Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

lapse elu korraldamiseks vajalike toimingute tegemisel. Suhtlemine kostjaga on raskendatud ning lapsega seotud küsimuste lahendamisel ei ole võimalik saada kostjalt mistahes vajalikke nõusolekuid, dokumente ega allkirju. Näiteks hiljuti teatas hageja seaduslik esindaja kostjale, et lapsele on vaja passi ning vastava taotluse esitamiseks on avaldajal vaja ka kostja allkirja. Paraku ei ole kostja tänase päevani passi taotlusele allkirja andnud, esitamata seejuures vähimatki adekvaatset põhjendust keeldumisele. Seetõttu on lapse seaduslikul esindajal võimatu lapsega puhkusereisile minna, puudub võimalus passi taotlemiseks ning ammugi ei saa kostjalt nõusolekut lapsega reisimiseks. Kahjuks on vanemate vahelised erimeelsused ja kommunikatsiooniprobleemid olnud püsivalt ka varasemalt. Kostja ei ole olnud huvitatud ega aktiivne lapsega seotud otsuste vastuvõtmisel ning hooldusõiguse teostamisel. Seega ei ole võimalik kostjaga isegi kaasaegseid kiireid ja lihtsaid kommunikatsioonivõimalusi (e-post, digitaalallkiri jms) kasutades jõuda lapse osas otsuste tegemisel üksmeelele ja ühine hooldusõiguse teostamine on äärmiselt keeruline, et mitte öelda sisuliselt võimatu. Harju Maakohus 02.02.2016 kohtumäärusega määras lapsele esindaja riigi arvel hooldusõigust puudutavas osas ja kaasas eestkosteasutusena Tallinna linna Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu ja Maardu linna Maardu Linnavalitsuse kaudu. Lapse esindaja toetas esitatud avaldust. Lapse ema sõnul ühise hooldusõiguse teostamine ei ole võimalik, sest lapse ema ja isa praktiliselt ei suhtle omavahel. Lapse isa elab oma elu ja ei tunne huvi lapse vastu. Laps teatas, et elab koos emaga ja isa temaga tõepoolest ei suhtle. Viimane kord sai laps juhuslikult kokku oma isaga maikuus 2015.a. Isa lubas võtta teda kinno, kuid isegi ei helistanud. Laps teatas, et ta suhtles oma isaga vaid kolm või neli korda elus. Esindaja leidis, et isikuhooldusõiguse üleandmine lapse emale on põhjendatud ja kaitseb lapse huvi ja heaolu. Lähtudes antud asjas olevatest asjaoludest, muuhulgas sellest, et tegemist on isaga, kes eriti ei tunne huvi oma lapse pärast, lapse esindaja tuli järeldusele, et avaldus on esitatud lapse huvides (tl 35-36). Maardu Linnavalitsus kirjalikus arvamuses (tl 28-29) märkis, et lapse isa väitel ei ole tal selle vastu midagi, kui lapse emal on ainuhooldus lapse suhtes. Laps on terve elu elanud koos oma emaga, kellega tal on emotsionaalne ja südamlik suhe. Poja igapäevase elukorraldusega on seniajani tegelenud ainult lapse ema, kes on lahendanud lapse hariduse, tervise küsimusi. Lähtudes lapse heaolust ja vanusest oli Maardu Linnavalitsus seisukohal, et põhjendatud on lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes ja anda täielikult ainuhooldusõigus üle lapse emale. Kristiine Linnaosa Valitsuse arvamusest (tl 32-33) nähtuvalt viimase kahe aasta jooksul on laps isaga mõned korrad kohtunud. Ühel korral võttis isa ta kaasa väljasõidule Saaremaale, kus olid ka isa uus abikaasa ja nende tütar. Teisel korral kohtus poeg isaga juhuslikult kaupluses, kus nad vestlesid põgusalt ja isa lubas kutsuda poja kinno. Kinokülastust ei toimunud. Möödunud aastavahetusel tõi lapse isa lapsele kingituse tema elukohta, andis üle ukselävel ja lahkus kohe, vaatamata ettepanekule astuda edasi ja lapsega pikemalt koos olla. Lapse õpitulemused on head ja käitumisega probleeme ei ole. Ema sõnul on Erik üldiselt rahulik laps, tema tervis on korras ja vaimne ning emotsionaalne areng eakohased. Tal on piisavalt sõpru ja vabal ajal osaleb ta ujumistreeningul ning savivoolimise ringis. Kodus on lapsel omaette tuba, mis on heas korras ja sisustatud kõige vajalikuga. Küsimusele, kas laps sooviks isaga sagedamini kohtuda, vastas ta, et tal on ükskõik, kuna peaaegu ei tunne oma isa. Tal on oma mobiiltelefon ja isa telefoninumber, kuid ta ei soovi isale helistada. XXXXon alates lapse sündimisest kuni tema 12-aastaseks saamiseni täitnud igakülgselt oma hooldusõigust ja – kohustust. Lapse isa ei ole alates lapse sünnist avaldanud soovi tema elus osaleda ega teda kasvatada. Pojal puudub isaga emotsionaalne side. Lapse isa maksis elatist vastavalt kokkuleppele eelmise aasta lõpuni. Lapse ema sõnul helistas lapse isa paar kuud tagasi, et on jäänud töötuks ja tal ei ole enam võimalik elatist maksta. Lapse ema sõnul oli lapse isal nende abielu ajal tõsine alkoholisõltuvus, mis oli peamiseks lahutuse põhjuseks. Kristiine Linnaosa Valitsus oli arvamusel, et lapse parimates huvides on lapse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine poja suhtes ning ainuhooldusõiguse andmine XXXX.

Kostja kirjalikus vastuse (tl 56) kohaselt tasus ta regulaarselt elatist kuni jaanuar 2016, kaasa arvatud. Kostja on teadlik elatusmiinimumi tõusuga kaasnevast elatise suurenemise kohustusest ning ei keeldu elatise maksmisest oma pojale nõutud määras ja tasub oma võla poja ees maikuu palgast, samuti soovib ta osaleda poja kasvatamises. Kohtuistung Kostja oli nõus, et kohus arutab asja kohtuistungil tema osavõtuta, kuna ta viibib Norras tööl (tl 72). Kostja avaldas kohtule et on nõus tasuma elatist 215 eurot kuus alates 20.maist 2016. Jaanuaris maksis ta elatist 175 eurot, nagu oli kokku lepitud. Võlgnetava summa palus jagada nelja kuu vahel või kui võimalik, siis pikema perioodi peale. Kostja ülalpidamisel on veel üks laps. Lapse hooldusõiguse on ta nõus osaliselt andma lapse emale, et lapse emal ei tekiks probleeme. Lapse ema selgitas, et enne hagi esitamist, vaatamata lapse ema palvele, keeldus kostja maksma elatist 215 eurot kuus. Elatist ei ole kostja maksnud 4 kuud. Kostja maksis 175 eurot isegi siis, kui miinimumelatis oli 195 eurot. Kostja ei olnud nõus maksma rohkem. Lapse ema nõustus igakuise elatisega 215 eurot kuus, samuti oli nõus võlgnevuse ajatamisega nelja kuu peale. Väljamõistetud igakuise elatise palus kanda tema arveldusarvele iga jooksva kuu 17-ndaks kuupäevaks. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 2 kohaselt vanema õiguste määramise lapse suhtes võib kohus lahendada ka hagimenetluses, kui seda nõutakse koos elatise väljamõistmise hagimenetluses. XXXXon kostja laps, kes elab koos oma seaduslikuks esindajaks oleva emaga ning kostja maksab elatist Harju Maakohtu 03.02.2010 kohtumääruse (tl 7-8) alusel. Tulenevalt asjaolust, et kehtivas perekonnaseaduses (PKS) puudub regulatsioon väljamõistetud elatise suuruse muutmise kohta, juhindub kohus käesolevas perekonnaasjas kohtuotsuse tegemisel menetlusõiguslikult tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). Otsust võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast. Seega saab hageja nõuda elatise suurendamist alates hagi esitamisest, so alates 27.01.2016. Elatise muutmist reguleerib ka TsMS § 497, mis sätestab, et elatise suuruse muutmist saab kumbki pool nõuda hagimenetluses, kui elatisenõude aluseks olevad asjaolud on muutunud. PKS § 99-st tulenevalt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS §-de 99 ja 102 kohaselt tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda lapse vajadustest ja ülalpidamiskohuslase varalisest seisundist. Kohus tuvastas, et Harju Maakohtu 03.02.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-16031 (tl 7-8) kinnitati pooltevaheline kompromiss, mille kohaselt XXXXtasub XXXXpoolte ühise poja ülalpidamiseks igakuist elatusraha alates 01.01.2010 summas 2175 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Kostja oli nõus tasuma igakuist elatist 215 eurot kuus, kuid ei olnud nõus siduma seda miinimummäära tõusuga. Elatise võlgnevuse palus kostja ajatada nelja kuu peale. Lapse ema nõustus sellega. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt XXXX kasuks välja igakuise elatise 215 eurot kuus alates 01.06.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatise võlgnevuse perioodi 01.02.201631.05.2016 eest summas 860 eurot on kostja kohustatud tasuma alates 01. juunist 2016 nelja (4) kuu jooksul. Lastekaitse seaduse § 5 kohaselt tuleb alati ja igal pool esikohale seada lapse huvid. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 116 lg-st 1 ja § 214 lg-st 1 tulenevalt on laste vanematel ühine hooldusõigus. PKS § 116 lõike 2 teise lause kohaselt hõlmab vanema hooldusõigus õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldusõigus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Isikuhooldus on PKS § 124 lg-st 1 lähtudes kohustus last kasvatada, tema järele valvata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Ühise hooldusõiguse korral peavad vanemad PKS § 118 lg 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolsuskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. PKS § 123 kohaselt peab kohus vanemate õigusi ja kohustusi käsitlevate asjade läbivaatamisel tegema lahendi, mis esmajoones lähtub lapse huvidest. Vastavalt PKS § 137 lg 1 on kummalgi vanemal õigus juhul, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Sama §-i lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele. Lapse ema taotles lõpetada osaliselt lapse vanemate ühine hooldusõigus ja anda lapse isikuhooldus üle lapse emale, alternatiivselt lõpetada osaliselt lapse vanemate ühine hooldusõigus ja anda lapse hooldusõigus ja anda otsustusõigus lapse igakordse viibimiskoha määramisel, isikut tõendava dokumendi ja/või reisidokumendi taotlemisel ning hariduse, tervise ja huvitegevusega seotud asjade otsustamisel üle ainuisikuliselt lapse emale. Eestkosteasutused olid arvamusel, et põhjendatud on lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes ja anda ainuhooldusõigus lapse emale. Kohus saab avalduse rahuldada vaid taotletud ulatuses, kohus ei saa ette näha midagi, mida taotletud ei ole, st et kohus ei saa ka avalduse esitanud vanemale üle kanda rohkem õigusi, kui on taotletud esitatud avalduses. Lapse ema on märkinud, et suhtlemine lapse isaga on raskendatud ning lapsega seotud küsimuste lahendamisel ei ole lapse emal võimalik saada lapse isalt mistahes vajalikke nõusolekuid, dokumente ega allkirju. Kohus leiab, et lapse ema nõue ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lapse isikuhoolduse lapse emale andmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna kohus rahuldas nõude, ei käsitle kohus alternatiivset nõuet. Lapse isikuhooldus peaks kuuluma lapse emale, kellega koos laps terve elu on elanud, kellega lapsel on emotsionaalne ja südamlik suhe, kes on täitnud igakülgselt oma hooldusõigust ja -kohustust. Lapse isa oli nõus lapse hooldusõiguse osaliselt andma lapse emale, et lapse emal ei tekiks probleeme. Menetluskulude jaotus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad kõik menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtul tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hagejad on 20.05.2016 toimunud kohtuistungil esitanud menetluskulude nimekirja. Hagejad palusid kostjalt välja mõista menetluskulud kokku 603 eurot ja sellele lisanduva tasu kohtuistungi eest 90 eurot/h, samuti viivise menetluskuludelt. 27.05.2016 võttis kohus ühendust kostjaga. Kostja ei ole nõus menetluskulusid kandma, sest tema arvates advokaati ei oleks vaja olnud. Kostja ja hageja seaduslik esindaja leppisid juba kohtuväliselt kokku, et kostja maksab elatist 215 eurot kuus. Hagejate lepinguline esindaja on käesolevas tsiviilasjas teostanud järgmised õigusabitoimingud: • Asja materjalidega tutvumine (sh varasema menetlusega), hagi ja avalduse koostamiseks kohtupraktika analüüs kostja vastu nõude adresseerimiseks- kestus 1,25 h; • Hagiavalduse elatisnõudes ning avalduse hooldusõiguse lõpetamiseks koostamine, hagi menetlusse võtmise määrusega tutvumine- kestus 3,5 h; • 02.03.2016 lapse esindaja arvamusega tutvumine, kliendile edastamine ja selgitamine- kestus 0,25 h; • 28.03.2016 Maardu LV sots.abi osakonna ja Kristiine LOV sots.hoolekande osakonna arvamuste esitamine ja selgitamine kliendile- kestus 0,75 h; • 19.05.2016 XXXXtelefonikõne protokolli sisu ja tagajärgede selgitamine kliendile- kestus 0,25 h ja • 20.05.2016 kohtuistungiks ettevalmistumine- kestus 0,7 h. Kokku 6,4 h, tasuga 90 eurot tund, kokku 603 eurot (millele ei lisandu käibemaks). Kostja sisulisi vastuväiteid hagejate menetluskuludele esitanud ei ole. Menetlusosalisel on kohtus õigus osaleda esindaja kaudu ja hagejate pöördumine kohtusse oli põhjendatud. Kohus peab vajalikus analüüsida hagiavalduse koostamisele kuulunud aega. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitati kohtule 27.01.2016 hagiavaldus pikkusega 5 lehekülge (sisuline osa ca 3 lehekülge). Kohtu hinnangul on kõnealuse dokumendi koostamise mõistlik ja põhjendatud ajakulu kokku 3 tundi (1 tund/ 1 lehekülg), millele kohus arvestab juurde asja materjalidega tutvumise aja, mis kohtu hinnangul on põhjendatud 1 tunni ulatuses.

Lisaks on hagejad palunud välja mõista ka tasu kohtuistungil osalemise eest. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt algas 20.05.2016 toimunud kohtuistung kell 13.00 ja lõppes 13.22. Kohtuistung kestis 22 minutit (0,37 h). Seega oli põhjendatud ja vajalikuks ajakulud kokku 6,32 h (4 + 0,25 + 0,75 + 0,25 + 0,7 + 0,37). Võttes arvesse hagejate esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust ja käiku on õigusabi kokku 6,32 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik klientide huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 90 eurot. Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14513). Kohus leiab, et hagejate esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute puhul ei olnud teenuse hind (90 eurot/tund) ülemäära kõrge. TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hagejate lepingulise esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas on lepingulise esindaja tasu arvestatud ilma käibemaksuta. Tuginedes TsMS § 174 lõikele 10 on hagejatele hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja tasu käibemaksuta. Hagejate menetluskuluks on ka tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamisel summas 10 eurot. Toimikust nähtuvalt on hagejad hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 10 eurot. Kuna riigilõivu tasumine hagiavalduselt on hagejate poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista riigilõiv summas 10 eurot.

Kokku tuleb XXXX ́lt mõista XXXXja XXXXkasuks välja menetluskulud summas 578,80 eurot [(6,32 tundi x 90 eurot) + 10], mis ei sisalda käibemaksu. XXXXja XXXXmenetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 34,20 eurot (603 –568,80). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. XXXXja XXXXesitasid avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4 ja taotlus kuulub rahuldamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.