Perekonnaõigus › Abielulahutus

XXXX(isikukood

Eesti Vabariigi

XXXX)

ja

XXXX

(isikukoodXXXX) vahel ja mille kohta on koostatud abieluakt, kanne nr XXXX.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Asjaolud

XXXX.

Poolte abielu ajal on sündinud kaks last, kes elavad praegu hageja elukohas. Abielu jooksul pooled ühisvara ei ole soetanud. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud enam kui kolm aastat tagasi. Pooled elavad eri kohtades ega suhtle omavahel. Alates 2015. Aastast ei ole hageja kostjat üldse näinud. Seetõttu leiab hageja, et poolte abielusuhted on juba ammu pöördumatult lõppenud. Kostja ei ole nõus abielu lahutama perekonnaseisuasutuses. Hageja palub abielu lahutada. Asja arutamiseks määratud kohtuistungil 7. juulil 2016 jäi hageja abielulahutuse nõude juurde ja kinnitas, et abielusidemed on poolte vahel katkenud lõplikult kaks aastat tagasi kevadel ja nende taastamine välistatud ning hageja ei soovi mingil juhul leppimist. Hageja on lõplikult veendunud, et ta soovib lahutust. Hageja on endale lõplikult selgeks teinud, et soovib lahutust. Ta ei soovinud mingil juhul kostjaga leppida ja palus kohtul mitte anda leppimisaega. Hageja palus hagi rahuldada ja abielu lahutada. Abielusuhete purunemise põhjustas kostja truudusetus. Kostja ei olnud hagiga nõus ja leidis, et abielu jätkamine oleks võimalik. Kostja palus anda aega leppimiseks. Kostja kinnitas, et soovib jätkuvalt olla hagejaga edasi abielus. Kostja kinnitas samas abielusuhete katkemist, kuid tema arvates lõppesid poolte abielulised suhted 2016. aasta kevadel. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada ja seega haginõue rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse.

Tsiviiltoimik 2-16-8980

PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Poolte seletustega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine abielu vormis on võimatu. Kuigi kostja vaidles abielulahutusele vastu, on ta faktiliselt õigeks võtnud haginõude, kuna kinnitas, et poolte abielusuhted on tõepoolest lõppenud. Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada. Kohus ei pea võimalikuks rahuldada kostja taotlust anda aega leppimiseks, kuna hageja on kategooriliselt leppimise vastu. Hageja on kohtus ärakuulamise kestel korduvalt ja enesekindlalt kinnitanud, et välistab igasuguse leppimise kostjaga. Seetõttu peab kohus poolte lepitamist ebamõistlikuks ja võimatuks ning haginõude lahendamist vaid põhjendamatult venitavaks. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahtiütlemine abieluleppest. Hageja on veendunult kinnitanud, et ta ei taha temaga koos abielus olla, vaid soovib kindlalt lahutust. Kedagi ei saa sundida abielusuhet jätkama. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks sügavamalt analüüsida abielulahutuse põhjusi ega asjaolusid, mis põhjusel poolte vahel leidsid tülid aset või millised olid need indikaatorid, mis poolte erimeelsusi süvendasid või mille ajel hageja kohtusse pöördus. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. /digitaalallkiri/

Raivo Einula, kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.