Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

Kostja ainuomandisse jääb korteriomand XXXX, Tallinnas – 80.000.- eurot, sõiduauto Lendrover – 4.000.- euro ja korterisisustus väärtuses 1.650.- euro; Hagejal on õigus saada kostjalt hüvitis enamsaadud vara eest summas 42.825.- euro. Lähtudes eeltoodust hageja palub: Jätta korteriomand, registriosa nr. XXXX, aadressil XXXX, Tallinnas maksumusega 80.000.euro XXXXainuomandisse; sõiduauto Lendrover Freelander 2003.a., registreerimismärk XXXX, maksumusega 4.000.- euro XXXXainuomandisse; köök tehnikaga (pliit, ahi, mikrolaine ahi) soetatud 2008.a. jääkväärtusega 300.- euro XXXXainuomandisse; suure toa sisustus soetatud 2015.a. – suur sektsioon, diivan, kaks tugitooli maksumusega 750.euro XXXXainuomandisse; esikumööbel soetatud 2012.a. jääkväärtusega 200.- euro XXXXainuomandisse; riidekapp soetatud 2013.a. jääkväärtusega 50.- euro XXXXainuomandisse; pesumasin „Elektrolux“ soetatud 2013.a. jääkväärtusega 100.- euro XXXXainuomandisse; televiisor „Samsung“ 40`` soetatud 2013.a., jääkväärtusega 100.- euro XXXXainuomandisse; kaks telerit „Philips“ 20`` ja 28`` soetatud 2006.a. jääkväärtusega a.50.- euro XXXXainuomandisse; külmkapp „Samsung“ jääkväärtusega 50.- euro XXXXainuomandisse; Seega hageja taotleb välja mõista XXXX XXXX kasuks hüvitis enamsaadud vara arvel üldsummas 42.825.- euro; Jätta menetluskulud ühisvara jagamise nõudes poolte endi kanda. Kostja seisukoht Kostjal ei ole vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis, kuna vaidlus antud asjas ei ole seadusest tulenevalt välistatud. Kostja ei võta hageja esitatud hagi korteriomandi jagamise nõudes õigeks, ning vaidleb selle vastu. Kostja seisukoha järgi kuulub korteriomand registriosa numbriga XXXX, mis asub Tallinna linnas aadressil XXXXalgusest peale kostja lahusvara hulka. Nimelt astus kostja Elamukooperatiivi „XXXX“, mis asus aadressil XXXX, Tallinna linn 1990 aastal enne hagejaga tutvumist. Kostja astus elamukooperatiivi temale lahusvarana kuuluvata rahaliste vahendite arvelt, ning on seisukohal, et eelnimetatud korteriomand kuulub üksnes temale ja üksnes lahusvara rollis. Samuti märgib kostja, et 10.03.1997 a. (kostja ja hageja vaheline abielu sõlmiti 07.06.1997.a) moodustati Elamukooperatiiv „XXXX“ põhjal Korteriühistu „XXXX“, reg. numbriga XXXX, mille liikmeks sai korteri omanikuna ka kostja. Sellest lähtudes on tõenäoline, et korteriomand registriosa numbriga XXXX, mis asub Tallinna linnas aadressil XXXXon kostja lahusvara, mis oli soetatud üksnes kostjale lahusvarana kuuluvata rahaliste vahendite arvelt. Eelnimetatud olukorda tõendab kostja KÜ „XXXX“ tõendiga (Lisa 2), elamukooperatiivi „XXXX“ koosoleku protokolliga (Lisa 3) ning elamukooperatiivi „XXXX“ liikmete nimekirjaga (Lisa 4). Kostja võtab hageja esitatud hagi vallasasjade jagamise nõudes osaliselt õigeks, ning põhjendab oma seisukoha alljärgnevaga:

Kostja on nõus hageja esitatud hagiavalduse punktides 2.4; 2.5; 2.6; 2.7 ja 2.8 esitatud esemete hindamisega ning on nõus hüvitama hagejale 1/2 nende maksumusest. Kostja pole nõus hagiavalduse punktis 2.1 esitatud hindamisega, ning on seisukohal, et pliidi soetamishind oli 200 eurot, ahju soetamishind oli 200 eurot ning mikrolaenahju soetamishind oli 150 eurot. Võttes arvesse amortisatsiooni maksavad need esemed praegu maksimaalselt 300 eurot. Kostja on nõus jätma eelnimetatud esemed enda omandisse ning hüvitama hagejale 1/2 selle õiglasest hinnast. Kostja pole nõus hagiavalduse punktis 2.2 esitatud hindamisega, ning teatab, et suure toa sisustuse soetamishind oli 1000 eurot, ning võttes arvesse amortisatsiooni maksab see praegu 750 eurot. Kostja on nõus jätma eelnimetatud eseme enda omandisse ning hüvitama hagejale 1/2 selle õiglasest hinnast. Kostja pole nõus hagiavalduse punktis 2.3 esitatud hindamisega, ning teatab, et esikumööbli soetamishind oli 400 eurot, ning võttes arvesse amortisatsiooni maksab see praegu 200 eurot. Kostja on nõus jätma eelnimetatud eseme enda omandisse ning hüvitama hagejale 1/2 selle õiglasest hinnast. Kostja on nõus jätma enda omandisse sõiduauto Land Rover Freelander, registreerimismärk XXXXning hüvitama hagejale 1/2 selle õiglasest hinnast. Kostja seisukoha järgi eelnimetatud sõiduki õiglane hind on 2000 eurot, mis on tingitud mootorsõiduki väga kehva tehnilise seisundiga ning asjaoluga, et auto tegelik väljalaske aasta on 2001 (mitte 2003). Segadus mootorsõiduki väljalaske aastaga on tingitud endise omaniku manipulatsioonidega, mis leidsid aset siis, kui endine omanik registreeris sõiduki Eesti Vabariigis. Kostja tuvastas eelnimetatud asjaolu, kui kontrollis sõiduki ajalugu rahvusvahelises andmebaasis. Kostja palub Harju Maakohtul jätta hageja esitatud nõude korteriomandi jagamise osas rahuldamata; rahuldada osaliselt hageja esitatud hagi koduse vara jagamise osas, lähtudes kostja seisukohast, mis on esitatud käesoleva vastuse punktis number 2., rahuldada osaliselt hageja esitatud hagi mootorsõiduki jagamise osas, lähtudes kostja seisukohast, mis on esitatud käesoleva vastuse punktis number 3. Kostja palub jätta kõik võimalikud menetluskulud hageja kanda. Vastuhagi asjaolud, nõue ja põhjendused Kostja omandis on korteriomand registriosa numbriga XXXX, mis asub Tallinna linnas aadressil XXXX , mis oli kantud kinnistusregistrisse 24.10.2003.a. Tuginedes asjaolule, et korteriomand oli kantud kinnistusregistrisse peale hageja ja kostja abielu sõlmimist 07.06.1997.a. tekivad hagejal raskused oma ainuomaniku õiguste tõendamisega kolmandatele isikute, sh kohaliku omavalitsusele. Kostja seisukoha järgi kuulub korteriomand registriosa numbriga XXXX, mis asub Tallinna linnas aadressil XXXX algusest peale kostja lahusvara hulka. Nimelt astus kostja Elamukooperatiivi „XXXX“, mis asus aadressil XXXX, Tallinna linn 1990 aastal enne hagejaga tutvumist. Kostja astus elamukooperatiivi temale lahusvarana kuuluvata rahaliste vahendite arvelt, ning on

seisukohal, et eelnimetatud korteriomand kuulub üksnes temale ja üksnes lahusvara rollis. Samuti märgib kostja, et 10.03.1997 a. (kostja ja hageja vaheline abielu sõlmiti 07.06.1997.a) moodustati Elamukooperatiiv „XXXX“ põhjal Korteriühistu „XXXX“, reg. numbriga XXXX, mille liikmeks sai korteri omanikuna ka kostja. Sellest lähtudes on tõenäoline, et korteriomand registriosa numbriga XXXX, mis asub Tallinna linnas aadressil XXXXon kostja lahusvara, mis oli soetatud üksnes kostjale lahusvarana kuuluvate rahaliste vahendite arvelt. Eelnimetatud olukorda tõendab kostja KÜ „XXXX“ tõendiga (Lisa 2), elamukooperatiivi „XXXX“ koosoleku protokolliga (Lisa 3) ning elamukooperatiivi „XXXX“ liikmete nimekirjaga (Lisa 4). Tuginedes eeltoodule palub hageja Harju Maakohtul tunnistada, et korteriomand registriosa numbriga XXXX, mis asub Tallinna linnas aadressil XXXXkuulub algusest peale hageja lahusvara hulka. Lisaks kostja hagiavalduses nimetatud ja hageja valdusesse jäänud esemete jagamist palub hageja jagada järgmisi asju, mis jäid kostja valdusesse: Hagejale kuulunud meeste kuldkett (45 grammi kulda) – 900 eurot, hagejale kuulunud meeste kuldkett (25 grammi kulda) – 500 eurot, hagejale kuulunud meeste kuldne ripats (16 grammi kulda) – 320 eurot, multikeetja Polar – 120 eurot, tahvelarvuti iPad – 600 eurot, sülearvuti Dell – 900 eurot, jalgratas – 800 eurot, nõudekomplekt – 60 eurot, mööblikomplekt (2 kappi, kummut, 3 riiulit, servant, kirjutuslaud) – 600 eurot seega kokku 4800 eurot. Hageja palub jätta eelnimetatud esemed kostja ainuomandisse, ning kohustada kostjat hüvitama hagejale poole selle maksumusest summas 2400 eurot. Lähtudes eeltoodust hageja palub tunnistada asjaolu, et korteriomand registriosa numbriga XXXX, mis asub Tallinna linnas aadressil XXXX kuulub hageja lahusvara hulka, jätta vastuhagi punktis 2 nimetatud esemed kostja ainuomandisse ning mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitis enamsaadud vara arvel, hageja palub teha hageja ning kostja tehtavast kohtulahendist tulenevate vastastikuste nõuete tasaarveldust. Hageja palub jätta kõik võimalikud menetluskulud kostja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi ja vastuhagi kuuluvad osalisele rahuldamisele. Kohus märgib, et selguse mõttes käsitleb kohus edaspidi läbivalt hagejana XXXX ja kostjana XXXX. Asjas ei vaielda järgmiste oluliste asjade üle: hageja ja kostja abielu sõlmiti 07.06.1997 ja poolte abielu lahutati 16.03.2016. Hageja ja kostja on ühisomanikud sõiduautole Land Rover Freelander, registreerimismärk XXXX. Riigikohus selgitab tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, et kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 ja § 211 järgi tuleb alates kehtiva perekonnaseaduse jõustumisest esitatud nõude korral jagada abikaasade ühisvara kehtiva perekonnaseaduse järgi, kuid PKS § 210 lg 2 järgi tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest, s.o enne 01. juulit 2010 kehtinud perekonnaseadusest. Kolleegium selgitab, et ka solidaarkohustuse kindlaksmääramisel tuleb PKS § 210 lg 2 järgi lähtuda kohustuse tekkimise ajal kehtinud perekonnaseaduse sätetest (p 13). Käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et hageja ja kostja abielu sõlmiti 07.06.1997 (tl 6) ja see lõppes kui poolte abielu lahutati 16.03.2016 Harju Maakohtu otsusega kohtu infosüsteemi

andmetel. Seega lõppes hageja ja kostja abielu 16.03.2016. Eeltoodust lähtuvalt tuleb ühisvara koosseis PKS § 35 järgi kindlaks teha abielu lõppemise aja seisuga (s.o 16.03.2016) lähtudes selle koosseisu kindlaksmääramisel vara omandamise ajal kehtinud seadusest ning kohaldada ühisvara jagamisele kehtivat perekonnaseadust. Abikaasade ühisvara koosseis määratakse vana PKS § 18 lg 2 järgi kindlaks abielusuhte lõppemise aja seisuga, kuid ühisvara jagamisel kohaldatakse kehtiva PKS § 37 lg 3 sätteid. Kehtiva PKS § 37 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 järgi otsustab kohus kaasomandit lõpetades, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Selleks, et kohus saaks ühisvara jagada, tuleb kõigepealt välja selgitada ühisvara koosseis. PKS § 25 kohaselt lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Eseme kuulumine ühis- või lahusvara hulka tuleb kindlaks teha vastavalt omandamise ajal kehtinud seadusele. Hagi ja vastuhagi kohaselt tuleb kohtul jagada poolte vahel alljärgnev vara: Esiteks: Korteriomand, registriosa nr. XXXX, aadressil XXXX, Tallinnas maksumusega 80.000.eurot. Hagimaterjalide kohaselt kostja omandis on korteriomand registriosa numbriga XXXX, mis asub Tallinna linnas aadressil XXXX , mis oli kantud kinnistusregistrisse 24.10.2003.a. (tl 7-8). Tallinna Linnavalitsuse määrusega Kostja astus Elamukooperatiivi „XXXX“,mis moodustati 10.03.1997 liikmeks mis asus aadressil XXXX, Tallinna linn (tl 109-113), 1990 aastal enne hagejaga tutvumist. Kohus nõustub kostja seisukohaga, mille järgi kuulub korteriomand registriosa numbriga XXXX, mis asub Tallinna linnas aadressil XXXXkostja lahusvara hulka. Kostja astus Elamukooperatiivi „XXXX“, mis asus aadressil XXXX, Tallinna linn liikmeks 1990 aastal. Kostja astus elamukooperatiivi temale lahusvarana kuuluvata rahaliste vahendite arvelt. Seega eelnimetatud korteriomand kuulub kostjale tema lahusvarana. Tõendist nr 1-100216 10.02.2016 nähtub, et 10.03.1997 a. (kostja ja hageja vaheline abielu sõlmiti 07.06.1997.a) moodustati Elamukooperatiiv „XXXX“ põhjal Korteriühistu „XXXX“, reg. numbriga XXXX, mille liikmeks sai korteri omanikuna kostja. Eeltoodust lähtudes kohus leiab, et korteriomand registriosa numbriga XXXX, mis asub Tallinna linnas aadressil XXXX on kostja lahusvara, mis oli soetatud kostjale lahusvarana kuuluvate rahaliste vahendite arvelt. Eelnimetatud olukorda on tõendanud kostja KÜ „XXXX“ tõendiga (lk 21), elamukooperatiivi „XXXX“ koosoleku protokolliga (lk 23) ning elamukooperatiivi „XXXX“ liikmete nimekirjaga (lk 24-31). PKS § 27 lg 2 p 3 sätestab, et esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel moodustavad abikaasa lahusvara. Kostja seisukoha järgi eelnimetatud korter on ese, mis oli tema omandis enne abiellumist, ning asjaolu et korteriomand oli sisse kantud kinnistusregistrisse 24.10.2003.a ei oma käesolevas vaidluses mingit tähtsust.

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi otsuses nr 3-2-1-164-05 asus kolleegium seisukohale, et ühe abikaasa lahusvara hulka kuuluv korter kui vallasasi ei muutu abielu ajal korteriomandi kinnistamise abikaasade ühisvaraks, vaid jääb selle abikaasa lahusvaraks, kellele kuulus korter kui vallasasi. Sama küsimust vaagis Riigikohus ka 3-2-1-39-09 otsuses, kus Riigikohus sedastas, et elamuühistu või -kooperatiivi osamaksu ja liikmelisuse alusel korteriomandi kinnistamine abielu ajal ei muuda korteriomandit abikaasade ühisvaraks, kui osamaks kuulus ühe abikaasa lahusvara hulka Teiseks: sõiduauto Lendrover Freelander 2003.a., registreerimismärk XXXX, maksumusega 4.000.- eurot. Kolmandaks: hageja poolt esitatud alljärgnevad vallasasjad: köök tehnikaga (pliit, ahi, mikrolaine ahi) soetatud 2008.a. jääkväärtusega 300.- eurot; suure toa sisustus soetatud 2015.a. – suur sektsioon, diivan, kaks tugitooli maksumusega 750.eurot; esikumööbel soetatud 2012.a. jääkväärtusega 200.- eurot; riidekapp soetatud 2013.a. jääkväärtusega 50.- eurot; pesumasin „Elektrolux“ soetatud 2013.a. jääkväärtusega 100.- eurot; televiisor „Samsung“ 40`` soetatud 2013.a., jääkväärtusega 100.- eurot; kaks telerit „Philips“ 20`` ja 28`` soetatud 2006.a. jääkväärtusega a.50.- eurot; külmkapp „Samsung“ jääkväärtusega 50.eurot. Seega vallasasjade väärtuseks on hageja hinnangul 1650 eurot. Neljandaks: kostja loetletud vallasasjad vastuhagis hagejale kuulunud meeste kuldkett (45 grammi kulda) – 900 eurot, hagejale kuulunud meeste kuldkett (25 grammi kulda) – 500 eurot (sellest kostja loobub 19.05.2016 kohtuistungil), hagejale kuulunud meeste kuldne ripats (16 grammi kulda) – 320 eurot (sellest kostja loobub 19.05.2016 kohtuistungil), multikeetja Polar – 120 eurot, tahvelarvuti iPad – 600 eurot, sülearvuti Dell – 900 eurot (seda kostja korrigeerib 19.05.2016 kohtuistungil, märkides väärtuseks 400 eurot), jalgratas – 800 eurot, nõudekomplekt – 60 eurot, mööblikomplekt (2 kappi, kummut, 3 riiulit, servant, kirjutuslaud) – 600 eurot. Vaidlus puudub, et pooled elasid Paasiku 4-44, korteriomand oli registreeritud registriosa nr XXXX all ja sinna oli muretsetud pooltel kooselu ajal mitmesuguseid vallasasju, mida hageja on arvutanud väärtuseks 1650 eurot köök tehnikaga (pliit, ahi, mikrolaine ahi) soetatud 2008.a. jääkväärtusega 300.- eurot. Seega vallasasjade väärtuseks hageja hinnangul on 1650 eurot. Kostja on vastuhagis lisaks hageja poolt loetletud vallasasjadele loetlenud ka veel esemed, mis jäid kostja valdusse ning nimetab nende väärtuseks 3280 eurot. Järgmisena lahendab kohus poolte vallasvara jagamise küsimuse. Poolte vahel on vaidlus vallasvara väärtuse osas. Hageja on esitanud kohtule tabeli poolte koduse vara väärtuste kohta, et näidata kohtule objektiivselt vara tegelikke väärtusi (tl 12-16 ja 43-46). Samas on kostja näidanud olukorras, kus taotleb tema valdusesse jäänud asju endale, kuid selle vara väärtusega hageja ei nõustu. Samuti kostja ei nõustu hagis toodud vallasvara väärtusega. Vara koosseisu osas abikaasadel erinevaid seisukohti ei ole, küll on aga erinevad seisukohad vara väärtuse osas. Kuna abikaasad on loetlenud erinevaid vallasasju, siis kohus loeb tuvastatuks, et poolte vallasasjad on asjad mida on hageja ja kostja loetlenud. Hageja on loetlenud kuldketi varanimekirjas 900 euro väärtusega, kuid kostja ei ole tõendanud, et see kett on tema lahusvara. Kohus selgitab, et PKS § 27 lg 6 järgi loetakse varaese abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Seega kuulub nimetatud ese so 900 euro väärtusega kuldkett ühisvara hulka. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks hageja ja kostja poolt loetletud esemed ühisvara hulka kuuluvaks.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus lahendis 3-2-1-42-13 on märkinud TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõtu tuvastamine eeldab, et kohus järgiks TsMS § 392 lg 1 p 3, st et kohus peab eeldatava omaksvõtu olukorras võimalusel küsima poolte seisukohta asjaolu kohta ning alles siis, kui pool ei avalda pärast seda otseselt või kaudselt tahet asjaolu vaidlustada, on alust lugeda, et pool on asjaolu omaks võtnud (vt Riigikohtu 1. juuli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-09, p 12). (p 11). Kuna kostja ei ole vastu vaielnud hageja poolt loetletud vallasasjade loetelule ning hageja ei ole vastu vaielnud kostja poolt loetletud vallasasjadele, loeb kohus selles osas, et pooltel puudub vaidlus ning loeb selle asjaolu tõendatuks. Pooltel on vaidlus vara väärtuse osas. TsÜS § 65 koheselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). PKS § 24 lg 2 järgi kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega, või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut. Kostja ainuomandisse jääb korter aadressil XXXXsiis sellega seotud koduse sisustusesemed on põhjendatud jätta kostjale . Kuna koduse sisustusena loetletu ei kattu, siis sellest kohus saab järeldada, et nende esemete väärtuseks on 1650 eurot (hageja poolt loetletud esemete osas + 3280 eurot (so kostja poolt loetletud koduse sisustuse esemete väärtus), seega kokku koduse sisustuse esemete väärtuseks 4930 eurot. Kuna poolte ühisesse kodusse muretsetud esemed jäävad kostjale on kostja kohustuseks hagejale hüvitada temale kuuluva osa suurus so 4930:2=2465 eurot. Poolte ühisomandisse kuulub sõiduauto Land Rover Freelander, registreerimismärk XXXX, selles osas pooltel vaidlust ei ole. Kostja soovib auto jätta enda omandisse ning hüvitada hagejale 1/2 selle õiglasest hinnast so 1950:2= 975 eurot. Kostja seisukoha järgi eelnimetatud sõiduki õiglane hind on 2000 eurot, mis on tingitud mootorsõiduki väga kehva tehnilise seisundiga ning asjaoluga, et auto tegelik väljalaske aasta on 2001. Hageja arvates on auto väärtuseks 4000 eurot. pooled auto tegelikku väärtust hetke seisuga ei ole ühegi tõendiga kinnitanud.

Kehtiva PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Seega saab kohus otsustada kaasomandi jagamise viisi üle, kusjuures kohus saab valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Hageja ei ole auto endale jätmist taotlenud auto on kostja kasutuses ning kostja soovib sõiduauto endale jätta. Kohus kaasomandi lõpetamise nõude lahendamisel kaalub poolte huvisid ning lähtub õiglusest, kuid samas peavad ka õigussuhte pooled tsiviilõiguste teostamisel lisaks omaenda huvidele ja püüdlustele mõistlikult arvestama ka teise poole õiguste ja huvidega. AÕS § 77 lg 2 kohaselt on hagejal õigus nõuda asja müümist avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagamist kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus peab otsuse tegemisel kaaluma mõlema osapoole huve ning lähtuma õiglusest. Kui kohus otsustab AÕS § 77 lg 2 kohaselt lõpetada kaasomandi asendab kohtuotsus kaasomanike

tahteavaldusi asja müümiseks. Sama säte kohaldub PKS-i kohaselt abikaasadele ühisvara jagamisele ning enampakkumisel saadud raha jagatakse abikaasade vahel võrdselt. Kostja on taotlenud ühisvara jagada selliselt, et auto jääb XXXX, kes omakorda tasub hagejale tema määratud hüvitise. Hageja nõustub asjaoluga, et sõiduauto jääb kostjale, kuid hageja ei nõustu kostja poolt määratud hüvitise suurusega. Kohus leiab, et õiglane ja mõlema poole huvides on sõiduauto müümine avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamine kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele olukorras, kus ühel poolel ei ole raha teisele poolele tema osa kinnimaksmiseks (RKTKo 3-2-1-95-12). Kuna kohus leiab põhjendatud olevana poolte sõiduauto müümise avalikul enampakkumisel, ei pea kohus vajalikuks käsitleda sõiduauto väljalaskeaasta ja sõiduauto väärtusega seonduvaid asjaolusid. Kuna kohus on seotud poolte poolt esitatud jagamise viisiga, peab kohus kaaluma mõlema poole huve ja lähtuma ka Põhiseaduse § 32 lg 1 1 lause kohaselt, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Kohus leiab, et olukorras, kus poolel ei ole raha teisele poolele tema osa kinni maksmiseks, mida on kinnitanud pooled menetluse jooksul, ja et abikaasadest ei peaks teisele abikaasale hüvitist maksma on kohtu arvates õiglane ja poolte huve arvestav müüa sõiduauto avalikul enampakkumisel. Menetluses on hinnatud hageja poolt sõiduauto väärtuseks 4000 eurot, kostja poolt 1950 eurot. Kohus leiab, et auto müümisel avalikul enampakkumisel selgub asja õige ja täpne hetkehind. Kohus leiab, et kuna hageja hagis ja kostja vastuhagis on sõiduauto väärtuse osas väga erinevatel seisukohtadel, on kohtu arvates pooli arvestav jagamise viis, müüja sõiduauto avalikul enampakkumisel, kus selgub ka sõiduauto õige ja täpne hetkehind. Kuna kohus rahuldab hageja poolt taotletud ühisvara müümise avalikul enampakkumisel, siis kohus ei pea vajalikus otsuses käsitleda teisi taotletud kinnisasja jagamise viise. Kohtulahendis käsitlemata tõenditele kohus lahendis ei ole tuginenud. TsMS § 445 lg 1 järgi saab kohus poolte taotlusel määrata kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra, sh abikaasade müügiks korraldatava vara avaliku enampakkumise korraldaja ja tingimused, sest AÕS § 77 lg 2 on küll sätestatud võimalus müüa asi avalikul enampakkumisel, kuid ei ole avaliku enampakkumise korraldamise tingimusi täpsemini sätestatud. Kui sellist korda ei ole kohtulahendis kindlaks määratud, saab kohtulahendi täitmist sh avalikuenampakkumise korraldamist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TMS § 2 l1 p 1 järgi täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel mh nõuded, mis tulenevad tsiviilasjas jõustunud kohtuotsusest TMS § 23 järgi kohtutäitur saab korraldada avaliku enampakkumise täitemenetluse seadustikus sätestatud korda arvestades (TMS § 78. jj ja § 150. jj). Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust lähtuvalt kohus ei pea vajalikuks võtta seisukoht poolte menetluskulude osas. Juhindudes Riigikohtu seisukohast 3-2-1-12-07 tuleb menetluskulud jätta mõlema poole enda kanda, sest ühisvara jagamine on mõlema poole huvides. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.