Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 08.07.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-16-4393/22
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 08.07.2016
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1151

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Geete Lahi

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

08.07.2016 Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-16-4393

Tsiviilasi

XXX(XXX) ja XXX(XXX) hagi XXX(XXX) vastu elatise nõudes ja XXX(XXX) nõue ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks

Tsiviilasja hind

3870 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX)

esindajad

Hageja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja ja hagejate XXXja XXXseaduslik esindaja (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)

XXX

Hagejate lepinguline esindaja Janne Kivistik (e-post: [email protected]) XXX ja XXX riigi arvel hooldusõigust puudutavas osas määratud esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa (Advokaadibüroo CLARUS, e-post: [email protected]) Kostja: XXX)

XXX (isikukood XXX, elukoht XXX e-post:

Kostja lepinguline esindaja advokaat Villy Lopman (Advokaadibüroo RASK, e-post: [email protected])

Kohtuistungi toimumise aeg

Eestkosteasutus Kiili vald Kiili Vallavalitsuse kaudu, esindajad Egle XXX ja Ann XXX (e-post: XXX) 06.07.2016

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.

2.Mõista välja XXX XXXkasuks XXXülalpidamiseks igakuine elatis miinimummääras, s.o ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, alates 01.07.2016 kuni XXXtäisealiseks saamiseni.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus

9.Pooled loobusid edasikaebeõigusest. Hagejate nõuded, kostja vastus, eestkosteasutuse ja laste esindaja seisukohad 18.03.2016 esitasid XXX ja XXX (hagejad, lapsed) kohtule hagiavalduse XXX(kostja, laste isa) vastu elatise nõudes ja XXX (hageja, laste ema) nõude ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja XXX laste ainuhooldusõiguse andmiseks laste igakordse viibimiskoha (sh elukoha), hariduse ja tervishoiu küsimustes. Hagejad XXX ja XXX palusid kostjalt välja mõista kummalegi hagejale igakuine elatis miinimummääras, s.o ulatuses, mis vastab Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, alates 18.03.2016 kuni hagejate täisealiseks saamiseni ja tagasiulatuv elatis perioodi 01.01.-17.03.2016 eest kummalegi hagejale 397,905 eurot. Harju Maakohus 31.03.2016 kohtumäärusega määras lastele esindaja riigi arvel hooldusõigust puudutavas osas ja kaasas selle nõude osas eestkosteasutusena Kiili valla Kiili Vallavalitsuse kaudu. Laste esindaja oli arvamusel, et laste ema tagab oma lastele elamiseks vastavad elamistingimused, vastava eakohase arengu ning muretseb laste heaolu pärast. Selgunud on, et hetkel laste vanematel puuduvad tõsised erimeelsused lastega seotud küsimustes ning laste isa ei vaidle vastu kellega lapsed elavad, kus lasteaias nad käivad jne. Laste esindaja leidis, et vanemad on võimelised teostama ühist hooldusõigust lähtudes laste huvidest ning jõudma kokkuleppele laste elukorralduse osas. Kiili vald Kiili Vallavalitsuse kaudu oli seisukohal, et lapsevanemad võiksid lahendada antud küsimuse notariaalsel teel. XXX on nõus sõlmima notari juures kirjaliku kokkuleppe XXX laste viibimiskoha, hariduse ja tervishoiu küsimustes, koheselt laste isa Eestisse saabumisel. Laste isa on notariaalse kokkuleppega samuti nõus. Juhul, kui lapsevanemad ei tee notariaalset kokkulepet, oli Kiili Vallavalitsus seisukohal, et vanematele peaks jääma alles ühine hooldusõigus. Põhjendatud on osalise hooldusõiguse lõpetamine laste hariduse ja tervishoiu küsimustes ajal, mil XXX viibib väljaspool Eestit. Laste viibimiskoha ainuotsustusõiguse andmine laste emale on põhjendatud, kuna see tagab lastele kindla elukoha ning stabiilsuse. Kostja kirjalikus vastuses palus jätta avaldus rahuldamata osas, millega laste ema taotleb lõpetada osaliselt laste ühine hooldusõigus laste suhtes ning anda ainuhooldusõigus laste hariduse ja tervishoiu küsimustes üle laste emale. Kostja ei vaielnud vastu hagile elatise osas. Menetluse käik Kostja teatas 20.05.2016 kohtule, et likvideeritud on elatise võlg jaanuari ja veebruari eest summas 170 eurot ning tasutud nii märtsi, aprilli kui ka maikuu elatisrahad summas 430 eurot iga kuu.

Kohtuistungil oli laste ema nõus tervise ja hariduse osas jätkama laste isaga ühist hooldusõigust, laste viibimiskoht (sh elukoht) määrata laste ema juurde. Laste isal, lastele riigi õigusabi korras määratud esindajal ja eestkosteasutusel sellele vastuväiteid ei olnud. Elatise võlgnevuse on kostja tasunud, samuti tasub kostja igakuist elatist miinimummääras. Hagejad palusid elatise välja mõista alates 01.07.2016. Pooled nõustusid, et väljamõistetud elatise tasumine toimub laste ema pangakontole iga jooksva kuu 10-ndaks kuupäevaks. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 2 kohaselt vanema õiguste määramise lapse suhtes võib kohus lahendada ka hagimenetluses, kui seda nõutakse koos elatise väljamõistmise hagimenetluses. Perekonnaseaduse (PKS) 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. Tulenevalt PKS § 101 lg-st 1 igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja PKS § 105 lg-st 3 tulenevalt mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Tuvastamist on leidnud, et menetluse kestel on kostja tasunud igakuist elatist ja võlgu olnud elatise. Hagejad palusid välja mõista igakuise elatise alates 01. juulist 2016 miinimummääras. Kostja oli sellega nõus. Pooled leppisid kokku, et väljamõistetud elatis tuleb kanda laste ema arvelduskontole iga jooksva kuu 10-ndaks kuupäevaks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hagejate XXX ja XXX kasuks kummalegi hagejale välja igakuise elatise miinimummääras, s.o ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, alates 01.07.2016 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Lastekaitse seaduse § 5 kohaselt tuleb alati ja igal pool esikohale seada lapse huvid. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 116 lg-st 1 ja § 214 lg-st 1 tulenevalt on laste vanematel ühine hooldusõigus. PKS § 116 lõike 2 teise lause kohaselt hõlmab vanema hooldusõigus õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldusõigus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Isikuhooldus on PKS § 124 lg-st 1 lähtudes kohustus last kasvatada, tema järele valvata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Ühise hooldusõiguse korral peavad vanemad PKS § 118 lg 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolsuskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. PKS § 123 kohaselt peab kohus vanemate õigusi ja kohustusi käsitlevate asjade läbivaatamisel tegema lahendi, mis esmajoones lähtub lapse huvidest. Vastavalt PKS § 137 lg 1 on kummalgi vanemal õigus juhul, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Sama §-i lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele. Kohtuistungil oli laste ema nõus jätkama laste isaga ühist hooldusõigust laste hariduse ja tervise küsimustes, laste viibimiskoha (sh elukoha) määramise ainuhooldusõigus anda laste emale. Laste isal, lastele riigi õigusabi korras määratud esindajal ja eestkosteasutusel sellele vastuväiteid ei olnud.