Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

kohtunik Toomas Talviste 20. mai 2016, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-16-1116

Tsiviilasi

R. M. hagi A. R.i vastu elatise suuruse muutmise nõudes

Tsiviilasja hind

630 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja R. M., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx xxxxx, seaduslik esindaja D. M. Kostja A. R., isikukood xxxxxxxxxxx, viibimiskoht xxxx xxxxxx, asukoht xxxxxxxx x, xxxxx

Asja lahendamise viis

Kirjalikus menetluses/lihtmenetlus (TsMS § 405)

RESOLUTSIOON

Rahuldada R. M. hagi A. R.i vastu. Muuta Pärnu Maakohtu 17.12.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-46312 kindlaksmääratud elatise suurust ning mõista A. R.ilt (R., isikukood xxxxxxxxxxx) tütre R. M. (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks välja igakuine elatusraha perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 1.01.2016 215 eurot) alates 22.jaanuarist 2016 kuni R. M. täisealiseks saamiseni. Elatis tasutakse iga kalendrikuu eest ette.

Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

Elatis tuleb maksta D. M. (isikukood xxxxxxxxxxx) arveldusarvele nr EEx, märkides selgitusse „elatisraha“. Jätta menetluskulud kostja kanda, kuid kohtule teadaolevalt hagejal menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama.

Tsiviilasi nr 2-16-1116 Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle läbivaatamist istungil. Sisulised asjaolud 22.01.2016 esitatud hagiavalduse (tl 2) ja parandatud hagiavalduse (tl 12-13) kohaselt on Pärnu Maakohtu 17.12.2012 kohtumäärusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-12-46312 kostjalt A. R.ilt väljamõistetud elatis hagejaks oleva alaealise lapse R. M. kasuks summas 145 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt on hageja kulutused suurenenud ning samuti on tõusnud elatise miinimummäär. Seetõttu palub hageja oma hagiga muuta kehtivat kohtumäärust selliselt, et kohustada kostjat maksma hagejale igakuiselt elatist perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras alates 22.01.2016 kuni R. M. täisealiseks saamiseni. Kostja esitatud vastuse (tl 25) ja ärakuulmisel selgitatu (protokoll tl 39) kohaselt viibib kostja kinnipidamisasutuses kuni 14.maini 2017 ega saa sellest tulenevalt elatist maksta. Seni on hagejat toetanud kostja ema. Kostja nõustub, et 145 eurot on kuus lapsele vähe ning nõustub elatise väljamõistmisega kehtivas miinimummääras. Kohaldatav õigus, kohtu põhjendused Nähtuvalt hagile lisatud Pärnu Maakohtu 17.12.2012 kohtumäärusest (maksekäsk, tl 3-4) tsiviilasjas nr 2-12-46312 mõisteti kostjalt A. R.ilt välja elatis tütre R. M. ülalpidamiseks alates 12.11.2012 145 eurot kuus kuni R. M. täisealiseks saamiseni ehk xx xx xxxx. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11 (p 25 ja 26) märkinud, et kui elatisehagi kohta on jõustunud kohtuotsus, seob see tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1 järgi menetlusosalisi ja välistab reeglina samas asjas uuesti kohtusse pöördumise. TsMS § 459 lg 1 järgi on siiski võimalik esitada kohtulahendiga (milleks on ka maksekäsk) kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi, kui maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Samas lahendis märgib Riigikohus, et TsMS § 459 lg 2 alusel ei saa nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmist tagasiulatuvalt. Seega saab käesoleval juhul elatist suurendada alates hagi esitamisest, millise nõude hageja ka esitanud on ning palunud väljamõistetud elatist suurendada alates hagi esitamisest ehk 22.01.2016. Lisaks on Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 (p 16) selgitanud, et kuna nii enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 61 lõikes 4 kui ka kehtiva PKS § 101 lõikes 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära), tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vastuväiteid hageja suurenenud vajaduste ja teda kasvatava ja põhiliselt 2 (3)