Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

tasumise

2-15-19077 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, menetluse käik ja kohtumääruse põhjendused XXXX(seadusliku esindaja XXXXkaudu) esitas 18.12.2015 kohtule hagiavalduse XXXXvastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 05.01.2016. Kohus kuulas hageja seadusliku esindaja isiklikult ära 09.02.2016. Kohus määras 15.02.2016 DNA ekspertiisi, ekspertiisiakt esitati kohtule 12.05.2016. Kohus kuulas kostja isiklikult ära 30.05.2016. Põlvnemise tuvastamise nõue Hageja XXXX(seadusliku esindaja XXXXkaudu) palub esitatud hagis tuvastada, et XXXX põlvneb XXXX. Hagiavalduse juurde on lisatud koopia hageja sünnitunnistusest nr XXXX, millest nähtub, et XXXX on sündinud XXXX Tallinnas Eesti Vabariigis. Sünnitunnistusele on emana kantud Krista Kolesova. Lapse isa kohta on sünnitunnistusel andmed puuduvad. TsMS § 346 lg 2 kohaselt, põlvnemisasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kohus kuulas XXXX ja XXXX isiklikult ära. XXXX vastas kohtule, et hageja jääb hagiavalduses esitatud nõude juurde ja palub tuvastada, et XXXX on XXXX isa. XXXX tutvus ekspertiisiaktiga ja vastas kohtule, et ta võtab põlvnemise hagi õigeks. 12.05.2016 esitati kohtule Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi DNA osakonna ekspertiisiakt nr XXXX. Ekspertiisi eesmärgiks oli saada vastus küsimusele, kas XXXX põlvneb XXXX. Ekspert Egle Toover andis järgmise arvamuse:

2-15-19077

2-15-19077 Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, leiab, et hagi on elatise nõudes põhjendatud, kuid tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 230 lg 3 kohaselt, lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Hageja on kostja laps, seega on ta õigustatud kostjalt elatist saama. PKS § 97 p 1 ja 2 kohaselt, ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lg 1 nimetatud olukorras (s.t. ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist), peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lg 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-118-12 asunud seisukohale, et perekonnaseaduse järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Lapsele tuleb tagada tema igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

2-15-19077 Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-164-10 selgitanud, et perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Hageja seaduslik esindaja on hagejale ülalpidamist andnud alates hageja sünnist ja teeb seda ka käesoleval ajal. Kohtule on esitatud kostja pensionitunnistuse ärakiri, mille kohaselt on kostjale määratud alates 28.11.2013 rahvapension töövõimetuse alusel. Kohtule on esitatud XXXXAS 03.05.2016 ettepanek kostjale töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel alates 04.05.2016, millest nähtub, et kostja on süstemaatiliselt olnud haige, millest tulenevalt on tal olnud takistatud tööülesannete täitmine tööandjat rahuldavas ulatuses. Kohus tegi päringu Sotsiaalkindlustusametile kostja töövõimetuse kohta. Sotsiaalkindlustusameti 30.05.2016 kirja nr XXXX kohaselt on kostja arvel rahvapensioni 60% töövõimetuse alusel ja keskmise puudega inimese sotsiaaltoetuse saajana. Määratud pensioni suurus on alates 01.04.2016 100,44 eurot kuus, millest arvatakse maha kohtutäitur Mati Roodese ettekirjutuse alusel kinnipidamine 16,74 eurot kuus. Määratud ja välja makstav sotsiaaltoetuse suurus on 35,54 eurot kuus. Töövõimetuse määramise aluseks on märgitud üldhaigestumine, delikaatsetele isikuandmetele (haiguslood ja diagnoosid) Sotsiaalkindlustusametil juurdepääs puudub. Kohus tegi TsMS § 230 lg 3 alusel elektrooniliselt päringud Maksu- ja Tolliametisse, äriregistrisse, kinnistusraamatusse, liiklusregistrisse ja Eesti väärtpaberite keskregistrisse. Registriandmete kohaselt ei ole kostjal isiklikku kinnisvara, sõidukeid, väärtpabereid ja osalust äriühingutes. Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostjale tehtud tööandja poolt viimane väljamakse 2016 mais. Kohus on seisukohal, et kostja on tõendanud, et ta on osaliselt töövõimetu ning et tema sissetulekust 119,24 eurot (100,44+35,54-16,74) ei piisa lapsele elatise maksmiseks, kuna elatise väljamõistmine olenemata summa suurusest oleks kostjale kui elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ja paneks kostja olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Kohus ei pea usutavaks, et kostjal oleks võimalik oma tervislikust seisundist tulenevalt asuda lähiajal tööle ja saada sissetulekut, millest piisaks tema enda ülalpidamiseks ja hagejale elatise maksmiseks. Pärnu Maakohtu 10.09.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-11459 on kostjalt välja mõistetud elatis miinimumsummas tütre XXXXkasuks, millest tulenevalt on hagejal veelgi väiksem võimalus saada tegelikult kätte temale ülalpidamiseks ette nähtud elatis. Samuti ei ole kostjal vara, mille arvel oleks kostjal võimalik hagejale elatist maksta.

2-15-19077

Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagi elatise nõudes rahuldamata. PKS § 106 lg 2 kohaselt, ka sel juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Esimeses lauses nimetatud juhul läheb kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik PKS § 96 ja 106 lg 2 alusel esitada hagi elatise nõudes kostja vanemate vastu. Menetluskulud TsMS § 164 lg 11 kohaselt, põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus rahuldab hagi ja jätab põlvnemise nõudes menetluskulud kostja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 3 kohaselt, riigilõivu ei võeta põlvnemise tuvastamise hagi läbivaatamise eest, kui põlvnemise tuvastamise hagi esitatakse koos elatise nõudmise hagiga. Tsiviilasja toimiku andmetel ei olnud pooltel põlvnemise nõudes hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Kohus on menetluses tasunud riigieelarvest DNA ekspertiisi kulu 171 eurot, mis tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades kostja majandusliku ja tervisliku seisundiga, leiab kohus, et kostja tuleb vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes eeltoodust jätab kohus elatise nõudes menetluskulud hageja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt elatise nõudmise hagilt riigilõivu ei võeta. Tsiviilasja toimiku andmetel ei ole pooltel elatise nõudes hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.