Perekonnaõigus › Alaealisele isikule eestkostja määramine

XXXX ei täida kohustusi lapse XXXX suhtes ning ei ole täitnud Harju Maakohtu poolt tehtud ettekirjutusi. XXXX senine elukorraldus näitab, et ta ei ole võimeline teostama oma lapse isikuhooldusõigust ja -kohustust ega tagama lapse heaolu ning füüsilist ja psüühilist arengut. XXXX ei ole mõistnud, et ta peab tagama lapsele täisväärtusliku elu. Kohustuste täitmata jätmine lapse eest hoolitsemisel on eelkõige XXXX huvi puudumine lapse käekäigu vastu, temaga mittesuhtlemine ning lapse ülalpidamises mitteosalemine – XXXX ei ole täitnud oma lapse hoolduskohustust. XXXX ei ole leidnud endas piisavalt jõudu enda elukorralduse muutmiseks lapse huvidele vastavaks, XXXX ei osale XXXX elus. Lapse isa XXXX ei abista XXXX XXXX kasvatamisel ega toeta XXXX lapse eest hoolitsemisel. XXXX pole suutnud leida püsivat töökohta ega sobivat elukohta, kus last kasvatada. Eeltoodu põhjal on Nõmme Linnaosa Valitsuse hinnangul käesoleval ajal vajalik lapse heaolu, turvalisuse ja stabiilsuse tagamiseks rakendada vajalikke abinõusid, kuna lapse kehalist, vaimset ja arengulist heaolu ohustab isa suutmatus täita oma seadusest tulenevaid kohustusi. XXXX eestkostjaks määramine XXXX on lapse huvides, kuna annab võimaluse ära hoida lapse elu, tervise ja arengu ohustamist ning huvide kahjustamist tulevikus. XXXX on varasemalt koos ema Kersti Fungiga elanud ja sageli viibinud vanaema XXXX elukohas ning vanaema on vajadusel lapse eest hoolitsenud ja teda aidanud. XXXX on reaalselt teostanud XXXX sikuhooldusõigust. XXXX on suutnud tagada lapse elus stabiilsuse ja turvalise kasvukeskkonna. XXXX võimaldab turvaliselt XXXX Fungil jätkata suhtlust oma ema ja isaga. Nõmme Linnaosa Valitsus on seisukohal, et XXXX ei ole suutnud kestvalt oma lapse XXXX hooldusõigust ettenähtud korras teostada. XXXX heaolu, turvalise ja stabiilse elukorralduse tagamiseks on vajalik rakendada abinõusid, kuna lapse isa on käesoleval ajal võimetu lapse hooldusõigust teostama. Lapse XXXX huvides on talle eestkostja määramine. Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse spetsialisti hinnangul on XXXX oma isikuomaduste, varalise seisundi ja võimete poolest sobiv eestkostja kohustusi täitma. XXXX on täiel määral alates 06.06.2014 vastutanud XXXX heaolu ja turvalisuse eest, sealhulgas taganud lapsele kõik arenguks vajalikud tingimused ja võimalused. XXXX ja XXXX vahel on hea ja lähedane suhe ning vanaema tegeleb lapsega ning hoolitseb tema eest parimal viisil. XXXX määramisel XXXX eestkostjaks seatakse esikohale lapse huvid. Eestkoste määramisega ei toimu lapse elukorralduses muudatusi. Eestkostjaks määramisel saab XXXX seadusliku esindaja õigused ning tal on õigus ja kohustus tagada lapse turvalisus, heaolu, kasvatus ja ülalpidamine. Avaldaja palub võtta XXXX ära hooldusõigus tema alaealise lapse XXXX suhtes ning määrata lapse XXXX eestkostjaks XXXX kuni lapse täisealiseks saamiseni. Harju Maakohus 07.04.2016 kohtumäärusega võttis avalduse menetlusse ja määras lapsele esindaja riigi õigusabi korras. Lapse esindaja leidis 01.05.2016 kohtule esitatud arvamuses, et asjas on selgunud, et lapse isa XXXX ei täitnud ettekirjutusi ning käesoleval ajal ei tegele oma lapse kasvatamiseks ning ei tee omalt poolt vajalikke pingutusi olukorra parandamiseks, mistõttu lapse esindaja toetab avaldaja avaldust ning on arvamusel, et see vastab lapse huvidele. Samuti lapse esindaja toetab XXXX kandidatuuri lapsele eestkostjaks määramise osas ning leiab, et lapse vanaema on sobiv isik, kes saab täita eestkostja ülesandeid ning tegutseda lähtudes lapse huvidest.

Kuna XXXX elukohta ei õnnestunud kohtul välja selgitada, politsei andmetel on tema praegune asukoht teadmata, toimetas kohus asja materjalid ja kutse ärakuulamisele XXXX kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. XXXX kohtule kirjalikku seisukohta ei esitanud ja ärakuulamisele ei ilmunud. Ärakuulamisel jäi avaldaja oma avalduse juurde ja palus avaldus rahuldada. XXXX vabanes kinnipidamisasutusest 2014.aastal, sellest ajast peale ei ole ta oma elukorraldust suutnud muuta. XXXX suhtes ei ole ta oma kohustusi täitnud. Alates 06.06.2014 on XXXX elanud püsivalt oma vanaema juures. XXXX väga meeldib vanaema juures elada, tal on kaks aastat olnud oma tuba ja voodi, isa näeb ta harva. Möödus viis kuud Harju Maakohtu kohtumäärusest, kus kohus kohustas XXXX täitma ettekirjutusi. XXXX tunnistas lastekaitsetöötajale, et ei ole ühtegi ettekirjutust täitnud. XXXX ei kavatse elatist maksta ja koostööd teha. Vanaema saab riigilt toetust ja on last lihtsam üleval pidada. Lapse esindaja jäi kirjalikult esitatud arvamuse juurde. XXXX sõnade kohaselt elab XXXX XXXX, elukoha aadressi ei tea. Lapsega on suhelnud. XXXX ütles XXXX, et 06.07 toimub istung, selle peale ei vastanud XXXX midagi. Rahaliselt XXXX ei toeta. Kohtumääruse põhjendused Kohus tuvastas, et 16.09.2008 sündinud lapse XXXX ema on XXXX ja isa XXXX(tl 7). Lapse emalt Kersti Fungilt on lapse XXXX hooldusõigus täielikult ära võetud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 2 kohaselt on hagita perekonnaasjaks vanema õiguste määramine lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmine, ja lapsega suhtlemise korraldamine (hooldusõiguse asjad). TsMS § 477 lg 7 esimese lause kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 123 lõikest 1 lahendab kohus lapsesse puutuva vaidluse esmajoones lähtuvalt lapse huvidest. Lastekaitseseaduse § 21 kohaselt on lastekaitse põhimõtteks seada esikohale lapse huvid. PKS § 124 lg 1 kohaselt on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. PKS § 134 lg 1 kohaselt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid. Sama paragrahvi lõike 3 järgi kohaselt võib kohus lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus võib isikuvõi varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta.

PKS § 135 lg 2 kohaselt võib kohus hooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Riigikohus on oma 04.05.2011 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-13-11 asunud seisukohale, et vanemalt lapse suhtes isikuhooldusõiguse täielik äravõtmine on äärmuslik meede. Vanema õigusi piiravate abinõude rakendamisel peab kohus kaaluma nii lapse huve kui ka vanema õigusi ning kohaldama lapse heaolu tagamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid. Kohus võib kohaldada abinõusid, mis lahutavad vanema ja lapse, sh. eraldada lapse vanemast ja võtta vanemalt isikuhooldusõiguse lapse suhtes täielikult ära, üksnes juhul, kui vanema ja lapse õigussuhet toetavad abinõud ei ole andnud soovitud tulemust või on ilmne, et toetavate abinõudega ei ole võimalik ohtu lapse heaolule kõrvaldada. Arvestades perekonnaelu puutumatuse põhimõtet peavad kohtu kohaldatavad abinõud olema eesmärgipärased ja proportsionaalsed. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt Harju Maakohus 07.09.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-3854 (tl 25-28) tegi XXXX ettekirjutuse ja kohustas XXXX andma XXXX ülalpidamist vähemalt miinimummääras, so ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, ajal, mil XXXX ei ela koos isaga, kandes vastava summa lapse vanaema XXXX kontole ning viie kuu möödudes esitama ülalpidamise maksmise tõendamiseks pangakonto väljavõtted Nõmme Linnaosa Valitsusele; esitama XXXX nimel kohtusse hagi Kersti XXXX vastu elatise nõudes miinimummääras, so ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Kohtumäärusega kohustati Nõmme Linnaosa Valitsust kontrollima viie kuu pärast XXXX tehtud ettekirjutuse täitmist ning ettekirjutuse täitmata jätmisel kaaluda vajadust esitada kohtusse avaldus XXXX hooldusõiguse piiramiseks lapse XXXX suhtes. Tallinna linn Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu esitas 05.04.2016 kohtule avalduse XXXX hooldusõiguse äravõtmiseks XXXX suhtes, kuna XXXX ei täida kohustusi lapse XXXX suhtes ning ei ole täitnud Harju Maakohtu poolt tehtud ettekirjutusi. Tõendamist on leidnud, et XXXX ei täida kohustusi lapse suhtes ning ei ole täitnud Harju Maakohtu poolt tehtud ettekirjutusi. XXXX ei ole toetanud XXXX XXXX eest hoolitsemisel ega esitanud kohtule XXXX nimel hagi elatise väljamõistmiseks lapse emalt Kersti Fungilt. XXXX ei ole suutnud leida püsivat töökohta ega sobivat elukohta, kus last kasvatada. Kuna lapse kehalist, vaimset ja arengulist heaolu ohustab isa suutmatus täita oma seadusest tulenevaid kohustusi, tuleb lapse heaolu, turvalisuse ja stabiilsuse tagamiseks võtta ära XXXX lapse XXXX siku-ja varahooldusõigus. Lapse emalt on Kersti Fungilt on lapse XXXX hooldusõigus ära võetud Harju Maakohtu 07.09.2015 kohtumäärusega. PKS § 171 lg 1 kohaselt kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal, määratakse talle eestkostja. PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. PKS § 173 lg 1 kohaselt otsustab kohus eestkoste seadmise omal algatusel või valla- või linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel. PKS § 174 sätestab, et eestkostjaks võib olla täisealine piiramata teovõimega füüsiline isik, keda valides arvestatakse tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita, tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust.

Kuna lapse emalt on hooldusõigus ära võetud ja käesoleva kohtumäärusega võetakse lapse isalt ära täielikult hooldusõigus lapse suhtes, siis seega ei ole lapsel esindusõigusega vanemaid ja lapsele tuleb määrata eestkostja. Lapse vanaema XXXXon andnud nõusoleku saada XXXXeestkostjaks. Ilmar Salme on andnud nõusoleku, et tema abikaasa XXXXhakkab oma lapselapse XXXXeestkostjaks. XXXXon varasemalt koos ema Kersti Fungiga elanud ja sageli viibinud vanaema XXXXelukohas ning vanaema on vajadusel lapse eest hoolitsenud ja teda aidanud. XXXXon vanaema XXXXjuures püsivalt elanud alates 06.06.2014. XXXXon reaalselt teostanud XXXXsikuhooldusõigust. XXXXon suutnud tagada lapse elus stabiilsuse ja turvalise kasvukeskkonna. XXXXvõimaldab turvaliselt XXXX Fungil jätkata suhtlust oma ema ja isaga. Kohus leiab, et Maria Salme oma isikuomaduste, varalise seisundi ja võimete poolest sobib eestkostja kohustusi täitma. TsMS § 557 lg 21 kohaselt märgitakse eestkoste seadmise määruses, et eestkoste seatakse alaealisele täisealiseks saamiseni, kui kohus ei määra eestkostjat lühemaks ajaks. Eestkoste XXXX üle tuleb seada lapse huvide kaitseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. PKS § 194 lg 2 kohaselt on eestkostjal kohustus esitada kohtule igal aastal kirjalik aruanne eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuleb välja tuua eraldi kõik eestkostetavate huvides tehtud kulutused ning lisada neid tõendavad dokumendid. PKS § 184 lg 1 kohaselt tuleb eestkostjal kohtule esitada eestkostetava vara nimekiri mõistliku aja jooksul peale eestkostjaks määramist. PKS § 124 lg 1 kohaselt on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. PKS § 127 kohaselt hõlmab varahooldus õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada. XXXX omandab käesoleva määrusega lapse XXXX sikuhooldusõiguse ja varahooldusõiguse. Kohus lõpetab eestkoste ning taastab vanema hooldusõiguse lapse suhtes, kui taastamine vastab lapse huvidele ning kui vanem suudab käituda viisil, et lapse huvid ei ole enam ohus. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise huvides ja kohus määras alaealisele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lõikes 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetluskulud tuleb jätta neid kandnud isikute kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.