Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
3. juuni 2016 Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-15-19246
Tsiviilasi
M. P.i hagi M. P.i vastu abielu lahutamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja M. P., isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. xxxxxxxxxx xxx xx-x, xxxxxx xxxxxx, xxxxxxxxx Kostja M. P., isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. xxxxxxx xx-x, xxxxx xxxx, xxxxxxxxx
Rahuldada M. P.i hagi. Lahutada M. P.i (P., isikukood xxxxxxxxxxx) ja M. P.i (P., isikukood xxxxxxxxxxx) abielu, mis registreeriti Pärnu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas xx xx xxxx ja mille kohta koostati abieluakt nr xxx. Taastada M. P.ile abielu lahutamisel tema abielueelne perekonnanimi „T.“.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.
Sisulised asjaolud, poolte seisukohad, menetluse käik 20.12.2015 esitas M. P. kohtule hagiavalduse M. P.i vastu abielu lahutamise nõudes. Hagi kohaselt registreeriti poolte abielu xx xx xxxx Pärnu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx. Hagi kohaselt on abielulised suhted lõppenud pool aastat enne hagi esitamist. Abikaasa töötab xxxxxx ja suhted on aastaid olnud üles-alla, mis on kurnav. Soovi koos jätkata ei ole, on olnud tülisid ja halvasti ütlemisi. Hageja kasvatab ühiseid lapsi (tütred sünd. xxxx ja xxxx) ise, elatakse lahus.
Tsiviilasi nr 2-15-19246 Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud, kohtukutse saamisel selgitas 20.03.2016 kirjas, et hageja on keeldunud perenõustaja juurde minekust ning ei ole tõenäoline, et hageja seisukoht kohtumenetluse ajal muutuks. Isiklikult ärakuulamisel kohtus 24.03.2016 kinnitas kostja sama seisukohta, et soovib pöörduda perenõustaja poole ja näeb võimalust abielu päästa. Kostja kinnitas, et suheldakse tihti, lastega kohtub kostja siis, kui käib Eestis (tööl xxxxxx 2 nädalat, siis nädal kodus). Hageja kolis lastega 2015.a suvel ära xxxxxxxx lähedale, sest sai sinna töökoha, sügisest alates ei käinud hageja enam kostja juures Pärnumaal. Lapsed on kostja hinnangul pigem arvamusel, et vanemad võiks elada koos. Kostja soovis leppimisaega. Kohus kuulas hageja ära eelistungil 29.03.2016, hageja jäi hagiavalduse juurde ega näinud leppimiseks võimalust. Pooled on koos elanud xxxx.aastast, hagejal on uus kooselu ning kuna kostjal on töö perest esikohal, ei näe hageja võimalust abielu taastada. Hageja elu on rahulikum ning tema arvates on ka lapsed õnnelikumad. Suhtlemist laste ja isa vahel hageja ei takista. Abielu lahutamisel soovib hageja taastada oma abielueelse perekonnanime „T.“. Kohus andis pooltele (eelkõige kostjale) siiski leppimisajaks 2 kuud ning palus pooltel teatada võimalikust leppimisest 27.05.2016. Mingeid teateid kohtule nimetatud tähtpäevaks ei esitatud. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PkS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PkS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. PKS § 67 lg 3 lubab selleks anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja seletused, leiab, et nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada. Hageja ei soovi abielusuhete jätkumist, on seda ka põhjendanud ning kohtu hinnangul on PkS § 67 lg 1 eeldused täidetud. Kostja vastuseis abielu lahutamisele on ebalev, midagi konkreetset ei ole ta abielu päästmiseks ette võtnud, ja seda ka vaatamata kohtu poolt antud leppimisajale. Sisuliselt pooled ei ela koos juba aasta, nende elukohad on Eesti mõistes teineteisest küllalt kaugel ja lapsed on asunud elama koos emaga. Abielu peab PkS § 15 lõike 1 ja 2 kohaselt põhinema vastastikusel lugupidamisel ja toetusel, ühiselt tuleb korraldada nii abielulise kooselu vajaduste rahuldamine kui koduse majapidamise korraldamine. Seda aga käesoleval juhul ei tehta ning hageja seda ka ei soovi. Pealegi on hageja kinnitanud uue kooselu algust. Seega rahuldab kohus hagi. Hagejale tuleb tema soovil ja nimeseaduse § 11 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel taastada tema abielueelne perekonnanimi „T.“. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud hagilises abieluasjas jätta poolte endi kanda, mis on ka seaduse mõttes üldnormiks kulude jagamisel. Kohus ei näe käesoleval juhul alust sama paragrahvi lõike 2 järgi kulude teistsuguseks jagamiseks. Teadaolevateks kuludeks on üksnes tasutud riigilõiv summas 100 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik 2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.