Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. juuni 2016, Tartu
Tsiviilasja number
2-15-16939
Tsiviilasi
N.K. hagi A.K. vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1222 eurot 29 senti
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 31. märtsi 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.K. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
21. juuni 2016
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): A.K. (isikukood: XXXXXXXXX) Vastustaja (hageja): N.K. (isikukood: XXXXXXXX); seaduslik esindaja O.K.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A.K. apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Viru Maakohtu 31. märtsi 2016 otsus väljamõistetud elatise suuruse osas ning menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada N.K. hagi A.K. vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt ning mõista A.K.lt N.K. kasuks välja perioodi 10. november 2015 – 30. juuni 2016 eest elatis ühekordse summana
1073 eurot 33 senti ning alates 1. juulist 2016 igakuine elatis 140 eurot kuni N.K. täisealiseks saamiseni 17. juunil 2028. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
10.november 2015 – 30. juuni 2016 eest elatis ühekordse summana 1073 eurot 33 senti.
3.2.Mõista A.K.lt N.K. kasuks välja elatis 140 eurot kuus alates 1. juulist 2016 kuni N.K. täisealiseks saamiseni 17. juunil 2028.
3.3.Väljamõistetud arvelduskontole.
elatis
tuleb
kanda
O.K.
3.4.Kohtuotsuse täitmisel arvestada A.K. poolt alates 10. novembrist 2015 kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni elatisena makstud summasid.
4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.N.K. (hageja) esitas 10. novembril 2015 hagi A.K. (kostja) vastu elatise seaduses kehtestatud miinimummääras väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa, hageja on oma ema O.K. ülalpidamisel. O.K. sissetulekuks on töötasu 720 eurot kuus ja peretoetus 50 eurot. Kostja perekonda majanduslikult ei toeta, v.a 70 eurot kuus. Kostja tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana ja tal on piisav sissetulek, et maksta elatist miinimummääras. Kostja varjab oma reaalseid sissetulekuid. Kostjal on kinnisasi asukohaga XXXXX ning sõiduauto Ford Focus. Hagejale teadaolevalt soetas kostja 2016. aasta alguses uue sõiduauto Volvo. Kostja stabiilse sissetuleku olemasolule viitab kostja puhkusereis Sankt-Peterburgi. Hageja palus menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Hageja palus nõuda andmeid ja dokumente kostja sissetuleku ja varalise seisundi kohta, s.o pangakontode väljavõtted 12 kuu kohta ning autoregistri andmed kostja transpordivahendite kohta.
2.Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja on suuteline maksma alates 1. detsembrist 2015 elatist 70 eurot kuus. Kostja on kandnud üks kord kuus hageja seadusliku esindaja kontole elatist varasema kokkuleppe alusel 70 eurot ning maksnud lasteaia arved 50–60 eurot (tl 18–23). Kostjale on määratud töövõime kaotus 40% (tl 24). Kostja sissetulekuks on pension 158 eurot 37 senti. Kostja on XXXXXX liige. Kostja ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline hooldama aiandusühistu kinnistut ning see on kostja isa valduses. Kostja elab üürikorteris. Kostja registreeris end 2013. aastal füüsilisest isikust ettevõtjana, et suurendada sissetulekut, kuid äri tulu ei too.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 31. märtsi 2016 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 10. novembrist 2015 summas 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 17. juunini 2028. Maakohus määras, et väljamõistetud elatis tuleb kanda O.K. arvelduskontole. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt alates 10. novembrist 2015 kuni kohtuotsuse jõustumiseni elatisena makstud summasid. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on tuvastatud, et hageja on kostja laps (tl 3). Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt (Riigikohtu 25. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 14). Kostja on tasunud elatist 70 eurot kuus, st ebapiisavalt. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2015. aastal oli elatise miinimummääraks 195 eurot ja 2016. aastal on 215 eurot. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid kohtumenetluses tõendada. Maakohus leidis, et olenemata kostja osalisest töövõime kaotusest ei ole elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 järgi alust, kuna kostjal on muu vara ja sissetulek mille arvelt tasuda elatist miinimummääras. Kostja omandis on kinnistu registriosaga nr XXXXXXX (tl 101), mida ta enda väitel ei ole võimeline tervisliku seisundi tõttu hooldama. Samuti on kostjal Swedbank AS-i hoiukontol 436 eurot 84 senti (tl 43) ja Danske Bank A/S Eesti filiaali kontol 148 eurot 90 senti (tl 46), kuhu kostja teeb perioodiliselt sissemakseid. Lisaks nähtub pangakonto väljavõttest, et kostja saab oma majandustegevusest tulu (tl 48–68). Maanteeameti Liiklusregistri andmetel ei ole kostja nimel sõidukeid registreeritud. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt on kostja perioodil 12. märts 2014 – 17. veebruar 2015 maksnud igakuiselt elatist 70 eurot kuus ja 19. märts 2015 – 12. november 2015 FIE kontolt kokku 740 eurot, mida tuleb kohtuotsuse täitmisel arvestada. Seoses hagi rahuldamisega jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osaliselt väljamõistetud elatise suuruse osas ning teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 79 eurot 20 senti alates 10. novembrist 2015.
Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohtu otsusega kostjalt väljamõistetud elatis suurem, kui kostja sissetulek. Kostja on 40% ulatuses töövõimetu ning tema pension on 158 eurot 37 senti. Osalise töövõimetuse tõttu ei ole tal võimalik tööd leida. Kostja on nõus tasuma poole oma pensionist hageja ülalpidamiseks. FIE-na tegutsedes kostja palka ei saa, äri on kahjumis ning nimetatu nähtub maakohtule esitatud aruandest (tl 25). Kostja tasub hagejale elatist 70 eurot kuus kostja ja hageja ema varasema kokkuleppe alusel ega ole nimetatud kokkulepet rikkunud. Väär on maakohtu seisukoht kostjal hoiukonto Swedbank AS-is kohta. Kostja elab üürikorteris. Kostja nimel oleva kinnisasja näol on tegemist aiamaaga, millel ei ole ehitisi ning millel väärtus puudub. Koos apellatsioonkaebusega on kostja oma sissetulekute tõendamiseks esitanud eluruumi üürilepingu, pangakontode väljavõtted, väljavõtte FIE 2015. aasta ettevõtlusest saadud tulu kohta.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Vastuse kohaselt on kostja suuteline maksma elatist miinimumulatuses. Kostja ei ole tõendanud PKS § 102 lg-s 2 nimetatud asjaolude esinemist, mis annaks aluse elatise vähendamiseks. Kostja avas aprillis 2016 uue kaupluse. Kaupluses töötab palgatöötaja. Seega on kostja võimeline tasuma kaupluse renditasu, maksma töötajale palka, maksma eluruumi üüri ning teostama muid makseid. Kostjal on kinnisasi, mida kostjal on maksejõuetuse korral võimalik realiseerida. Kostjal puuduvad teised ülalpeetavad.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kostja apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt ning maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel hagejale väljamõistetud elatise suuruse osas ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi elatise väljamõistmiseks osaliselt, mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 140 eurot kuus alates 10. novembrist 2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni 17. juunil 2028. Ringkonnakohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on kohustatud täitma hageja ülalpidamiskohustust (PKS § 96, § 97 p 1, § 100 lg-d 1 ja 2). Pooled vaidlevad elatise suuruse üle. Hageja soovib saada elatist alates hagi esitamisest seaduses kehtestatud miinimumulatuses. Kostja hinnangul on ta võimeline maksma elatist vaid 79 euro 20 sendi ulatuses, mis on pool kostja pensionist. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 4 ja § 230 lg 4 alusel asja materjalide juurde apellatsioonkaebusele lisatud kostja pangakonto väljavõtted, eluruumi üürilepingu ning Maksuja Tolliameti väljavõtte kostja, kui füüsilisest isiku ettevõtja, ettevõtlusest saadud tulu kohta.
7.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o alates hagi esitamisest 10. novembril 2015 kuni
31.detsembrini 2015 195 eurot kuus ning alates 1. jaanuarist 2016 215 eurot kuus. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kehtestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel seaduses kehtestatud miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Vaidlust ei ole, et kostjal ei ole peale hagejat teisi ülalpeetavaid. Samas on kostja 40% ulatuses töövõimetu (tl 24). Töövõimetus iseenesest ei ole elatise nõude rahuldamata jätmise aluseks, vaid elatise alla seaduses kehtestatud alammäära väljamõistmisel tuleb hinnata töövõimetu vanema võimalust vastavalt oma võimetele sissetulekut teenida. Kui vanem ei ole täielikult töövõimetu, tuleb arvestada ka tema osalist töövõimet ja hinnata võimalust saada sissetulekut ja maksta sellest elatist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole vastustaja töövõimetust ja sellest tulenevat võimekust leida ja teha tööd igakülgselt hinnanud. Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole oma töövõime kaotuse tõttu üldse võimeline tööd tegema, vaid et töövõime kaotuse tõttu on tal tööd teistega tööturul konkureerivate täistöövõimeliste isikutega leida keerulisem. Samas on kostja registreerinud ennast füüsilisest isikust ettevõtjana ning üritab läbi äritegevuse sissetulekut teenida. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu seisukoht, et kostja majanduslik seis, sh olemasolev vara ja sissetulek võimaldavad tal tasuda elatist miinimumsummas, põhjendatud. Ekslik on maakohtu seisukoht, et kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt toob kostja äri talle tulu. Pangakontodele ettevõtluses rahade laekumine ei tähenda automaatselt tulu teenimist. Isikul on ettevõtlusega seonduvalt ka kohustused, sh maksude tasumise kohustused, äriruumide rent vms. Kostja poolt maakohtule (tl 25) ning ringkonnakohtule (tl 111–114) esitatud andmetest kostja kui füüsilisest isiku ettevõtja tulude-kulude kohta, nähtub, et kostja on 2015. aastal olnud kahjumis (seisuga 31. oktoober 2015 on kostja kahjum 835 eurot 61 senti, ning seisuga 31. detsember 2015 on kahjum 182 eurot 51 senti). Kostja väitis Tartu Ringkonnakohtu istungil, et ta ei saa ta teha tööd oma õpitud erialal, keevitajana. O.K. väited kostja puhkusereisi kohta võivad olla küll tõesed, kuid ühekordne puhkusereis ei mõjuta kostja üldist võimet elatist maksta. Hageja ei ole esitanud menetluses ühtegi tõendit, mis kinnitaksid kostja kõrgemat elustandardit. Tegelikkusele ei vasta hageja väited kostjal mitme sõiduauto olemasolu kohta. Maanteeameti Liiklusregistri andmetel ei ole kostjal ühtegi registreeritud sõidukit. Samuti ei ole kostja ühtegi sõiduki vastutav kasutaja. Ringkonnakohus, arvestades kinnisvara turgu, kinnisvara hindu Kohtla-Järvel ning kostjale kuuluva kinnistu suurust, loeb eluliselt usutavaks kostja väidet, et kinnistul XXXXXXXX väärtus hetkel puudub.
8.Ringkonnakohtu hinnangul on kostja siiski suuteline elatist tasuma, kostja tegeleb ettevõtlusega, ta on tööle võtnud abilised. Üksnes asjaolu, et äritegevus ei ole hetkel tulutoov, ei anna alust kostjat vabastada ülalpidamiskohustuse täitmisest hageja ees apellatsioonkaebuses nimetatud ulatuses. Elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (Riigikohtu 25. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16; 7. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15). Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). O.K. väitel laekub lapsetoetus tema kontole. RPTS § 5 lg 4 esimese lause kohaselt on alates 1. jaanuarist 2016 lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 50 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd kostja on osaliselt töövõimetu, tema sissetulekuks on pension 158 eurot 37 senti ning kostja ettevõtlus tulu veel ei too, ei ole kostja võimeline tasuma elatist seadusest kehtestatud miinimumulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja apellatsioonkaebuses pakutud elatis 79 eurot 20 senti alaealise lapse huve ja vajadusi arvestades piisav. Ringkonnakohus vähendab kostjalt hageja kasuks väljamõistetava elatise suurust PKS
§ 102 lg 2 alusel ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni 140 eurot kuus. Hageja palus mõista kostjalt välja elatis alates 10. novembrist 2015 kuni täisealiseks saamiseni. Arvestades kohtuotsuse tegemise päeva 29. juuni 2016, tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja elatis ühekordse summana 1073 eurot 33 senti alates 10. novembrist 2015 kuni 30. juunini 2016 (140/30*20+140*7).
9.Ringkonnakohus jätab menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd ringkonnakohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis puuduvad menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.