Perekonnaõigus › Abielulahutus

2-16-7005 kehtetuks tunnistada, kui abielu sõlmides on rikutud käesoleva seaduse §-des 2–4 sätestatud abiellumiskeeldu. PKS § 4 kohaselt, abielu ei või sõlmida isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus. PKS § 14 lg 1 kohaselt, kui abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsus on jõustunud, on abielu tühine algusest peale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. TsMS § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. TsMS § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja. TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus kohale ilmunud hageja taotlusel lahendada asja sisuliselt. Kohus juhindub ka Eesti Vabariigi Riigikogus 26.01.1993 vastu võetud ja 19.03.1995 jõustunud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingust õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, mille artikli 28 p 1 kohaselt, abielu lahutamise asjades kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Artikli 2 kohaselt, kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Kui abielulahutuse avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole kodanik, teine aga teise lepingupoole kodanik ning üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust. Artikli 28 p 3 kohaselt, abielu kehtetuks tunnistamise asjades kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust, mida vastavalt artiklile 26 kohaldati abielu sõlmimisel. Seejuures määratakse kohtute pädevus käesoleva artikli punktide 1 ja 2 alusel. Hageja elukoht on Eesti Vabariigis ja ta on Eesti Vabariigi kodanik. Kostja elukoht on Venemaal, rahvastikuregistri andmetel on kostja Eesti Vabariigi kodanik. Hageja andmetel ja Venemaal 13.09.2005 välja antud abielutunnistuse ning Venemaa Lipetski linna Nõukogude ringkonna 19.kohtujaoskonna rahukohtu 25.09.2013 otsuse kohaselt on kostja Venemaa kodanik. Hageja soovib abielu kehtetuks tunnistada. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja lahendada. Tagaseljaotsust abieluasjas kohus teha ei või (keeld sisaldub TsMS § 407 lg 4). Kostjale on hagimaterjalid ja kohtukutse kätte toimetatud, kuid kostja ei ole hagile vastanud ja kohtuistungile ilmunud. Samuti ei ole

2-16-7005 kostja põhistanud hagile vastamise võimatust ega teavitanud kohut võimalikust seaduslikust takistusest kohtusse ilmumisel. Kostja loetakse istungi toimumise ajast nagu ka asja sisust teavitatuks. 20.06.2016 taotles kohtuistungil kohalolev hageja asja sisulist lahendamist. Kohus aktsepteeris hageja taotlust. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Asjaolu, et hageja ja kostja olid 23.12.2005 Tallinna Perekonnaseisuametis abielu sõlmimise ajal juba abielus, on tõendatud Venemaal Lipetski linna Perekonnaseisuasjade Valitsuse poolt välja antud abielutunnistusega nr XXXX. Nimetatud abielutunnistuse kohaselt abiellusid hageja ja kostja 13.09.2005 ja selle kohta on koostatud akt nr 1553. 13.09.2005 sõlmitud abielu on lahutanud Venemaa Lipetski linna Nõukogude ringkonna 19.kohtujaoskonna rahukohus 25.09.2013 otsusega, mis on jõustunud 19.11.2013. Poolte abielu sõlmimine 13.09.2005 ja abielu lõppemine 19.11.2013 on registreeritud ka Eesti Vabariigi rahvastikuregistris. PKS § 210 lg 1 kohaselt, käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. PKS § 210 lg 2 kohaselt, asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Poolte abielu sõlmimise ajal 23.12.2005 kehtinud Perekonnaseaduse § 4 p 1 kohaselt, abielu ei võinud sõlmida isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus. Seega oli abielu sõlmides rikutud abielu sõlmimise ajal kehtinud perekonnaseaduse § 4 p 1 sätestatud abielu sõlmimise keeldu, mis oli kehtinud PKS § 33 lg 1 kohaselt abielu kehtetuks tunnistamise aluseks. Ka kehtiva perekonnaseaduse § 4 kohaselt ei ole juba abielus olevate isikute vahel abielu sõlmimine lubatud. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb kehtetuks tunnistada. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.