Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 19.05.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number: 2-16-3709/14
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 19.05.2016
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1547

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Rein Pokk istungisekretär Sibille Jüringu osavõtul

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

19. mai 2016, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

2-16-3709 A.K. (seaduslik esindaja E.P.) hagi R.K. vastu elatise väljamõistmiseks 1935,00 € (215 € x 9 kuud) Hageja: A.K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx) Hageja seaduslik esindaja E.P. (ik xxxxxxxxxxx, eluk Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx) Kostja: R.K. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx)

Kohtuistungi aeg ja koht Menetlemise viis

RESOLUTSIOON

11.05.2016 Pärnus, osalesid E.P. ja R.K. lihtmenetlus (TsMS § 405)

1.Rahuldada A.K. hagi R.K. vastu elatise väljamõistmiseks.

2.Välja mõista R.K.lt (K., isikukood xxxxxxxxxxx) alaealise tütre A.K. (K., isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks ja ülalpidamiseks elatis igakuiselt perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras (2016.a kehtiv miinimummäär 215 € kuus) alates 01.03.2016 kuni A.K. täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx.

3.Välja mõista R.K.lt alaealise tütre A.K. kasuks tagasiulatuvalt 2 kuu eest enne hagi esitamist, so perioodil 01.01.2016 – 29.02.2016 sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevus summas 330 eurot (2 kuud x 215 €= 430 €, millest on maha arvatud kulutused jaanuar –märts 2016 lapsele ostetud esemetele 100 € = 330 €).

4.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus

2-16-3709 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, hagi asjaolud ja kostja vastus A.K. seadusliku esindaja E.P.i vahendusel esitas 07.03.2016 Pärnu Maakohtule hagiavalduse R.K.lt elatise välja mõistmiseks perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras alates 01.01.2016, so ajast, mil pooled elavad eraldi ja kostja rahaliselt ei toeta, kuni A.K. täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt R.K. saab palka keskmiselt 800 € kuus, kuid ei osale lapse ülalpidamisel, ema on lapsehoolduspuhkusel, ainsaks sissetulekuks peretoetus 50 € kuus. Kostja 03.04.2016 vastuses vaidles vastu, et on osalenud lapse ülalpidamises - ostnud lapsele mähkmeid (2 pakki kuus) ja pakkunud, et ostab lapsele süüa, aga lapse ema ei soovinud. Kostja ei ole nõus lapse emale raha andma, sest lapse ema aitab rahaga oma emal laene maksta või käib pidudel. Ühtegi tõendit ega selget arvestust ei ole kostja kohtule oma kulutuste kohta esitanud. Menetluse käik Kohus 25.04.2016 määrusega selgitas pooltele tõendamist vajavaid asjaolusid, kohustades kostjat täiendama oma vastust ning teatama pooli, kas kostja on hagejale elatusraha alates 01.01.2016 kuni käesoleva ajani tasunud ja kui, siis mis summades ning esitada tasumise kohta arvestus ja vastavad tõendid. Ühtlasi selgitas kohus kostjale alaealisele ülalpeetavale ettenähtud elatise kehtivat miinimummäära ning PKS § 102 aluseid elatise vähendamiseks. Hageja soovis asja läbi vaatamist kohtuistungil, kostja vastuses soovis kokkuleppele jõuda, kohus määras asja istungile. Kumbki pool kohtu määratud tähtpäevaks 06.05.2016 kirjalikult midagi ei vastanud ega uusi tõendeid ei esitanud. 11.05.2016 istungil pooled kompromissi ei saavutanud. Hageja esindaja E.P. selgitas, et on väikese lapsega kodune, emapalka enam ei saa. Kostja teatas, et töötab AS-is Xxxxxxxxxxx laotöötajana, keskmine sissetulek kuus 700-800 eurot. Kostja selgitusel rohkem lapsi tal ei ole, töövõimet tal vähendatud ei ole, teab ülalpidamiskohustust, kuid ei taha lapse emale raha kanda, vaid sooviks teha lapsele eraldi konto ja anda kaardi emale. Kostja märkis, et jaanuaris ta üldse last ei näinud. Esemetes lapsele ostetu väärtust kumbki pool välja ei toonud. Kohtuotsuse põhjendused

2.Elatise maksmise määr ja viis. PKS § 100 lg 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Antud asjas sellised asjaolusid kostjalt teada ei ole. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. Elatise maksmine loetakse kohaselt täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning lapse ülalpidamiseks ettenähtud raha antakse üle teisele vanemale, mitte lapsele endale. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kattes eelduslikult ka lapse eluaseme miinimumkulud. PKS § 102 järgi võib kohus elatise alla minimaalmäära välja mõista erandlikel asjaoludel, eelkõige vanema täieliku või osalise töövõimetuse tõttu või selle tõttu, et elatise maksmise tagajärjel oleksid kostja teised alaealised lapsed hagejaga võrreldes varaliselt vähem kindlustatud. Selliseid asjaolusid kostja ei ole esile toonud, vaid tunnistab enda kohustust lapsele elatist maksta. Antud asjas ei ole vaidlust, et R.K. ei ole tütre ülalpidamiseks elatist maksnud alates lahkukolimisest jaanuarist 2016, tema vastuväiteks on, et on ostnud lapsele vajalikke asju – 2 pakki mähkmeid kuus ja on valmis raha kandma lapse arvele. Kohus leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga – lapse ema on lapsehoolduspuhkusel ja vanema palka ei saa, kostjal on olemas kindel sissetulek töötasuna keskmiselt 700-800 € kuus. Kostja ei ole esitanud muid sisulisi vastuväiteid elatise nõudele peale selle, et ei soovi ema kontole raha kanda. Riigikohus on korduvalt selgitanud oma lahendites, et üldjuhul saab alaealisele lapsele elatise tasumise kohustuse lugeda täidetuks üksnes ulatuses, milles see maksti lapse vanemale, kes peab tagama lapsele kõik vajaliku (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-3-07 ja 3-2-1-172-11). Lapse kontole võib maksta elatist vaid last kasvatava vanema nõusolekul. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks minimaalses määras elatise välja alates hagi esitamisest 07.03.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx. Vastavalt PKS § 100 g 4 järgi elatist makstakse ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Alates 01.01.2016 kehtiva töötasu alammäära 430 € järgi on sel aastal elatise miinimum 215 € kuus.