Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (09.06.2016). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

KOSTJA VASTUVÄITED HAGIAVALDUSELE

KOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED

ja selle säilitamise võimalusi, kaaludes seejuures ka vanemate endi hinnanguid kulutuste vajalikkuse ja põhjendatuse kohta. Kohtu hinnangul soovib ema kulutada lapse ülalpidamiseks miinimumülalpidamisest oluliselt suuremaid summasid. Lapse isa menetlusdokumentidest ei saa järeldada, et ka tema soovib anda lapsele ülalpidamist üle miinimumi. Lapse vanemate majandusliku olukorra kohta saab teha järeldusi eelkõige vanemate endi poolt kohtule esitatu põhjal. Hagist nähtuvalt on hageja emal töövõime kaotuse protsent 60% (lk 9-13). Hageja on kohtule esitanud XXXXOÜ tõendi (lk 14), millest nähtub, et hageja ema keskmine töötasu perioodil 01.08.2015 kuni 31.01.2016 on 160,81 eurot (neto). Hageja ema on kohtule esitanud pangakonto väljavõtte perioodi 01.11.2015 – 29.04.2016 kohta (lk 81-85), millest nähtub, et lapse ema kontole laekub igakuiselt sotsiaaltoetus, peretoetus ning pension keskmiselt kokku 351,07 eurot kuus (sotsiaaltoetus summas 40,66 eurot + pension kuni märtsini 2016 (k.a) summas 180,97 ja alates aprillist 2016 summas 191,23 eurot + peretoetus summas 119,18 eurot). Lisaks laekub hageja ema pangakontole makseid kolmandate isikute poolt ja tehakse sularaha sissemakseid keskmiselt summas 178,24 eurot kuus (kohus ei arvesta hageja ema sissetulekuna kostja ema poolt hageja ema kontole tehtud ülekanded, kuna hageja selgituse kohaselt on kostja ema maksnud elatist hageja vanema venna ülalpidamiseks). Seega moodustab hageja ema igakuine sissetulek keskmiselt 690,15 eurot kuus (töötasu 160,81 eurot + riiklikud toetused ja pension 351,07 eurot + kolmandate isikute ülekanded ja sularaha sissemaksed 178,24 eurot). Hageja emale kuulub korteriomand (kinnisasja registriosa number XXXX) asukohaga XXXX, Tallinn (lk 9396) ning sõiduauto Hyundai Getz, registreerimismärgiga XXXX (lk 96-97). Äriregistri andmetel ei ole hageja ema seotud ühegi äriühinguga. Kohtu hinnangul ei saa eeltoodust järeldada, et hageja ema varaline seisund oli või on selline, et lapse ülalpidamiseks kulutuste tegemine oluliselt suuremas ulatuses kui seaduses sätestatud alammäär, oleks põhjendatud. Kohus juhib tähelepanu sellele, et PKS § 99 lg 2 ja § 101 lg 1 koosmõjust tulenevalt on alammääras ülalpidamiskohustuse suuruses arvestatud lapse kõiki eluvajadusi. Kostja töötab alates 01.02.2016 Arandano OÜ-s (lk 47-49). Kostja brutotöötasuks on 430 eurot. Kostja on kohtule esitanud oma pangakonto väljavõtte (lk 53-55), millest nähtuvalt laekus kostjale esimene töötasu veebruaris 2016 summas 368 eurot ja kostjal ei ole muid sissetulekuid peale töötasu. Enne seda sai kostja töötuskindlustushüvitist. Kostjale ei kuulu kinnisvara ja kostja ei ole seotud ühegi äriühinguga. Kostjale kuuluvad sõidukid Volkswagen Golf Variant (registreerimismärgiga XXXX, esmane registreerimine 11.08.1994), VAZ 2107 (registreerimismärgiga XXXX, esmane registreerimine 25.03.1987) ning mopeed Aprilia SR 50 Street (registreerimismärgiga XXXX, esmane registreerimise kuupäev 21.08.2008). Kõikidele kostjale kuuluvatele sõidukitele on seatud keelumärked (tl 103-107). Seega ei saa kostja eeltoodud vara arvel täida lapse ülalpidamise kohustust. Kohus asub seisukohale, et kummagi vanema varaline seisund ei ole selline, mis võimaldaks järeldada, et vanemate sissetulekust tulenevalt peaks lapse tavaline elulaad olema oluliselt kõrgem kui Eestis tavapärane. Samuti ei nähtu, et lapsel saaks olla väljakujunenud harjumuspäraselt kõrge elustandart.

et nimetatud korteri kommunaalkulud jaanuari 2016 eest on summas 161,44 eurot. Samuti nähtub esitatud arvest, et detsember 2015 kommunaalarve on olnud summas 118,76 eurot. Elektrikulu tõendamiseks on hageja kohtule esitanud jaanuari 2016 arve (lk 16-17), millest nähtub, et elektriarve suurus on 34,46 eurot. Esitatud arved hõlmavad talveperioodi, millal kulud on kevadsuve- ja sügisperioodiga võrreldes eelduslikult suuremad. Kohus leiab, et lapse vajalikud eluasemekulud koos elektriga ei ületa aasta lõikes 50 eurot kuus. Kommunikatsioonikulu. Hagis on välja toodud, et hageja igakuine kommunikatsioonikulu on 14 eurot. Hageja on nimetatud kulu tõendamiseks esitanud kohtule väljavõtte arveldusarvelt (lk 19). Esitatud väljavõttest nähtub, et perioodil august 2015 kuni detsember 2015 on AS XXXX poolt esitatud arved keskmiselt summas 39,60 eurot (42,18 eurot + 40 eurot + 38 eurot + 40 eurot + 38 eurot). Arvestades, et hageja elab koos venna ja emaga, tuleks võrdse jagamise tulemusena igakuine hageja kulu 13,20 eurot. Lasteaia kulud (sh söök). Hagis märgitakse, et hageja igakuine kulu seoses lasteaias käimisega on 98 eurot. Hageja on kulu tõendamiseks esitanud kohtule arve (lk 18), mille kohaselt on lasteaia tasu perioodi 01.01.2016 - 31.01.2016 eest summas 77,16 eurot. Kohus on seisukohal, et lasteaia kulud hagis märgitud ulatuses ei ole põhjendatud. Kohus möönab, et lapsed võivad haigestuda ja ei käi iga päev lasteaias. Lisanduvad pühadega seoses lasteaiast eemal olemise aeg. Kohus leiab, et põhjendatuks lasteaia kuluks aasta lõikes saab pidada 60 eurot kuus. Kulud hügieenitarvetele, tervishoiu- ja toidukulud. Hagis märgitakse, et lapse kulu toidule on 80 eurot kuus, hügieenitarvetele 10 eurot kuus ja ravimitele ja vitamiinidele 25 eurot kuus. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid nimetatud kulude suuruse kohta. Kohus leiab, et hageja toidukulud summas 80 eurot ning kulu hügieenitarvetele summas 10 eurot on põhjendatud ning nimetatud kulude suurus ei ole ülepaisutatud. Kohus asub aga seisukohale, et kulud ravimitele ja vitamiinidele 25 eurot kuus ei ole põhjendatud. Lapse seaduslik esindaja ei ole selgitanud, millised konkreetsed kulud tervishoiukulude hulgas sisalduvad. Lapse ema ei ole tõendanud ega ka mitte väitnud, et lapsel esineks mingeid terviseprobleeme või nt et tegemist oleks väga tihedalt viirushaigustesse haigestuva lapsega. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millisest konkreetsest hageja tervislikust põhjusest tuleb põhjendatuks lugeda hageja kulutusi ravimitele hagis märgitud summas. Kohtu hinnangul on üldteada asjaolu, et laste ravi toimub Eestis suures osas haigekassa kulul. Samas saab kohtu hinnangul pidada üldteadaolevaks asjaoluks, et perioodiliselt lapsed haigestuvad, millega seonduvalt tekib vajadus osta ravimeid ning vitamiine, mille soetamist haigekassa ei finantseeri. Kohus loeb lapse põhjendatuks tervishoiukuluks 15 eurot kuus. Hagis märgitakse, et hageja vajab logopeedi abi, mistõttu on vajalik kulu logopeedile 250 eurot kuus. Hageja esitas tõendi, millest nähtub et hagejal soovitatakse regulaarselt käia logopeedi tundides (lk 20). Kohus leiab, et logopeedi kulu on lapse vajalik kulu. Samas ei saa käesoleval hetkel arvestada logopeedi kulu reaalselt kantava lapse ülalpidamiskuluna, kuna hageja enda väitel laps logopeedi juures ei käi ja seega puuduvad igakuised kulud seoses logopeedi juures käimisega. Lapse igakuise ülalpidamiskuluna saab kohtu hinnangul arvestada käesoleval ajal reaalselt kantavad kulud lapse vajaduste rahuldamiseks. Hagis toodud lapse kulud logopeedile on tulevikus teoreetiliselt tekkida võivad kulud, mida ei saa käesoleval hetkel arvestada lapse vajaduste rahuldamiseks kantava kuluna. Sidekulud. Hagiavalduse kohaselt on hageja sidekulud ühes kuus 5 eurot. Hageja ei ole kohtule nimetatud kulu suuruse tõendamiseks tõendeid esitanud. Samas ei ole sidekulud summas 5 eurot

kuus ülepaisutatud ja kohus loeb lapse vajalikuks ja põhjendatuks igakuiseks sidekulude suuruseks 5 eurot. Kulud riietele ja jalanõudele. Hagis märgitakse, et lapse kulud riietele ja jalanõudele on 70 eurot kuus. Hageja ei ole kohtule riiete ja jalanõude kulude suuruse tõendamiseks tõendeid esitanud. Kohus leiab, et lapse kulud riietele ja jalanõudele 70 eurot kuus on ülepaisutatud. Kohus leiab, et hooajalised riideesemeid saab kasutada mitme hooaja vältel ja igakuiselt lapsele ei osteta suuri väljaminekuid nõudvaid garderoobi esemeid. Kohus leiab, et vajalikuks ja põhjendatuks kuluks riietele ja jalanõudele saab lugeda 50 eurot kuus. Meelelahutuskulud. Hagist nähtuvalt on hageja igakuised meelelahutuskulud (pidustused, teater, kino, sünnipäev, kingid, laagrid, puhkus) kokku summas 66 eurot (31 eurot + 35 eurot). Hageja ei ole nimetatud kulude kandamise kohta tõendeid esitanud. Kohus leiab, et lapse meelelahutuskulud on põhjendamatult kõrged. Lapse esmavajaduste hulka ei kuulu kino ja teatri külastamine, pidustustel ja sünnipäevadel osalemine või laagrites käimine ühes kuus mitu korda. Arvestades lapse vanust peab kohus põhjendatuks meelelahutuskulude suuruseks kokku 30 eurot kuus. Märgitud summa võimaldab lapsele igakuiselt sedalaadi tasulist meelelahutust. Kohtu hinnangul võimaldab selliseid lapse arenguks vajalikke nn meelelahutuskulusid üldjuhul mõislikul hulgal ka miinimummääras ülalpidamine. Eeltoodut kokkuvõttes leiab kohus, et käesolevas tsiviilasjas esitatud poolte seisukohtadest ja tõenditest tulenevalt, samuti arvestades lapse tavalist elulaadi, moodustavad hageja põhjendatud ülalpidamiskulud 313,20 eurot kuus (eluasemekulud 50 eurot + kulu hügieenitarvetele 10 eurot + toidukulud 80 eurot + tervishoiukulud 15 eurot + kommunikatsioonikulud 13,20 eurot + kulud riietele ja jalanõudele 50 eurot + sidekulud 5 eurot + lasteaia kulud 60 eurot + meelelahutuskulud 30 eurot). Seega ei ületa lapse põhjendatud ülalpidamiskulud miinimumülalpidamist. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas tsiviilasjas tõendamist leidnud, et hageja vajab ülalpidamiseks tavapärasest suuremaid kulutusi.

võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 105 lg 3 sätestab, et mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Kohus leiab, et PKS § 102 lg 2 ei anna alust kalduda kõrvale vanemate osade võrdsusest lapse ülalpidamiskulude kandmisel. Vaatamata osalisele töövõime kaotusele on lapse ema suutnud leida endale töökoha, et teenida sissetulekut. Samuti ei ole täidetud PKS § 105 lg 3 kohaldamise eeldused. Kohus on käesoleva otsuse p-s 6 käsitlenud hageja seadusliku esindaja ja kostja varalist seisundit ja tuvastanud, et kostja varaline seisund ei ole oluliselt parem, kui lapse seadusliku esindaja oma. Hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolud, millest saaks järeldada, et kostja varaline seisund on tema poolt väidetust tunduvalt parem. Vaatamata sellele, et lapse emal on tuvastatud töövõime kaotuse protsent 60%, on ta võimeline hankima sissetulekut, et rahuldada lapse igakuised ülalpidamiskulud vähemalt poole miinimummäära ulatuses. Lisaks eeltoodule ei leidnud lapse mõistlikud vajadused tõendamist suuremas ulatuses kui kahekordne elatise miinimummäär. Seega tuleb eeldada, et ema annab lapsele ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud alammääras ja lapsel on õigus saada kostjalt üksnes miinimumelatist. Kostja ei ole väitnud, et tema ei ole võimeline kandma lapse ülalpidamiskulud vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras. Seega puuduvad alused kalduda kõrvale lapse vanemate osade võrdsusest lapse ülalpidamiskulude kandmisel ja vanemad peavad kandma lapse igakuised ülalpidamiskulud võrdsetes osades.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

/digitaalselt allkirjastatud/ Aleksandr Kondrašov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.