avaldus lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja ärakuulamise aja tühistamine
Menetlustoiming
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (lapse isa): XXX(isikukood XXX, XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaar Kaire Aus (e-post [email protected]) Puudutatud isik (lapse ema): XXX(isikukood XXX, XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Ahas (e-post [email protected]) Puudutatud isik (laps): XXX(isikukood XXX, XXX), esindaja riigiõigusabi korras advokaat Aleksei Vassiljev (e-post: [email protected]) Eestkosteasutused: Viimsi vald Viimsi Vallavalitsuse kaudu ja Tallinna linn Pirita Linnaosa Valitsuse kaudu
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada XXX(avaldaja) ja XXX(puudutatud isik) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1.Üldised põhimõtted
1.1.1.Laps on selle vanema hoole all, kelle juures laps parasjagu suhtluskorra kohaselt on. Kohaldub nn ühe kodu põhimõte, mille kohaselt lapse elukoht on tema ema elukoht.
Vanemad kohustuvad tegema enda poolt kõik, et lapsega suhtlemine toimuks vastavuses vanemate kokkuleppega ning lapsega suhtlemisel arvestatakse eelkõige lapse huve.
1.1.3.Erimeelsuste tekkimisel pöörduvad vanemad mõlema poolt aktsepteeritud erialaspetsialisti (psühholoog, pereterapeut või -nõustaja) poole ning kohustuvad tegema koostööd ning järgima neile antud nõuandeid lapsega käitumise ja vajadusel ka omavahelise suhtluse osas.
1.1.4.Lapsega seotud olulistest sündmustest/probleemidest peab vanem teavitama teist vanemat esimesel võimalusel.
1.1.5.Vanemal, kelle juures laps ei viibi, on õigus saada informatsiooni lapse tervisliku seisundi kohta.
1.1.6.Vanemad peavad suhtuma teineteise seisukohtadesse lapse huvidest lähtuvalt, mh arvestama lapse tavapärast päevakava, eelistusi transpordi viisi ja huvitegevuse osas.
1.1.7.Kogu vanematevaheline suhtlus, mis puudutab suhtlemiskorraga seotud teateid või kokkuleppeid, toimub reeglina teistsuguse kokkuleppe puudumisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
1.1.8.Vanemad kohustuvad teavitama enda ja lapse sidevahendite andmete (sh telefoni nr, e-posti aadress, elukoht) muutumisest koheselt teist vanemat.
1.2.Lapsega suhtlemise kord:
1.2.1.Laps viibib isa juures iga kuu esimesel ja kolmandal nädalvahetusel selliselt, et isa või muu kokkulepitud isik (juhul kui tööülesanded välistavad isa poolt lapse transportimise) võtab lapse reedel koolist, huvialaringist või muust kokkulepitud kohast ja toob lapse ema juurde koju tagasi pühapäeval kl 19.30-ks. Juhul, kui kalendrikuus on 5 nädalavahetust, siis viibib laps isa juures 1., 3. ja 5. nädalavahetusel.
1.2.2.Lapse isal on õigus kohtuda lapsega ka nädala sees teisipäeval ja neljapäeval pärast kooli selliselt, et lapse isa võtab lapse koolist või huvialaringist või ema juurest kodust ning toob tagasi koju ema juurde samal päeval kl 19.30-ks.
1.2.3.Lapse üleandmine-vastuvõtmine toimub lapse isa poolt lapse tagasi toomisel reeglina lapse ema elukohaks oleva maja ees. Vanem teavitab oma kohale jõudmisest teist vanemat ette kas telefoni või SMS-i teel. Laps liigub iseseisvalt ühistranspordiga alates ajast, millal laps on selleks valmis ning vanematel ka vastav kokkulepe ja teadmine olemas.
1.2.4.Kui laps soovib osaleda üritusel (nt klassikaaslaste ja sõprade sünnipäevad, klassi- ja kooliüritused või väljasõidud, poolvenna, kasuõe, vanemate, vanavanemate ja teiste sugulaste sünnipäevad või muud perekondlikud tähtpäevad), siis vanemad ei takistusi sellel osalemiseks. Lapse osalemine eelnimetatud üritustel ja tähtpäevadel lepitakse vanemate vahel kokku, etteteavitamine toimub mõistliku aja jooksul enne sündmust või koheselt pärast vastava kutse kättesaamist. Vanematel puudub õigus last vastu tahtmist kohustada osalema eelpoolnimetatud üritustel.
1.2.5.Vanemad kohustuvad tagama, et eemalviibival vanemal oleks võimalik lapsega suhelda kas telefonitsi, elektroonilisi vms vahendeid kasutades ning mitte tegema takistusi lapsega suhtlemisel, kui laps viibib käesoleva suhtluskorra järgselt teise vanemaga.
1.2.6.Isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva emaga. Lapse viimine/toomine toimub lapsevanema poolt, kellega laps vastaval päeval aega veedab.
1.2.7.Lapse sünnipäeval on vanematel õigus kohtuda lapsega. Vanemal kelle juures laps oma sünnipäeval ei viibi on õigus kohtuda lapsega, minnes talle järele teise vanemaga eelnevalt kokkulepitud ajal ja tuua laps tagasi kokkulepitud ajaks.
1.2.8.Lapse isa sünnipäeval veedab laps aega isaga ning lapse ema sünnipäeval veedab laps aega emaga. Kokkuleppelisel kellaajal tuleb teine lapsevanem lapsele tema selle nädala viibimiskohta (vastavalt kas ema või isa elukohta) järele ja toob lapse kokkulepitud ajaks tagasi.
1.2.9.Jõulud veedab laps ema juures igal aastal 23.-24. detsember ja isa juures 25.-26. detsember. Lapsele tuleb tema viibimiskohta järgi teine lapsevanem, kelle juurde laps läheb.
1.2.10.Laps veedab aastavahetused (30.12-02.01) ja Võidupühad (24.06-25.06) vahelduvalt üle aasta ühe vanema juures. 2016. aasta Võidupüha veedab laps emaga ja 2016-2017 aastavahetuse veedab laps koos isaga. Järgnevad aastad teistsuguse kokkuleppe puudumisel vahelduvalt, st üle aasta graafik (nt 2017-2018 aastavahetuse viibib laps koos emaga ja 2017. aasta Võidupüha koos isaga). Laps veedab aastavahetused üle aasta kummagi vanema juures teistsuguse kokkuleppe puudumisel alates 30. detsembrist kella 11-st kuni 02. jaanuari kella 11-ni ja Võidupühal 24. juunist kella 11-st kuni 25. juuni kella 11-ni. Lapsele läheb teise vanema juurde järele see vanem, kelle juures laps aastavahetuse ja Võidupüha veedab.
1.2.11.Koolivaheajad veedab laps pool aega ühe vanemaga ja pool aega teise vanemaga. Täpse suhtluskorra koolivaheajal lepivad vanemad kokku täiendavalt arvestades lapse tahet. Teistsuguse kokkuleppe puudumisel veedab laps paaris aastatel sügisvaheaja isaga ja kevadise koolivaheaja emaga ning paaritutel aastatel vastupidi. Suvevaheajast esimese täisnädala isaga ja järgmise emaga ning selliselt vahelduvalt kuni koolivaheaja lõpuni, va juhul kui koolivaheaega jääb vanema puhkus, millest on teine vanem aegsasti etteteavitanud koos sooviga veeta puhkus lapsega.
1.2.12.Suve- ja talvevaheajal ja vanemate puhkuse ajal võib laps piisava etteteavitamisajaga (2 nädalat) vanemate kokkuleppel viibida teise vanema juures katkematult kauem kui üks nädal.
1.2.13.Lapsega kohtumiste täpsema korra vanemate puhkuse ajal (eelduslikult suveperiood, talvine koolivaheaeg) lepivad vanemad kokku eraldiseisvalt. Vanemad kohustuvad aegsasti teavitama teist vanemat oma puhkuseplaanidest ja sellega seonduvalt tavapärasest suhtluskorras kõrvalekaldumistest. Puhkuse ajal ei kehti tavapärane suhtluskord, vaid vanemate vahel kokku lepitud suhtluskord.
1.2.14.Mõlemal vanemal on õigus kohtuda lapsega ka käesolevas suhtluskorras sätestatud suhtlemise korra välisel ajal, kui ta võtab osa lapsega seotud üritustest nagu lastevanemate koosolekud, klassi- või koolipeod/aktused, lapse arenguvestlused, lapse
esinemised ja võistlused ja muudest vanematele ja avalikkusele mõeldud üritustest või kokkusaamistest.
1.2.15.Vanematel on õigus alati leppida kokku teisiti, lähtudes eelkõige lapse huvist ja heaolust ning heast usust ja mõistlikkuse põhimõttest, arvestades teise vanema soove, võimalusi ning tekkinud asjaolusid.
1.2.16.Lapsest tingitult põhjustel suhtlemisel teise vanemaga (haigus, huvitegevus vms üritus, võistlus) käesolevas suhtluskorras kokkulepitust väiksemas mahus ei käsitata teise vanemapoolse suhtluskorra rikkumisena.
1.2.17.Kui laps haigestub, siis teavitatakse sellest koheselt teist vanemat ning lapse ravi toimub lapse kodus ema juures. Juhul kui laps haigestub isa juures, siis transporditakse laps esimesel võimalusel (kui lapse tervis seda võimaldab) koju ema juurde, kes korraldab lapse edasise ravi. Lapse isal õigus külastada last tema haiguse ajal ema juures kooskõlastades eelnevalt lapse emaga külastuseks sobiva aja.
1.2.18.Vanemad ei tee takistusi teisele vanemale lapsega reisimiseks. Reisidest teavitatakse ette teist vanemat võimalikult varakult ja kui vajalik on teise vanema notariaalses vormis antav nõusolek, siis kohustub vanem selle andma lapsega reisile mineva vanema poolt nimetatud tähtajaks.
1.2.19.Lapse isal ja emal on õigus viia laps mõneks päevaks isa- ja ema poolsete sugulaste juurde, et laps saaks säilitada lähedased suhted ka kõigi sugulastega.
2.Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda.
3.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-1188.
4.Tühistada 21.06.2016 kella 11:00-ks määratud ärakuulamise aeg. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 3 tööpäeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu.
MENETLUSE KÄIK
1.XXXesitas 25.01.2016 Harju Maakohtule avalduse lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. 01.02.2016 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja andis alaealisele riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Ühtlasi kaasas kohus menetlusse eestkosteasutustena Tallinna linna Pirita Linnaosa Valitsuse kaudu ja Viimsi valla Viimsi Vallavalitsuse kaudu arvamuse andmiseks. Riigi õigusabi osutab advokaat Aleksei Vassiljev. 20.06.2016 esitasid menetlusosalised kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Menetlusosalised kinnitasid, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Menetlusosalised lühendasid edasikaebetähtaega kolmele tööpäevale. Riigi õigusabi korras määratud lapse esindaja leidis, et sõlmitud kompromiss vastab lapse huvidele.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
3.TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
4.Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
5.Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
6.Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).
7.TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised ei ole teisiti kokku leppinud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda.
8.TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega 3 tööpäevani.
9.TsMS § 352 lg 1 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Asja lõpuni arutamata jätmine kohtuistungil on lubatud üksnes põhjusel, mis takistab asja istungil lõpuni arutamist.
10.Tsiviilasjas 2-16-1188 on määratud ärakuulamise aeg 21.06.2016 kell 11.00. Kuna kohus kinnitab kompromissi ning lõpetab antud tsiviilasjas menetluse, leiab kohus, et 21.06.2016 kell 11.00 määratud ärakuulamise aeg tuleb tühistada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.