2-09-61283/46 - Perekonnaõigus - Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

JS esitas 02.02.2015 Harju Maakohtule avalduse lapse DS-ga suhtlemise korra määramiseks. Vanemad sõlmisid lapsega suhtlemise korra kohta kompromissi, mille kinnitas Harju Maakohus 18.01.2010 määrusega. Alates 2015.a detsembrist on isa ja lapse suhtlemine olnud ema poolt takistatud. Avaldaja palus muuta 18.01.2010 määrusega kinnitatud suhtlemise korda ja määrata uus suhtlemise kord, millise kohaselt isa kohtub lapsega igal tööpäeval pärast kooli lõppu kaks tundi; üle nädala reedeti pärast koolipäeva lõppu kuni esmaspäeva hommikuni; sügisesel ja kevadisel koolivaheajal järjest neli päeva; jõuluvaheajal nädala, kuhu sisse jäävad jõulupühad; terve juulikuu ja juunis ning augustis kummaski ühe nädala; isa sünnipäeva; isa reisib lapsega välismaale; ema lubab lapsel tegeleda spordi ja muude huvialadega; lapse haiguse tõttu ärajäänud kohtumised asendatakse; vanemad võivad ekirjadega või sms-dega kokku leppida täiendavaid kohtumisi. Isa taotles esialgse õiguskaitse korras määrata isa ja lapse suhtlemine kohtumenetluse ajal selliselt, et isa kohtub lapsega igal tööpäeval pärast kooli ja üle nädala alates reedel pärast kooli lõppu kuni esmaspäeva hommikuni või alternatiivselt kohtu äranägemisel. Puudutatud isik TN selgitas, et ei ole teinud takistusi isa ja lapse suhtlemisele. Ema palus jätta avalduse rahuldamata. Ema on igal ajal valmis lubama last isa juurde, kui laps seda soovib. Ema ei ole nõus isa poolt pakutuga, et laps peaks minema iga päev pärast kooli isa juurde, seda ei jõua laps tulenevalt oma kohustustest puhtfüüsiliselt. Üle nädala nädalavahetuse kohtumised on ema arvates lapsele sobivad alates reedel kl 18 kuni pühapäeval kl 16, sellisel juhul jõuab laps välja puhata ja teha ka vajalikud toimingud (õppimine, pesemine, puhaste riiete panek). Kooliülesanded peaks laps tegema kodus, kaks korda nädalas pärast kooli võiks laps isa juurde minna. Isa võib lapsega välismaale minna ainult ema nõusolekul, ema ja laps peavad saama sel juhul iga päev telefonis rääkida. Lapse haiguse tõttu ärajäävaid kohtumisi ei asendata, isa võib last vaatama tulla, kui haigus on kestnud üle 10 päeva ja külastamist võimaldab lapse tervis. Ema arvates ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik. Eestkosteasutuse Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsuse arvamuse kohaselt peaksid vanemad lapsega suhtlemise korras kokku leppima. Laps avaldas 11.02.2016 vestluses lastekaitsetöötajaga, et isa elab üle tänava ja ema ei keela isa juurde minna. D oli kodukülastuse ajal väga avatud ja rõõmsameelne. Lapse isa kinnitas vestluses lastekaitsetöötajaga, et viimase aasta jooksul on lapse ema korduvalt rikkunud kokkulepitud suhtluskorda. Lapse ema enda kinnitusel isa ja lapse suhtlemiseks takistusi ei tee. Ema sõnul tekkis viimasel ajal isaga erimeelus last puudutavate otsuste ja suhtlemiskorra teemal. Omavahelise vanemliku suhtlemise taastamiseks ja kompromissi sõlmiseks on vajalik suunata vanemad perelepitusteenusele. Isa poolt pakutud suhtlemise korrast ei vasta lapse huvidele punkt, mis näeb ette, et laps läheb igal koolipäeval pärast kooli isa juurde. Sellist kohustust lapsele panna ei ole õige. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et varasemalt kokkulepitud suhtluskord enam ei toimi, kuna asjaolud on muutunud. Avaldaja pakutud suhtluskord ei ole piisavalt konkreetne. Isa ettepaneku võiks sõnastada täpsemalt. Lapse isa teatas esindajale 14.02.2016, et viimase kahe kuuga ei ole olukord muutunud, ta pole endiselt saanud lapsega suhelda. Lapse esindaja toetas isa avaldust. Maakohtu määrus

Harju Maakohus määras 07.03.2016 avaldaja ja lapse suhtlemiskorra selliselt, et laps on isa elukohas igal paarisnädalal teisipäeval ja neljapäeval ja igal paaritul nädalal esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel. Isa tagab, et laps on kodus hiljemalt kl 20.00 või kui treening või muu huvitegevus lõppeb. Laps veedab isaga kõikide paarisnädalate nädalavahetused alates reedel kl 18.00 kuni pühapäeval kl 18.00. Paarisaastatel veedab laps sügisese koolivaheaja isaga ja kevadvaheaja emaga, paaritutel aastatel vastupidi. Laps veedab talvevaheaja esimese poole kuni 30.detsembrini isaga ja alates 30.detsembrist emaga. Laps veedab suvevaheajal kummagi vanemaga võrdselt aega, sõltuvalt vanemate puhkusest. Laps veedab kummagi vanemaga suvel vähemalt ühel korral järjest kaks nädalat. Vanemad lepivad konkreetsed suvise suhtlemise kuupäevad kokku 15.maiks. Isal on õigus, kuid mitte kohustus, saata laps treeningule või muusse huvitegevusse ja tuua laps tagasi lapse graafiku järgsesse viibimiskohta. Perekondlikud tähtpäevad (sünnipäevad, isadepäev, emadepäev, vanavanemate sünnipäevad jm) veedab laps selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on. Etteteatamise aeg on kaks nädalat enne tähtpäeva. Vanema ja lapse koosviibimise aeg tähtpäeval on kl 11.00 kuni 22.00. Lapse sünnipäeval on kummalgi vanemal lapse õigus lapsega kohtuda. Nendes punktides, kus lapse ühelt vanemalt teisele üleandmise kellaaega ei ole märgitud, on lapse üleandmise ajaks kl 20.00. Graafikujärgne kohtumine võib ära jääda ainult väga mõjuval põhjusel. Teine vanem teatab kohtumist takistavast asjaolust ette esimesel võimalusel, kuid hiljemalt üks ööpäev enne kohtumist. Lapse üleandmist isale ei toimu, kui isa on joobes. Lapse ja isa kohtumine lõppeb, kui isa on joobes. Lapse haigestumisel tuleb laps viia tema elukohta, välja arvatud juhul, kui lapse transportimine ei ole võimalik. Vanemal on õigus haigestunud last külastada teise vanema elukohas alates kolmandast haigestumise päevast. Mõlemal vanemal on õigus graafiku järgsetel aegadel reisida lapsega Eestis ja väljaspool Eestit. Reisidest tuleb teisele vanemale teada anda esimesel võimalusel. Reisil peab lapsele olema tagatud võimalus üks kord päevas suhelda eemal viibiva vanemaga telefoni teel, sõnumitega või e-kirja teel. Vanemad võivad kokku leppida täiendavaid suhtlemise kordi. Kohus määras, et isa ja lapse suhtlemise kord rakendub viivitamatult. Kohus tugines perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg-le 1, § 143 lg-le 1, § 214 lg-le 3. Määruse põhjenduste kohaselt on DS 8-aastane. Harju Maakohtu 18.01.2010 määrusega nr 209-61283 on lapse elukohaks määratud tema ema elukoht. Emal on lapse hooldusõigus. 18.01.2010 määrusega on reguleeritud isa ja lapse suhtlemise kord. Lapse isa tahab määrata uue suhtlemise korra uutel tingimustel. Kohus määrab isa ja lapse suhtlemise korra tulenevalt vanemate poolt kirjalikes seisukohtades ja kohtuistungil avaldatust ning arvestades võimalikult seotud isikute huvisid. Kohus arvestab ka lapse ja tema vanemate senist väljakujunenud elukorraldust, mille kohaselt lapse ja lahuselava isa suhtlus on olnud väga tihe, peaaegu igapäevane. Isa on osalenud alaliselt lapse elus, tegelenud lapse kooli, huvitegevuse ja terviseküsimustega, samuti lapse igapäevase hooldusega. Isa palus määrata, et laps viibib temaga kõikidel päevadel pärast kooli. Kohus leidis, et selline regulatsioon on lapsele liialt koormav. Laps võib viibida pärast kooli isa juures ühel nädalal kahel korral ja järgmisel nädalal kolmel korral, olenevalt sellest, kas isa ja laps kohtuvad nädalavahetustel. Aegade määramisel ei arvestata lapse tundide, treeningute või muu huvitegevuse aegadega, kuna need ajad võivad muutuda.

Põhjendatud ei ole ema poolt pakutu, et lapse haiguse korral on isal õigus last külastada alates haiguse 11. päevast. Isa ja lapse suhtlemine on olnud pigem igapäevane ja peab nii ka jätkuma lapse huvides. Mõlemad vanemad soovisid sarnaselt, et laps on jõulude ajal isaga ja aastavahetuse emaga. Sellest tulenevalt jagas kohus lapse talvise koolivaheaja. Sügisese ja kevadise koolivaheaja tervikuna veedab laps kordamööda kummagi vanemaga. Määratav suhtluskord, kus isa viibib lapsega koos mõnel korral nädala sees, kahel nädalavahetusel kuus ning kus pühad, perekondlikud tähtpäevad ning puhkused jagatakse vanemate vahel võrdselt, vastab lapse huvidele. Laps viibib lahuselava vanemaga koos nii palju, kui võimaldab lapse igapäevane elukorraldus teise vanema juures. Määratav suhtlemise kord on alammäär. Vanemad võivad alati leppida kokku täiendavaid kohtumisi, arvestades lapse huve. Kogutud tõenditest ilmnes, et viimase kahe kuu jooksul on isa ja laps suhelnud mõned üksikud korrad. Varasemalt oli isa ja lapse suhtlemine väga tihe. Lapse huvides on isa ja lapse suhtluse tihe jätkumine. Isa on seni igapäevaselt lapse elus osalenud. Menetlust lõpetava lahendi jõustumine võib viibida, lapse suhtlus vanemaga on aga koheselt vajalik. Eeltoodust tulenevalt kohaldas kohus asjas esialgset õiguskaitset samadel alustel, nagu määrati isa ja lapse suhtlemise kord. Lapse isa ja eestkosteasutus taotlesid vanemate perelepitusse suunamist kokkuleppe sõlmimiseks. Kohus selgitas, et praegune menetlus ei ole TsMS § 563 lg-s 1 nimetatud lepitusmenetlus, vaid tegemist on suhtlemise korra määramise menetlusega. Ka suhtlemise korra määramise menetluses kohaldatakse vajadusel perelepitust. Kogutud andmete põhjal ei ole vanemate perelepitusse suunamine esialgu vajalik, kuna vanemate seisukohad ei erinenud teineteisest väga oluliselt ja suures osas suhtlemise korra punktides olid vanemate arvamused sarnased. Samuti on vanemad aastaid teostanud ühiselt lapse hooldusõigust, takistused tekkisid alles viimaste kuude jooksul. Määruskaebus Puudutatud isik TN palub maakohtu määruse tühistada. Lapse ema oli avaldaja pakutuga nõus vaid osaliselt, rõhutades, et suhtlemine peab toimuma eelkõige lapse nõusolekul ja tema ei takista suhtlemist. Maakohtu poolt määratud suhtlemise korraga ei ole lapse ema suures osas nõus, kuna see ei vasta ei lapse huvidele ega lapse ema õigusele oma eraelule. Lisaks ei kuulanud maakohus ega lapsele määratud esindaja ära last ning jättis puudutatud isiku kohtuistungil ilma tõlketa, s.t samuti ära kuulamata. Maakohus ei ole suhtluskorra määramise avaldust menetledes välja selgitanud kõiki olulisi asjaolusid ega teinud kõike endast sõltuvat, et vanemad lahendaksid isa ja lapse suhtlemise küsimuse kokkuleppel, pidades silmas lapse huve. Kohtulahendiga suhtluskorra määramisel tuli kohtul, vältimaks vanemate vahel tekkida võivad erimeelsusi vastava korra täitmisel, lapsega suhtlemist reguleerides määrata võimalikult täpselt vanema ja lapse suhtlemise viis, koht, aeg jm ning lapse üleandmise kord, kusjuures lapsega suhtlemise aegu ei tohi määrata nii, et vanem ei saa neil aegadel tegelikult lapsega koos olla.

Lapsega suhtlemise küsimusi ei tohi jätta sisuliselt otsustamata, pannes vanematele kohustuse mingites küsimustes leppida ise kokku. Hagita menetluses tuleb kohtul TsMS § 435 lg 1 järgi lõpplahend teha koosmõjus TsMS § 477 lg 1, § 478 lg 1 ja 463 lg 2 alles siis, kui asja on ammendavalt arutatud, asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis ja määratav suhtlemise kord vastab kõiki asjaolusid ja vanemate õigustatud huve arvestades lapse huvidele PKS § 123 lg 1 tähenduses. Maakohus ei ole välja selgitanud, kas kohtule avalduse esitamise põhjuseks oli avaldaja väidetu, et puudutatud isik rikub kokkulepitud korda, avaldaja ei ole tõendanud, et lapse ema takistab lapsega kokkusaamist. Maakohus ei kuulanud last ära. Kohus määras lapsele esindaja riigi õigusabi korras, kelleks oli advokaat Andres Lusmägi, kes ei ole samuti lapsega suhelnud ega lapse huve välja selgitanud. Ometigi oli lapse ärakuulamine esindaja või kohtu poolt vajalik, kuna lapse soovide ja nõusolekutega seostas puudutatud isik oma ettepanekud suhtluskorra määramisel. Kooskõlas TsMS § 34 lg 1 kaasas maakohus 22.02.2016 kohtuistungile vene keele tõlgi, kuna puudutatud isik ei valda piisavalt eesti keelt. Tõlk viibis kohtuistungil, kuid ei ole midagi tõlkinud ja seega ei jõudnud lapse ema vastuväited kohtuni. Maakohtul tuli arutada vanematega aktiivselt võimalusi, kuidas suhtlemise korda määrata, mille tõttu ei ole piisav menetlusosaliste poolt ühe seisukoha avaldamine ja üks 1,5-tunnine kohtuistung. Maakohus pakkus oma kompromissi tingimusi, kuid ei ole neid lapsevanematega arutanud. Kuigi maakohus märkis, et arvestab võimalikult seotud isikute huvisid, seda määrusest ei nähtu. Kohus ei ole lahendanud konfliktiolukorda, kus avaldaja soovis küll, et laps külastaks huviringe, kuid ei olnud nõus last sinna viima ja tooma. Arvestades asjaolu, et ujumistrenn lõppeb kell 20.00, jõuab laps ühistranspordiga koju alles kell 20.30, mis ei ole 9-aastasele tüdrukule kerge ja ohutu. Samuti pole määratletud, mis kellast laps isa juurde nädala sees läheb. Kui kool lõppeb kell 16.30, peab laps eelkõige minema oma koju ja jätta sinna kooliasjad, natuke puhkama ja seejärel minema isa juurde. Sisuliselt jääb suhtlemiseks koolipäevadel ca 2,5-3 tundi, treeningute päevadel – praktiliselt mitte midagi. Tulles koju kl 20, peab väsinud laps tegema koolitükke. Määruskaebuse esitaja palub määrata DS ja JS vaheline suhtlemise kord alljärgnevalt: Laps on isa elukohas igal paarisnädalal teisipäeviti ja igal paaritul nädalal kolmapäeviti. Isa tagab, et laps on kodus hiljemalt kl 20.00. Laps veedab isaga kõikide paarisnädalate nädalavahetused alates reedel kl 18.00 kuni pühapäeval kl 18.00. Paarisaastatel veedab laps sügisese koolivaheaja isaga ja kevadvaheaja emaga, paaritutel aastatel vastupidi. Kui koolivaheaja algus langeb lapse ema nädalavahetuse järgsele ajale, veedab laps isaga aega alates esmaspäeva hommikul kella 10.00-st kuni koolivaheaja lõpuni. Kui koolivaheaja algus järgneb lapse isa nädalavahetusele, siis veedab laps isaga koolivaheaega selle nädalavahetuse jätkuna. Isa tagab lapsel koolivaheajal huviringide külastamist. Isa tagab, et laps on kodus koolivaheaja viimase päeva kell 20.00.

Lapsele määratud korras esindaja märkis, et lapse läbisaamine isaga on hea. Laps nimetas esindajale, et kohtumäärusega määratud suhtlemiskord võimaldab tal isaga rohkem koos olla. Laps soovib isaga kohtuda siis, kui see talle parasjagu meeldib. Eestkosteasutuse arvamuse kohaselt tuleb jätta määruskaebus rahuldamata. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et alust maakohtu määruse tühistamiseks ei ole. Küll aga on võimalik osaliselt, arvestades mh avaldaja nõustumist lapse ema ettepanekutega, maakohtu määrust muuta. Praeguses asjas ei ole lapse ema vaidlustanud lapse isa õigust lapsega kohtuda, vanematel on üksnes lahkarvamused, mis on seotud isa ja lapse kohtumiste aja ja kohtumise tihedusega. Samuti vaidlustas ema maakohtu määrust selles osas, et mõlemal vanemal on õigus graafikujärgsel ajal reisida lapsega Eestist välja. Kolleegium pidas vanemate suhtlemise soodustamiseks võimalikuks ja vajalikuks muuta maakohtu poolt kinnitatud lapse ja isa suhtlemise korda, arvestades määruskaebuses toodut. Kolleegium tegi menetlusosalistele vastava ettepaneku kompromissi kinnitamiseks. Ettepanekuga nõustus avaldaja. Lapse esindaja leidis, et taolise kompromissi sõlmimine on lapse huvides. Lapse ema vastas kohtule, et kompromissi ettepanek ei järgi lapse huve. Puudutatud isik ei täpsustanud, mil moel võiks lapsevanemate kokkuleppele jõudmine ohtu seada lapse arenemisvõimalusi ning lapse õigusi, samuti seda, milliseid ettepanekuid või täiendavaid seisukohti ta sooviks veel kohtule esitada. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isikule oli antud nii maakohtus kui teise astme menetluses piisavalt aega oma seisukoha kujundamiseks ja esitamiseks. Määruskaebuses toodut võttis ringkonnakohus kompromissettepaneku tegemisel arvesse. Kolleegium leiab, et lapse ema keeldumine kokkuleppest sellisel juhul, kui on arvesse võetud tema eelnevaid ettepanekuid ning soovi maakohtu määruse muutmiseks, ei ole millegagi põhjendatud ning on ajendatud soovist menetlust mitte lõpetada. Ühtegi mõistikku muudatust puudutatud isik kohtule ei avaldanud. Kolleegium leiab, et puudutatud isiku vastuväited tuleb jätta arvestamata ning määrata tuleb isa ja lapse suhtlemise kord viisil, mille kohus ettepanekus menetlusosalistele esitas. Mis puudutab lapse ema viiteid avaldaja alkoholiprobleemidele, siis on nimetatud probleemi ennetamiseks maakohus määranud, et lapse üleandmist lapse isale ei toimu, kui isa on joobes ning lapse ja isa kohtumine lõppeb, kui isa on joobes (vt määruse p 11). Lapse ema ei ole kordagi väitnud, et taolist juhtumit, mis takistaks lapse ja isa kohtumist isa joobe tõttu, oleks viimaste aastate jooksul toimunud. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt sellist olulist menetlusõiguse normide rikkumist, mis oleks toonud kaasa lapse huvide rikkumise ja asjas ebaõige lahendi tegemise. Maakohus lahendas avalduse lähtuvalt alaealise huvidest.

Kolleegium ei nõustu määruskaebuse esitaja väidetega, et maakohtu määruse tühistamiseks annab aluse asjaolu, et lapse arvamust ei ole kohus ega lapsele määratud esindaja ära kuulanud. Eestkosteasutuse kodukülastus ning kohtule arvamuse andmine oli praegusel juhul piisav. Kuigi ringkonnakohus ei eita, et 9-aastane laps on võimeline toimuvast aru saama ja oma soove väljendama, ei olnud seaduse järgi (TsMS § 5521 lg 1) maakohtul kohustust alla 10-aastast last isiklikult ära kuulata. Samuti ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks väide, et maakohus ei võimaldanud lapse emale tõlgi abi, mistõttu ei saanud puudutatud isik oma arvamust kohtule väljendada. Maakohtu istungile oli kaasatud tõlk (vt t lk 186, I kd) ning puudutatud isik osales kohtuistungil koos oma lepingulise esindajaga. Kolleegiumil ei ole alust arvata, et kohtuistungil osalenud tõlk oma töökohustusi ei täitnud, kuigi tavapäraselt ei pea esindaja olemasolul kohus võimaldama menetlusosalisele tõlgi juuresolekut kohtuistungil (TsMS § 34 lg 1). Praeguses asjas oli arutusel 2010.aastal kindlaksmääratud suhtlemiskorra muutmine. Lapse ema leidis, et asjaolud ei ole sedavõrd muutunud, mis annaks aluse uue korra määramiseks. Kolleegium märgib, et eelmise suhtlemiskorra määramise ajal oli DS veel kolme-aastane väikelaps, praegusel ajal aga 9-aastane. Nimetatud vanuses lapsel on võimalik ka endal kaasa rääkida ning avaldada soovi lahus elava vanemaga kokku saamiseks, seda enam, et isa elab lapse elukohale väga lähedal. D avaldas määruskaebuse menetluse ajal temale määratud esindajale, et läbisaamine isaga on tal hea ning kohtumääruses kajastatud suhtlemiskord võimaldab tal isaga rohkem koos olla (t lk 38, II kd). Laps soovib isaga kohtuda, kui see talle parasjagu meeldib, samuti meeldib isaga välismaale reisida. Ringkonnakohus ei leia, et lapse ja isa suhtlemine piiraks mingil moel ema õigusi tema eraelule, eelkõige on suhtlemiskorra määramisel silmas peetud lapse õigusi ja huve. Põhjendamatud on määruskaebuses toodud etteheited maakohtule selle kohta, et maakohus ei ole täpsemalt määratlenud, mis kellaajal laps pärast kooli isa juurde peab minema jmt. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et see, kui detailselt vanema ja lapse suhtlemise kord kohtu poolt kindlaks määratakse, sõltub eelkõige menetlusosaliste vastavatest ettepanekutest ja konkreetsetest asjaoludest. Suhtlemiskorra regulatsioon peab tagama lahus elava vanema ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ja tagab talle LaKS §-s 28 sätestatud õiguse säilitada ühest vanemast lahuselu korral isiklikud suhted ja kontakti mõlema vanemaga. Lapsevanem peab oma õigusi teostades pidama silmas alati lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus ka ilma selleta, et kohus määraks detailse suhtlemiskorra. Lapsest lahus elaval vanemal peab olema üldjuhul võimalus kohtuda lapsega omaette väljaspool lapse kodu. Tuginedes TsMS § 172 lg-le 3 jätab ringkonnakohus lapse esindamisega seotud kulud riigi kanda. Määruskaebuse menetlusega seotud muud kulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda (TsMS § 172 lg-d 1 ja 2).