Perekonnaõigus › Abielulahutus

1(3)

2-16-2103

Hageja nõue XXXX esitas 09.02.2016.a kohtule hagi XXXXvastu, milles palub lahutada poolte abielu. Hagiavalduse kohaselt on abielu registreeritud XXXX.a Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXXX. Pooltel on kaks alaealist last: XXXX.a sündinud XXXXja XXXX.a sündinud XXXX. Poolte abielulised suhted on läbi alates septembrist 2015.a ja pooled elavad eraldi tubades. Poolte vahel abielu jätkamine on võimatu ja hageja soovib formaalseks muutunud abielu lahutada. Kostja ei osale majapidamiskulude kandmises. Laste ülalpidamise toetamine on minimaalne ja mitteregulaarne. Kostja vastuväited Kostja on kirjalikult kohtule teatanud, et temal on Venemaal äri, millega ta on saanud perekonda piisavalt ülal pidada ja raha anda. Kahjuks on ta raha andnud vaid sularahas ja seepärast ei suuda raha andmist tõendada. Kui ta vahetas rublad eurodeks, siis ei ole alati säilinud ka valuutavahetuse tšekid. Soovib abielulahutuse asjas teha kompromissi. 01.07 on saatnud e-meili, millega teatanud, et ta ei saa kohtus viibida, sest samal ajal on määratud kohtuistung laste vaidluses Stavropoli Krai Pjatigorski Linnakohtus.ja temal ei ole võimalik olla mõlemas kohtus korraga. Taotleb istungi edasilükkamist. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PkS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hageja on kohtuistungil selgitanud, et tema abikaasa on sõitnud XXXX oma vanemate juurde ja hageja teadmata võtnud kaasa ka poolte ühised lapsed. Kostja ja laste alaline elukoht on Eestis. Hetkel keeldub abikaasa lapsi Eestisse toomast. Abikaasa, tema sugulased ja ka hageja isa ja sugulased ähvardavad hagejat füüsilise vägivallaga, kui ta peaks veelkord lapsi otsima. Hageja ja kostja abiellusid, sest nende perekonnad olid nad teineteise jaoks välja valinud. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata, siis on mõlemad suguvõsad asunud teda ründama, kord on ta juba röövitud ja XXXX viidud. Tagasi Eestisse sai ta tänu Eesti Riigi abile. Ka abikaasa ei vaidle lahutuse vastu, vaid hoopis ise andis Mahatškalas kohtusse hagi abielulahutuse ja laste elukoha määramise nõudes. Hagi jäeti läbi vaatamata, sest abikaasa jättis kohtusse ilmumata. Hageja väidab, et kostjal on Eestis ajutine elamisluba seoses abieluga. See võidakse lõpetada, kui abielu lahutatakse. Hagejal on põhjust arvata, et seepärast kostja püüab kohtuasjaga venitada. Hageja on leidnud teise elukaaslase ja ei ole mingil tingimusel nõus selle abielu jätkamisega. On mures enda ja elukaaslase elu pärast, sest neid jälitatakse. Samuti laste käekäigu pärast. Hageja palub abielu lahutada, et tal oleks kergem tekkinud olukorraga toime tulla. Kostja on 17.märtsil 2016.a. s.o. pärast antud asjas avalduse menetlusse võtmist, andnud avalduse abielulahutuse ja laste elukoha määramise nõudes Mahatškala linna Kirovi Rajooni kohtule, kus ta selgesõnaliselt väljendab, et on jõudnud abikaasaga kokkuleppele abielu lahutamiseks ja taotleb lahutust. Avalduses üksikasjaliselt põhjendab miks soovib lahutust (tl 14-21) Avaldus on saadetud hagejale. Kuna nimetatud hagiavalduses on kostja väljendanud nõusolekut abielu lahutamiseks, siis kohus ei pea vajalikuks kostja XXXXisiklikku kohaloleku kohtuistungil. Kohus Mahatškalas on jätnud hagi läbivaatamata, kuna XXXXei 2(3)

2-16-2103 ilmunud istungile (tl 28-29) Nimetatud määruse on hageja (käesolevas asjas kostja) vaidlustanud. Järgmine kohus on jätnud vaidlustatud lahendi muutmata ja kaebuse rahuldamata (tl 124). Seega on käesolev hagi ainus asi kohtumenetluses nõudega abielu lahutamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, mõlemad abikaasad soovivad lahutust, seepärast abieluliste suhete taastamine võimalik ei ole. Hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.