Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja
Kohtunik
Raivo Einula
Otsuse kuupäev
29. juuni 2016
Tsiviilasja number
2-15-19541
Tsiviilasi
XXXX vs XXXX abielu lahutamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlustoiming
lõpplahend hagimenetluses
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX) Hageja lepinguline esindaja: Sergei Postnikov (Advocate Plus Ltd, e-post: [email protected] ) Kostja: XXXX(sünd. XXXX, elukoht XXXX; e-post:
Menetluse liik
kohtuistungi aeg 07.04.2016
Rahuldada hagi ja lahutada XXXX(sündinud XXXX, Eesti Vabariigi isikukood XXXX) ja XXXX(sündinud XXXX) abielu, milline on sõlmitud XXXX Iiri Vabariigis Dublini krahvkonnas Dublini registreerimispiirkonna Dublini perekonnaseisuametis ning mis on registreeritud numbriga XXXX. Menetluskulud Jätta kohtuotsuse tõlkekulud hageja kanda ja muud menetluskulud poolte endi kanda. Kohus määrab tõlkekulud kindlaks pärast otsuse jõustumist eraldi määrusega.
2-15-19541
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik XXXXesitas 30.12.2015 Harju Maakohtule hagi XXXXvastu abielu lahutamiseks. Hageja ja kostja on abiellunud XXXX Iiri Vabariigis Dublini perekonnaseisuametis ning abielu on registreeritud numbriga XXXX. Pooled elavad lahus alates 2015 detsembrist ja käesoleval ajal eri riikides, seega ei ole abielu võimalik lahutada perekonnaseisuametis. Alternatiivselt palub hageja tunnistada abielu kehtetuks. Kohus võttis hagi menetlusse 04.02.2016. Kohus määras lähtudes TsMS § 346 lg 2 kuulata pooled ära. Kohus esitas 04.03.2016 taotluse Iiri Vabariigi pädevale kohtule kuulata hageja ära EL Nõukogu määruses 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades sätestatud korras teise riigi kohtu abil. Iiri Vabariigi pädev kohus teatas 04.05.2016 Harju Maakohtule, et XXXX on määratud ärakuulamine 10.05.2016. Iiri Vabariigi pädev kohus teatas 17.06.2016 Harju Maakohtule, et XXXXei ilmunud kohtusse ärakuulamisele. Hageja kuulati ära kohtuistungil Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajas 07.04.2016. Hageja kinnitas, et jääb hagiavalduse juurde ja palub abielu lahutada või alternatiivselt tunnistada abielu kehtetuks. Abielusuhted on lõppenud, hageja ei soovi leppida ja ei pea võimalikuks kostjaga abielu jätkamist. Hageja soovib asja sisulist lahendamist ja abielu lahutada. Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu
2-15-19541 lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. TsMS § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. TsMS § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja. TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus kohale ilmunud hageja taotlusel lahendada asja sisuliselt. Hageja elukoht on Eesti Vabariigis ja ta on Eesti Vabariigi kodanik. Kostja elab alaliselt Iiri Vabariigis. Kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, reguleerib nõukogu määrus nr 2201/2003 (Brüssel II bis määrus) artikkel 3. Brüssel II bis määruse art 3 lg 1 punkt a sätestab, et abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle territooriumil — oli abikaasade viimane alaline elukoht, kui üks neist veel elab seal, või — on kostja alaline elukoht või — on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist. Brüssel II bis määruse art 3 lg 1 punkt b sätestab, et abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle kodanikud mõlemad abikaasad on või, Ühendkuningriigi ja Iiri Vabariigi puhul, kus on mõlema abikaasa alaline asukoht. Lähtudes eeltoodust on poolte otsustada, millises kohtus oma õigusi kaitsta. Kuna pooltest on Eesti Vabariigi kodakondsus hagejal, siis saab hageja ja kostja abielu lahutada nii Eesti kui ka Iirimaa kohus. Hageja soovib abielu lahutada. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja lahendada.
2-15-19541 Tagaseljaotsust abieluasjas kohus teha ei või (keeld sisaldub TsMS § 407 lg 4). Kostjale on hagimaterjalid saadetud hagejale ja kohtule teadaolevale aadressile ja e-posti aadressile. Kostja ei ole hagile vastanud, ka ei ilmunud kostja ärakuulamisele Iiri Vabariigi pädevasse kohtusse. Kostja niisugusest hoiakust järeldab kohus, et kostja hoidis aktiivsest kohtumenetlusest tahtlikult kõrvale. Kostja loetakse istungi toimumise ajast nagu ka asja sisust teavitatuks muuhulgas Iiri Vabariigi pädevasse kohtusse ilmumiseks kohtukutse kättetoimetamisega. 07.04.2016 taotles kohtuistungil kohalolev hageja asja sisulist lahendamist. Kohus aktsepteeris hageja taotlust. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Lähtudes PKS § 67 lg 1 sätetest saab kohus asuda käesolevat haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Kuivõrd kohus leiab, et on võimalik rahuldada abielulahutuse nõue, ei lahenda kohus hageja alternatiivset nõuet. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 148 lg 1 kohaselt, asja läbivaatamise kulud tasub kohtu määratud ulatuses ette menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kohtuotsuse tõlkekulud hageja kanda ja muud poolte menetluskulud poolte endi kanda. Tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p 2 määrab kohus tõlkekulud kindlaks pärast otsuse jõustumist eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/
Raivo Einula kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.