Tartu Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Määruse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2016, Valga kohtumaja vastu väljamõistetud elatise
Tsiviilasi
V. P. hagiavaldus M. M. vähendamise nõudes
Tsiviilasja number
2-16-3391
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: V. P. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxx– xxxxxxxxx; telefon: xxxxxxxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Kristi Haas (OÜ Advokaadibüroo Sirje Must; telefon: 7427 794) Kostja: M. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxx– xxxxxxxxxx) Kostja seaduslik esindaja: J. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxx-xxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
14.06.2016.a kell 13.00
Tartu Maakohtu menetluses on V. P. hagiavaldus M. M. vastu väljamõistetud elatise vähendamise nõudes. Kostja seaduslik esindaja vaidles hagile vastu, kuid 16.05.2016.a esitasid pooled kohtule avalduse, mille sisuks oli kompromiss. Kompromissiga nõustus V. P. maksma M. M. igakuiselt elatist 100 (ükssada) eurot iga kuu 10. kuupäevaks. Kuna kohus soovis poolte poolt kohtule esitatud kompromissi kohta pooltele küsimusi esitada, toimus täiendavalt 14.06.2016.a kohtuistung. Kohtuistungil täpsustati, et elatise tasumine algab alates 01.05.2016.a. Elatise võla üle summas 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot, mis on tekkinud alates novembrist 2015.a kuni aprill 2016.a, peab arvestust kohtutäitur ning teostab kostjalt ka kinnipidamisi. Uus arvestus kokkuleppena kehtib alates 01.05.2016.a, mille kohaselt tasub V. P. ise igakuiselt 100 (ükssada) eurot M. M. arveldusarvele lisaks summale, mille peab temalt kinni kohtutäitur. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga; kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et poolte tahe sõlmida kompromiss on tuvastatud. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avaliku huvi ning kompromissi on võimalik täita, seega ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus selgitab, et kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel käesolevas tsiviilasjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
Valdo Puusalule on antud kohtumäärusega 22.detsembrist 2015 riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ilma selle hüvitamise kohustuseta. Seega jääb hagejale antud õigusabi kulu riigi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna vastavalt RLS § 22 lg 1 p 2 kohaselt on hagi esitamine elatise nõudes riigilõivu vaba, siis seega ei saa hageja taotleda riigilõivu tagastamist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.