Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-16-1645

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10). Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikuld teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused Hageja esitas 1. veebruaril 2016 hagiavalduse elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja seadusliku esindaja XXXX ja XXXX ühine laps XXXX sündinud 1. novembril 2002. Harju Maakohtu 19. septembri 2006. a otsusega on kostjalt välja mõistetud elatis 127 eurot 82 senti (2000 krooni) kuus. Hageja vajadused on suurenenud võrreldes kuludega, mis olid elatise vaidlust lahendava otsuse tegemise ajal. Hageja esindaja arvates oleks antud juhul elatise õiglaseks summaks 215 eurot kuus. Hageja esindaja nõustus kostja ettepanekuga tasuda tekkinud võlgnevus (alates 1. veebruarist 2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni) osade kaupa hiljemalt 31. detsembriks 2016. Kostja vastuväited Kostja vaidles 10. märtsil 2016 esitatud vastuses hagile vastu. Ta leidis, et tema sissetulekust (pension 304 eurot) ei piisa nõutud suuruses ülalpidamiskohustuse täitmiseks. 9. mail 2016 toimunud kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks ja nõustus tasuma elatist igas kuus 215 eurot. Kostja soovis maksta tekkinud võlgnevust (alates 1. veebruarist 2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni) osade kaupa hiljemalt 31. detsembriks 2016. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Käesoleva asja hind on 1935 eurot. Kohus leiab, et asja võib lahendada lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole.

2-16-1645 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 168 lg 6 alusel kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ning kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et praeguses asjas ei esine alust jätta TsMS § 168 lg-st 6 tulenevalt menetluskulusid hageja kanda, kuivõrd kostja on ülalpidamise andmata jätmisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Menetluskulud tuleb seega jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koos menetluskulude nimekirjaga. Hageja palub mõista kostjalt välja õigusabikulu kokku 3 tunni eest tunnihinnaga 100 eurot, s.o 360 eurot. Kohus leiab, et hageja õigusabikulu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mõistlikus suuruses on ka õigusabi osutaja tunnihind ning õigusabile kulunud aeg. Hageja taotlus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks on seega põhjendatud kogu ulatuses ja tuleb rahuldada. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.