Kohtuotsuse tegemise aeg ja 25.05.2016, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn koht Tsiviilasja number
2-16-4522
Tsiviilasi
XXXXhagi XXXXvastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 935 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX), seaduslik esindaja XXXX esindajad Kostja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX) Kirjalik lihtmenetlus Kohtuistungi aeg
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt XXXX ́ilt hageja XXXXkasuks alates 21.03.2016 elatis summas 215 (kakssada viisteist) eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni XXXX täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.
3.Välja mõista kostjalt XXXX ́ilt hageja XXXX kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.05.2015 – 20.03.2016 eest summas 2 128,71 eurot (kaks tuhat ükssada kakskümmend kaheksa eurot ja 71 eurosenti.
Elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja XXXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is, selgitusega „elatisraha“. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Edasikaebamise kord
2-16-4522
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (25.05.2016). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.XXXX(hageja) esitas 21.03.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse XXXX(kostja) vastu elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt ei täida kostja oma lapse ülalpidamise kohustust. Hageja palub kostjalt elatis välja mõista miinimumsummas. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista elatis ka tagasiulatuvalt alates 01.05.2015 summas 2 205 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGIAVALDUSELE
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peab esitatud hagiavaldust põhjendamatuks. Kostja vastuse kohaselt vabanes kostja 19.05.2015 vanglast ning pöördus kohe Eesti Töötukassa poole, kust sai töötutoetust. Kostjal puudusid elatusvahendid ning ta aitas hagejat võimalusel. Kostja toob välja, et hageja ema majanduslik olukord on hea. Kostja rõhutab, et osutab hagejale tähelepanu ka edaspidi ning toetab teda materiaalselt.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
2-16-4522
Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, võttes aluseks et hagihinnast tulenevalt on tegemist TsMS § 405 sätete järgi lihtmenetluses menetletava asjaga. Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p-st 7 loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse olla ära kuulatud kohtu poolt ja esitada menetluses tõendeid ja taotlusi (lk 26 - 27). TsMS § 637 lg-le 21 sätestab, et käesoleva seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
5.Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hageja isa, kes elab hagejast lahus. Hageja elatise nõuet tõendab sünnitunnistus (lk 4) ja kanne rahvastikuregistris (lk 6), millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas alates 01.05.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni, kuna kostja ei ole oma ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja vaidleb esitatud hagiavaldusele vastu. Kostja toob välja, et on võimalusel hagejat aidanud ja osutab ka edaspidi hagejale tähelepanu ja materiaalset toetust. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-33-11 p-s 18 väljendanud seisukohta, et TsMS § 369 järgi võib nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Aluse selliseks eelduseks annab ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Riigikohus on varem leidnud, et lapse ülalpidamise kohustuse rikkumine võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-57,04, p-d 9 ja 10, lahend nr 3-2-1-108-07, p 11, lahend nr 3-2-1-37-11, p 14). Seega tuleb kohtul hagi rahuldamise eeldusena tuvastada, kas kostja on rikkunud lapse ülalpidamise kohustust hagiavalduse esitamisele eelnenud perioodil.
6.Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja on rikkunud hageja ülalpidamiskohustust hagiavaldusele eelnenud perioodil. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodiliste maksmisega (PKS § 100 lg 1). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg 2). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2).
2-16-4522
Kostja vastusest nähtuvalt on kostja hagejat võimalusel rahaliselt toetanud. Kohus selgitas kostjale tema tõendamiskoormist 13.04.2016 kirjas (lk 16). Kohus juhtis kirjas kostja tähelepanu sellele, et kui kostja väidab, et on lapse ülalpidamise kohustust täitnud, tuleb kostjal esitada tõendid oma väite kinnitamiseks. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et on hagejale ülalpidamist andnud. Kohus asub seisukohale, et kostja on hageja ülalpidamiskohustust rikkunud. Eeltoodust tulenevalt on täidetud TsMS § 369 järgne eeldus hagiavalduse rahuldamiseks.
7.PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2016 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja 2016. a moodustab see summa 215 eurot. Riigikohtu praktika kohaselt on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14; lahend nr 3-2-1-78-13, p 15; lahend nr 3-2-1-120-14, p 14). Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja nõue elatise saamiseks on esitatud seaduses sätestatud elatise miinimummääras, ei pea hageja oma vajaduste rahuldamise kulusid tõendama. Kohus on lahendi p-s 6 asunud seisukohale, et kostja on rikkunud lapse ülalpidamise kohustust ja hagejal on õigus nõuda kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud määras. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista igakuine elatis miinimumsummas 215 eurot (1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) hageja kasuks tema ülalpidamiseks alates kohtule hagiavalduse esitamisest 21.03.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.
8.Hageja palub kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.05.2015 summas 2 205 eurot. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2015 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja 2015. a moodustas see summa 195 eurot. Kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.05.2015 kuni kohtule hagiavalduse esitamisele eelnenud päevani 20.03.2016 eest summas 2 128,71 eurot (arvutuskäik: ajavahemik 01.05.2015.a. kuni 31.12.2015.a. 195x8=1560 eurot; ajavahemik 01.01.2016.a. kuni 29.02.2016.a. 215x2=430 eurot; ajavahemik 01.03.2016.a. kuni 20.03.2016.a. 215/31x20=138,71 eurot) hageja kasuks. Kuivõrd hageja on hagiavalduses välja toonud, et palub kostjalt tagasiulatuvalt välja mõista elatis summas 2 205 eurot ja eelnevalt on kohus leidnud, et
2-16-4522 perioodi 01.05.2015 kuni 20.03.2016 eest põhjendatuks tuleb lugeda kostjalt elatise väljamõistmist summas 2 128,71 eurot, rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt.
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt ning leiab, et sellest tulenevalt ei ole mõistlik jätta kogu menetluskulude kandmise kohustus kostjale, on kohus seisukohal, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd kohus on käesolevas tsiviilasjas jätnud menetluskulud poolte endi kanda, ei pea kohus otstarbekaks poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.