Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.05.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-16-1850/16
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 17.05.2016
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 718

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

17. mai 2016, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-1850

Tsiviilasi

XX hagi T.J. vastu elatise suurendamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. märtsi 2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

T.J.i apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (kostja): T.J. (isikukood XXXXXXXX) Vastustaja (hageja): XX (isikukood XXXXXXXX), seaduslik esindaja K.J. (isikukood XXXXXXXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda menetlusse võtmast T.J.i apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu 28. märtsi 2016. a otsuse peale ja lugeda apellatsioonkaebus tagastatuks T.J.ile.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1.Ringkonnakohus leiab, et T.J.i apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda.

2.Tsiviilasja hagihinnaks TsMS § 129 lg 2 alusel on 1035 eurot. TsMS § 405 lg 1 järgi on tegemist tsiviilasjaga, mida vaadatakse läbi lihtmenetluses. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus

3.Hagi esemeks on alaealise lapse elatise suurus. PKS § 101 lg 1 järgi ei või olla igakuine elatis ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus on (RKTKo nr 3-2-1-165-13, p 15) rõhutanud põhimõtet, mille järgi ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada, kui lapsele küsitakse elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Käesolevas asjas suurendas maakohus elatist miinimummäärani. Hageja on 7 aastane ja tal on tervisliku seisundi tõttu täiendavad kulud. Hagejal on diagnoositud kõnehäire ning ta peab sõitma Puhjast Tartusse logopeedi juurde. Kostja märkis vastuses hagile, et nõue ei ole põhjendatud ja hageja saaks Tartus tasuta transporti kasutada (lk 26). Kohtuistungil märkis kostja, et ta hetkel ei tööta, töötuna arvel ei ole, juhutöid ei tee. Kostja väitel elab ta elukaaslase juures, kes maksab ka hagejale varasema kokkuleppe alusel 100 eurot kuus. Kostja avaldas, et ta on nõus maksma 150 eurot Apellatsioonkaebusele lisas kostja tõendi selle kohta, et ta on 28.03.2016 töötuna arvele võetud. Apellant märkis, et tegeleb ka töövõimetust tõendavate dokumentide saamisega. Ringkonnakohtu arvates on apellant tööealine ja –võimeline, tal puuduvad teised ülalpeetavad ning puuduvad ka muud objektiivsed asjaolud, miks ta ei ole võimeline täitma vanemana oma alaealise lapse ülalpidamise kohustust minimaalses ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kui kostja tervislik seisund osutub selliseks, mis takistab töötamist, siis on tal omakorda õigus taotleda väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Vajaduse korral peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega peab vanem hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise (RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 15)