2-16-5804
Kohus
Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtunik
Raivo Einula
Sekretär
Kadi Tambaum
Tõlk
Ilja Malštšukov
Otsuse kuupäev
23. mai 2016
Tsiviilasja number
2-16-5804
Tsiviilasi
XXXXvs XXXXabielu lahutamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlustoiming
lõpplahend, kohtuistung 23.05.2016
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXXX(isikukood XXXX; elukoht XXXX) Hageja lepinguline esindaja: XXXX(isikukood XXXX; e-post XXXX) Kostja: XXXX(isikukood XXXX; elukoht teadmata)
2-16-5804
Rahuldada hagi ja lahutada XXXX(isikukood XXXX ja XXXX(isikukood XXXX) abielu, milline on sõlmitud 20. detsembril 1996 Tallinna Perekonnaseisuametis ning mille kohta on koostatud abieluakt nr 1698.
Menetluskulud Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik XXXX esitas 13.04.2016 Harju Maakohtule hagi XXXX vastu abielu lahutamiseks. Hageja ja kostja on abiellunud XXXX Tallinna Perekonnaseisuametis ning abiellumist tõendab koostatud abieluakt nr XXXX. Poolte abielusuhted on lõppenud aastal 2002. Kohus võttis hagi menetlusse 14.04.2016 ja määras lähtudes TsMS § 346 lg 2 kuulata pooled ära. Hagimaterjalid ja kohtukutse on kostjale 14.04.2016 saadetud e-posti aadressile XXXX, rahvastikuregistris olevale aadressile XXXX, Tallinn, aadressile XXXX, mille puhul on kinnistusraamatu andmetel XXXX kinnistu omanik ja XXXX, Tallinn, mis on kohtuinfosüsteemi andmetel 17.05.2006 kohtumääruses märgitud kostja aadressiks. 14.04.2016 andis hageja lepinguline esindaja kohtule teada, et rahvastikuregistri andmed on valed ja aadressil XXXX, Tallinn kostja ei ela, pole kunagi elanudki ja et seal elavad
2-16-5804 hageja vanemad. Kohtule pole kostja telefoninumber teada. Kohus kutsus pooled kohtuistungile ärakuulamisele 23.05.2016 kell 10:00. Kostja kutsus kohus kohtuistungile ärakuulamisele toimetades kostjale kohtukutse kätte avalikult, s.t. kohtuteate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.04.2016. Kostja 23.05.2016 kohtusse ärakuulamisele ei ilmunud ja ilmumata jätmise põhjustest kohtule ei teatanud. Kostjale postiga saadetud menetlusdokumendid tagastati kättetoimetamata kohtule tagasi. Kohus kuulas hageja ära 23.05.2016 kohtuistungil Harju Maakohtus Tartu mnt kohtumajas. Hageja kinnitas kohtule, et ta jääb oma hagiavalduse juurde ning et poolte abielusuhted on lõppenud aastal 2002. Hageja avaldas 23.05.2016 toimunud kohtuistungil, et ta ei esitanud avaldust Perekonnaseisuametisse, sest kostja on alkohoolik ja tal ei ole kindlat elukohta. Hageja suhtles kostjaga viimati rohkem kui 10 aastat tagasi. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Hageja taotles asja sisulist läbivaatamist ilma kostja osavõtuta kohtuistungist. Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. TsMS § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Hageja on Eesti Vabariigi kodanik. Hageja soovib abielu lahutada. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja lahendada. Tagaseljaotsust abieluasjas kohus teha ei või (keeld sisaldub TsMS § 407 lg 4). Kostja, kellele hagiavaldus ja kohtukutse on kätte toimetatud Ametlike Teadeannete kaudu, ei ole hagile kirjalikult vastanud. Kostja ei ole kohtuistungile ilmunud. Kostja ei ole kohtule teatanud, miks ta 23.05.2016 kohtusse ärakuulamisele ei ilmunud. TsMS § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja. Hageja poolt hagiavalduses väljendatu ja kohtus ärakuulamisel saadud
2-16-5804 selgitustega on hagi aluseks olevad asjaolud otsuse tegemiseks piisavalt selgitatud, poolte kooselu jätkamine on võimatu, poolte abielulised suhted on lõppenud juba aastal 2002. Lähtudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 sätetest saab kohus asuda käesolevas haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Raivo Einula kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.