Perekonnaõigus › Nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks

Asjaolud ja menetluse käik

2-16-8369 XXXX(avaldaja) esitas 27.05.2016 Harju Maakohtule avalduse alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks kohtu nõusoleku saamiseks. Avalduse kohaselt taotleb avaldaja oma alaealise poja XXXX ́i seadusliku esindajana pärandist loobumise luba seoses pärandvara kooseisu kohustuste ülekaaluga XXXX (isikukood XXXX) pärimisasjas. Tallinna Kesklinna Valitsus esitas 08.06.2016 kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt vestles eestkosteasutuse esindaja avaldaja ning puudutatud isikuga. Eestkosteasutus toob välja, et avalduse lisadena esitatu kohaselt kuuluvad pärandvara hulka kogumispensioni osakud väärtuses 7689,30 eurot ja võlakohustused väärtuses 16 757,16 eurot, seega pärandvara väärtus on negatiivne. Vestlusest avaldajaga selgus, et pärandvara hulka kuulub korteriomandile asukohaga XXXX seatud pärandatav kasutusvaldus. Avaldaja sõnul soetas XXXXkõnealuse korteri 2013. aastal oma vahenditest, kuid XXXX nimele ja XXXX nimele seati kasutusvaldus. Käesolevaks hetkeks on korteriomand võõrandatud väidetavalt XXX võlgade katteks. Lisaks selgitas avaldaja, et korteriomandi kommunaalkulude võlgnevus on umbes 3000 eurot ning korter ei ole aprillis 2016 põlengu tõttu elamiskõlbulik. Eestkosteasutus toob välja, et alaealine laps on ema avaldusega kursis ja nõustub sellega. Tallinna Kesklinna Valitsus leiab, et esitatud avaldus on tulenevalt asjaoludest läbimõeldud ja kaalutletud. Eestkosteasutusele ei ole teada korteriomandi asukohaga XXXX seatud pärandatava kasutusvalduse rahaline väärtus, seega ei saa olla veendunud, et kasutusvalduse väärtus on suurem kui sellega kaasnevad kulutused ning kasutusvalduse omamine ei pruugi tulevikus olla lapse huvides. Eestkosteasutus on seisukohal, et arvestades käesolevaks hetkeks teadaolevat pärandva koosseisu on avaldus põhjendatud ning ei ole alaealise huvidega vastuolus. Lapsele riigi poolt määratud esindaja on 14.06.2016 menetlusdokumendis avaldanud, et pärandist loobumine on alaealise lapse huvides ning avaldus tuleb rahuldada. Esindaja toob välja, et pärandajast on maha jäänud hulk võlgnevusi, mille osas käib täitemenetlus. Lisaks on korteriomandi omaniku teatel korteri kasutamisega seotud võlgnevus umbes 3000 eurot. Korteriomand sai 2016 aprillis toimunud tulekahjus oluliselt kahjustada ning kuivõrd tulekahju põhjustati korteri kasutamise käigus, siis on korteriomanikul ilmselt võimalik esitada kahju hüvitamise nõue XXXXpärijate vastu. Arvestades seda, et XXXXpuuduvad rahalised vahendid pangaarvetel ja vara ning tal on hulgaliselt võlgnevusi, on pärandi vastuvõtmise korral kohustused suuremad, kui kasutusvaldusest saadav hüve. XXXX kinnitas esindajale, et ta saab aru pärandi vastuvõtmise ja pärandist loobumise tagajärgedest ning ei soovi pärandit vastu võtta. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, sellele lisatud dokumentidega, eestkosteasutuse ja lapsele määratud esindaja arvamustega ning hinnates kohtule esitatut kogumis, asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud. Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 131 lg 1 kohaselt peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda muu hulgas PKS § 187 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid.

2-16-8369 PKS § 188 lg 1 p 2 sätestab, et eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta loobuda pärandist. Kohus on tuvastanud, et puudutatud isik XXXX on 19.04.2016 surnud XXXX ́i poeg. Lisaks on kohus tuvastanud, et Tallinna notar Anneli Alekand on algatanud 19.04.2016 surnud XXXX(isikukood XXXX) pärimismenetluse. Avalduse kohaselt puudusid XXXXNordea Bank AB Eesti filiaali arvelduskontol seisuga 10.05.2016 rahalised vahendid ja väärtpaberid. Nordea Bank AB Eesti filiaali 11.05.2016 vastusest päringule nähtub, et XXXXomas tarbimislaenu lepingut nr XXXX, millest tulenev võlgnevus on summas 2196,27 eurot. XXXX ́i suhtes on algatatud 12 täiteasja. XXXXpärandvara hulka kuuluvad kogumispensioni osakud väärtuses 7689,30 eurot ning korteriomandi asukohaga XXXX(registriosa nr XXXX) kasutusvaldus. Avalduses taotleb avaldaja saada nõusolekut loobuda oma alaealise lapse nimel XXXX ́i pärandi vastuvõtmisest, kuna pärandvara hulka kuuluvad kohustused on suuremad, kui pärandvara hulka kuuluva vara väärtus. Esitatud asjaolude põhjal on kohus veendunud, et avaldaja poolt taotletav tehing on alaealise huvides ning pärandvara vastuvõtmisest loobumine ei kahjusta tema heaolu. Käesoleval juhul on kohtu hinnangul tõenäoline, et pärandajale kuuluv vara ei kata pärandvaral lasuvaid kohustusi. TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus hagita menetluses kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kohus märgib, et teadaolevast varast ei jätku pärandvaral lasuvate kohustuste täitmiseks. Lisaks ei nähtu kogutud andmete põhjal, et pärandajale oleks kuulumas muud vara, mida saaks pärandvaral lasuvate kohustuste täitmiseks realiseerida. Alaealise nimel pärandist loobumine on käesoleval juhul otstarbekas ning sealjuures ei kahjustata puudutatud isiku õigusi ja varalisi huve. Taotletav tehing on eelkõige lapse huvidest ajendatud, kuna kohtu hinnangul on ebamõistlik vastu võtta pärand, millega kaasnevad alaealisele lapsele rahalised kohustused ning mille tagajärjel võib alaealine laps sattuda majanduslikult keerulisse olukorda. Lähtudes eeltoodust annab kohus PKS § 188 lg 1 p 2 alusel avaldajale loa loobuda alaealise nimel XXXX ́i pärandist, kuivõrd pärandvara vastuvõtmine rikuks alaealise huve. Menetluskulude jaotuse osas näeb kohus ette, et alaealisele riigi kulul määratud esindaja õigusabi kulud tuleb jätta riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Muud menetluskulud jätab kohus aga menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.