgne elukoht XXXX; tegelik elukoha aadress hagejale, hageja esindajale ja kohtule teadmata)
Kohtuistungi toimumise aeg
18.07.2016
Resolutsioon
Lahutada XXXXja XXXX ́i vahel 21.02.2003 Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu, abieluakti nr
Toimetada XXXX ́ile kohtuotsus kätte kohtuotsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Välja mõista XXXX ́ilt hageja seadusliku esindaja Tallinna linna kasuks menetluskulu summas 100 eurot.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult
teatavakstegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik 13.04.2016 kohtule esitatud hagiavalduses palus XXXX(hageja) lahutada hageja ja XXXX ́i (kostja) (koos nimetatuna pooled) vahel 21.02.2003 sõlmitud abielu. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ning kostja abielu 21.02.2003 Tallinna Perekonnaseisuametis. 13.12.2012 määras Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-12-36772 hageja eestkostjaks Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu, tähtajaga viis aastat. Eestkostja ülesanneteks on hageja esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuse ja ravi tagamine. Ühtlasi luges kohus (määruse resolutsiooni punkt 5 alusel) hageja valimisõiguse ja mistahes perekonnaõiguslike tehingute tähenduses teovõimetuks. Käesoleval hetkel viibib hageja kinnises asutuses tugevdatud järelevalvega hooldusteenusel. Hooldusteenusele suunati hageja 29.04.2014 Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 214-14242. Hooldusteenuse tähtaega on korduvalt pikendatud, viimati 26.03.2015 Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas 2-14-14242. Hageja on erinevatel aegadel sünnitanud kolm last. Esimene laps, XXXX, sündis XXXX. Tallinna Perekonnaseisuameti 25.10.2004 sünnitunnistuse nr XXXX kohaselt isa andmed sünnitunnistusel puuduvad. Teine laps, XXXX, sündis XXXX. 06.06.2013 Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendi nr XXXXkohaselt on lapse isaks märgitud kostja XXXX. 26.11.2014 Viru Maakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-58661 tuvastati PKS § 94 lg 2 alusel, et XXXX põlvneb aga hoopis XXXX ́st (IK XXXX, elukoht XXXX). Kolmas laps, XXXX, sündis XXXX. 17.11.2015 Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendi nr XXXXkohaselt on lapse isaks märgitud kostja XXXX. Hageja ja kostja vahelised abielusuhted ja kooselu on pöördumatult lõppenud tegelikult juba 2004. Tallinna Linnakohtu 30.12.2005 tsiviilasja nr 2/228-22453/05 kohtuotsuses on hageja (tsiviilasjas nr 2/228-22453/05 kostja) esindaja arvamusest võimalik välja tuua, et lapse isa asukoht oli juba 2004 teadmata. Ühtlasi on hageja avaldanud Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaalteenuse talituse peaspetsialist Milvi XXXX, et abiellus XXXX ́iga, kes oli talle tundmatu isik, raha eest. Reaalselt ei ole hageja ega kostja kunagi abielulistes suhetes olnud ega koos elanud. Abiellumise ajal oli hageja olnud tõsises sõltuvuses narkootilistest ainetest. Politsei-ja Piirivalveameti 01.03.2016 vastusest nr 2.1.3/2023-2 lähtuvalt puuduvad politseil andmed XXXX ́i (IK XXXX) asukoha kohta. Ka hagejal ja hageja seaduslikul esindajal puudub igasugune kontakt kostjaga.
Hageja seaduslik esindaja asub seisukohale, et hageja ja kostja vahel 21.02.2003 sõlmitud abielu on tegelikult kehtetu olnud juba sõlmimise hetkest alates. Hageja abiellus kostjaga, kes oli talle tundmatu isik, raha eest. Reaalselt ei ole hageja ega kostja kunagi abielulistes suhetes olnud ega koos elanud. Nii abiellumise ajal kui ka abiellumise järgsel ajal oli hageja tõsises sõltuvuses narkootilistest ainetest ja ei võinud aru saada oma teost ja teo tagajärgedest. Hageja seadusliku esindaja teadmisel pole hagejal ja kostjal ka ühiseid lapsi. Hagejal on küll kolm last, kuid ühegi nende isaks pole kostja. Lähtudes eeltoodust leiab hageja seaduslik esindaja, et abielusuhted hageja ja kostja vahel on pöördumatult lõppenud ja kooselu pole ka võimalik taastada. Hageja seadusliku esindaja teadmisel on hageja ja kostja elanud eraldi rohkem kui kaks aastat. Harju Maakohtus määras tsiviilasjas nr 2-12-36772, et eestkostja ülesanneteks on hageja esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuse ja ravi tagamine (resolutsiooni p 4). Ühtlasi luges kohus (resolutsiooni p 5) hageja valimisõiguse ja mistahes perekonnaõiguslike tehingute tähenduses teovõimetuks. Lähtudes eelpool väljatoodust ja arvestades hageja kohta 13.04.2014 tsiviilasjas nr 2-14-14242 (hageja kinnisesse asutusse paigutamine) kohtupsühhiaatrilises aktis nr 14-08 esitatut, et hageja tegutsemine on planeerimatu, ta tegutseb sageli impulsiivsel ajendil ja riske arvestamata (akti lk 9), hagejal puudub igasugune haiguskriitika, hageja kasutab igat võimalust, et lahkuda tugevdatud järelevalvega erihooldusteenuselt, peab hageja seaduslik esindaja tegema kõik endast oleneva, et täita eestkostjale pandud ülesandeid. Hagejal on kolm alaealist last, keda hageja ise pole kunagi kasvatanud. Viimane laps sündis ajal, millal hageja viibis juba tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel. Kõikidel hageja lastel on erinevad isad või on siis laste isad teadmata, mis on kaasa toonud, lähtudes PKS § 84 lg 1 p 1 sätestatust olukorra, et lapse isaks on loetud automaatselt mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus, mis omakorda toob kaasa täiendavaid kohtulikke vaidlusi isaduse tuvastamise ja laste hooldusõiguslikes küsimustes. Tallinna linn Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsuse kaudu palub lahutada hageja XXXX ja kostja XXXX vahel 21.02.2003 sõlmitud abielu, määrata kindlaks menetluskulud ja mõista kostjalt hageja seadusliku esindaja Tallinna linn kasuks välja menetluskulu summas 100 eurot. Kohtuistungil palus hageja seaduslik esindaja hagi rahuldada. Kostjale olid hagimaterjalid ja kohtukutse kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja hagile ei vastanud ja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 222 lg 2 sätestab, et abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise avalduse võib tsiviilkohtumenetlusteovõimetu abikaasa esindaja esitada üksnes eestkosteasutuse nõusolekul. Harju Maakohus määras 13.12.2012 tsiviilasjas nr 2-12-36772 hageja eestkostjaks Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu, tähtajaga viis aastat. PKS § 203 lg 2 sätestab, et eestkostja võib ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. PKS § 203 lg 3 kohaselt eestkostja ülesandeks võib olla
ka eestkostetava õiguste maksmapanek kolmandate isikute vastu. Harju Maakohus tsiviilasjas 212-36772 määras, et eestkostja ülesanneteks on hageja esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuse ja ravi tagamine. Ühtlasi luges kohus hageja valimisõiguse ja mistahes perekonnaõiguslike tehingute tähenduses teovõimetuks. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Tuvastamist on leidnud, et hageja ja kostja abielusuhted on lõppenud, abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Seega kuulub hagi rahuldamisele. Juhindudes TsMS § 317 lg 4 p-st 3 kostjale toimetada kohtuotsus kätte kohtuotsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotamine Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 2 jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja mõistab kostjalt hageja seadusliku esindaja Tallinna Linna kasuks välja menetluskulu 100 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.