Harju Maakohus
Kohtunik
Aleksandr Kondrašov
Kohtuotsuse tegemise aeg ja 17.05.2016, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn koht Tsiviilasja number
2-15-15567
Tsiviilasi
XXXhagi XXXvastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
3 510 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja XXX(isikukood XXX elukoht XXX), seaduslik esindaja Estra Parts, hageja seaduslikule esindajale riigi õigusabi korras esindajad määratud esindaja advokaat Anna Solomko Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), esindaja vandeadvokaat Raul Oberg Kirjalik menetlus Menetluse liik
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (17.05.2016). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ülalpidamiskohustus on seega 390 eurot kuus. Hagiavaldusest ei nähtu, miks hageja ema ei ole suuteline teenima sissetulekut. Kostja on nõus hageja ülalpidamiseks elatise väljamõistmisega seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja sissetulekud ja varaline seisund ei võimalda hagejale anda elatist üle seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja brutotöötasu 2015. a maist kuni novembrini oli 450 eurot, alates 2015. a detsembrist 255 eurot. Kostjale ei kuulu vara, mille arvel saaks suurendada kostja poolt hageja ülalpidamiseks tasumisele kuuluva elatise summat.
seisukohtade esitamiseks. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodud sättest, et TsMS § 403 lg 1 alusel määratav tähtaeg on sarnane istungimenetluses kohtukõne teeside esitamiseks antava tähtajaga, kus pooled ei saa enam oma nõuet muuta ega uusi asjaolusid, avaldusi jne esitada. TsMS § 403 lg 1 teisest lausest nähtub, et kui kohus otsustab menetleda hagi kirjalikus menetluses määrab kohus otsuse teatavakstegemise aja, mis eeldab, et pooled on juba esitanud kõik oma seisukohad, tõendid, avaldused jne ja seega on eelmenetlus lõppenud ja asi on valmis lõpplahendi tegemiseks ning järelikult saavad pooled TsMS § 403 lg 1 alusel määratud tähtajaks esitatavates dokumentides avaldada üksnes õiguslikke seisukohti. Kuivõrd kostja esitas 25.04.2016 menetlusdokumendis uued väited ja taotlused, keeldus kohus 26.04.2016 määrusega selle menetlemisest TsMS § 331 lg 1 alusel, sest kostja 25.04.2016 menetlusdokumendi menetlemine põhjustaks menetluse lahendamise viibimise. Kostja 25.04.2016 menetlusdokumendist nähtub, et kostja suhtles paar nädalat pärast elatishagi kättesaamist oma tuttavaga ja vestluses tuli jutuks ka hageja põlvnemine kostjast. Kostja sai hagi kätte 15.02.2016. Seega sai kostja teada 25.04.2016 menetlusdokumendi aluseks olevatest asjaoludest enne hagiavaldusele 09.03.2016 vastuse esitamist ja temal oli võimalus esitada seisukohad ja avaldused seoses võimaliku hageja kostjast põlvnemise vaidlustamisega tähtaegselt koos vastusega hagile. Kuivõrd kostja esitas 25.04.2016 menetlusdokumendis uued asjaolud, väited ja taotlused hilinenult ja kohus keeldus 26.04.2016 määrusega selle menetlemisest TsMS § 331 lg 1 alusel, ei pidanud kohus otsustama kostja 25.04.2016 menetlusdokumendi menetlusse võtmist TsMS § 373 lg 3 alusel.
miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud. Samuti on Riigikohus selgitanud (nt 3-2-1-118-12, p 15), et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 sõnastuse järgi tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel tuleb otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised kulutused kuus kokku 650 eurot, mis on oluliselt suurem seaduses sätestatud mõlema vanema miinimumülalpidamise suurusest (2014. aastal 355 eurot kuus, 2015. aastal 390 eurot kuus ja 2016. aastal 430 eurot kuus). Hageja seaduslik esindaja on kulude tõendamiseks esitanud arveid ja tšekke. Kostja vaidleb hageja kulude suurusele vastu leides, et need on tõendamata. Kostja on nõus maksma hageja ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud määras. Kostja hinnangul on põhjendamata, milline on hageja tavaline elulaad ning kas ja miks selle elulaadi tõttu peab lapse elatis olema esmavajaduste rahuldamiseks miinimumsummast suurem. Kostja märgib, et tema sissetulekud ja varaline seisund ei võimalda anda hagejale elatist üle miinimummäära. Kohus märgib, et lapse vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse hindamine on kohtu kaalutlusotsustus, mille puhul võtab kohus arvesse nii esitatud tõendeid tegelikkuses tehtud kulutuste kohta, vanemate sissetulekuid ja varalist seisundit üldiselt, hindab lapse tavalist elulaadi ja selle säilitamise võimalusi, kaaludes seejuures ka vanemate endi hinnanguid kulutuste vajalikkuse ja põhjendatuse kohta. Kohtu hinnangul soovib ema kulutada lapse ülalpidamiseks miinimumülalpidamisest oluliselt suuremaid summasid. Lapse isa väidab, et tema sissetulekut ja varalist seisundit arvestades ei saa ta lapsele miinimumülalpidamisest kõrgemat elustandardit võimaldada. Seega ei saa kostja seisukohtadest järeldada, et ka tema soovib anda lapsele ülalpidamist üle miinimumi. Lapse tavalise elulaadi osas tuleb arvestada, et hageja puhul on tegemist 6-aastase lapsega, kes on elanud koos emaga. Lapse isa elab Pärnus ja ei ole kunagi lapsega koos elanud. Kostja on maksnud raha lapse ülalpidamiseks viimati 2011. a (I kd, lk 102). Lapse vanemate majandusliku olukorra kohta saab antud juhul teha järeldusi eelkõige vanemate endi poolt kohtule esitatu põhjal. Hagist nähtuvalt ei ole hageja ema viimaste aastate jooksul kuskil töötanud ega tegelenud aktiivse majandustegevusega. Seega lapse emal pidev sissetulek puudub. Hageja ema sissetulekuks on alates 02.10.2015 vajaduspõhine peretoetus 45 eurot kuus ja toimetulekutoetus, mille tõendamiseks on hageja esitanud kohtule Sotsiaalkindlustusameti 30.09.2015 tõendi (I kd, lk 193) ning perioodi 01.01.2014 kuni 28.12.2015 pangakonto väljavõtte (I kd, lk 182). Hageja ema on Eesti Töötukassas arvel, kuid alates oktoobrist 2015 töötutoetust ei saa (I kd, lk 155). Hageja ema väidab, et aegajalt aitavad teda tema täiskasvanud pojad ja lapse ülalpidamiseks on ta sunnitud müüma temale kuuluvad vallasasju. Hageja emale ei kuulu sõidukite registrisse kantud sõidukeid (I kd, lk 89). Äriregistri andmesüsteemist nähtuvalt on XXXasutajaks ja osanikuks XXX OÜ-s, millel majandusaasta aruandest nähtuvalt põhitegevusala ja käive puuduvad (I kd, lk 87). Hageja emale kuulub XXX kinnistust 7/9 (kaasomandist) (I kd, lk 88). Hageja ema pangakontode väljavõttest nähtub, et peale riiklike ja kohaliku omavalitsuse toetuste ei oma tema muud märkimisväärset sissetulekuallikat (I kd, lk
68 – 85). Kohtu hinnangul ei saa eeltoodust järeldada, et hageja ema varaline seisund oli või on selline, et lapse ülalpidamiseks kulutuste tegemine oluliselt suuremas ulatuses kui seaduses sätestatud alammäär, oleks põhjendatud. Kohus juhib tähelepanu sellele, et PKS § 99 lg 2 ja § 101 lg 1 koosmõjust tulenevalt on alammääras ülalpidamiskohustuse suuruses arvestatud lapse kõiki eluvajadusi. Kostja on esitanud oma majandusliku olukorra tõendamiseks palgatõendi (II kd, lk 18), millest nähtub, et kostja töötab XXXOÜ-s ja tema brutotöötasuks 2015. a maist kuni novembrini oli 450 eurot ja alates 2015. a detsembrist on kostja töötasuks 255 eurot. Kostjale kuulub 6/36 mõttelist osa kinnistust asukohaga XXXning 3/18 mõttelist osa kinnistust asukohaga XXX(II kd, lk 24-27). Kinnistusregistri päringutest nähtuvalt on mõlemale kostjale kuuluvale mõttelisele osale kinnisasjadest seatud nende käsutamiseks keelumärge. Seega ei saa märgitud vara pidada selliseks, mille arvelt saaks kostja lapse ülalpidamiskohustust täita. Kostja on osaühing XXXjuhatuse liige ning osanik (I kd, lk 157, II kd, lk 72 - 73). Kostja selgitas, et äriühing teenis 2015 kahjumit ning kostjale teadaolevalt on kahjumit oodata ka 2016. aastal (II kd, lk 19-23). Kostjale ei kuulu sõidukite registrisse kantud sõidukeid (II kd, lk 74). Kohus asub eeltoodust tulenevalt seisukohale, et kummagi vanema varaline seisund ei ole selline, mis võimaldaks järeldada, et vanemate sissetulekust tulenevalt peaks lapse tavaline elulaad olema oluliselt kõrgem kui Eestis tavapärane. Samuti ei nähtu, et lapsel saaks olla väljakujunenud harjumuspäraselt kõrge elustandart.
suurust kindlaks teha. Hageja on küll märkinud, et lapsel esineb ülekaalulisus, kuid ei ole oma väidet tõendanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et väidetavalt lapsel esinev ülekaalulisus tingib tavapärasest erinevat toiduvalikut ja sellega seoses oluliselt suuremaid kulusid. Kohus leiab, et lapse vajalikud toidukulud on kaetud 100 euroga kuus. Hagis märgitakse, et lapse tervishoiukulud (ravimid, vitamiinid jne) moodustavad kuus 30 eurot. Hagiavalduses on välja toodud, et hagejal esinevad sagedased kurgu-, nina-, kõrvapõletikud. Samuti esineb hagejal ülekaalulisus, mistõttu hageja võtab kehakaalu vähendamiseks erinevaid toidulisandeid ning probiootikume. Hageja on kohtule esitanud ravimite ostmist tõendavaid tšekke (I kd, lk 118 – 119, lk 172 – 174; II kd, lk 39 – 40), pangakonto väljavõtted (I kd, lk 176 – 177), perearsti poolt väljastatud digiretseptid (I kd, lk 109 – 113, lk 183 – 187). Hageja väitel käib hageja arsti soovitusel ka vesiravilas, millest tulenevalt on hageja pidanud tegema väljaminekuid vesiraviks varustuse ostmiseks (II kd, lk 41). Kohus leiab, et kurgu-, nina- ja kõrvapõletikud on lastel hooajaliselt esinevad haigestumised, millised põhjustavad ravimite ostmise sügis-talvehooajal, mida kinnitab kohtu hinnangul ka hagejale sügisel-talvel väljastatud retseptid (I kd, lk 109 – 113, lk 183 – 187). Hageja ei ole tõendanud, et tema põeks kroonilist kurgu-, nina-, kõrvapõletikku, mis tingiks vajaduse osta ravimeid aastaringselt. Hagis märgitakse, et lapsel esineb ülekaalulisus, mille tõttu võtab hageja arsti soovitusel toidulisandeid ja probiootikume. Asjas ei ole esitatud tõendid lapse ülekaalulise kohta ja et temale oleks näidustatud toidulisandid või probiootikumid. Kohus möönab, et vesiravilas käimine on lapse tervisele kasulik, kuid hageja ei ole tõendanud, et temal esinevad tervisehäired, mille tõttu oleks talle näidustatud vesiravilas käimine. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millisest konkreetsest hageja tervislikust põhjusest tuleb põhjendatuks lugeda hageja kulutusi ravimitele hagis märgitud summas. Hageja on kohtule esitanud ravimite ja vitamiinide ostmise tõendamiseks tšekke, kuid kohtu hinnangul ei saa esitatu kohaselt jõuda täieliku veendumuseni, et kõik tšekkidel kajastatud ravimid, toidulisandid, vitamiinid on hagejale igapäevaeluks vajalikud. Hageja ei ole tõendanud, et temal esinevad sellised tervisehäired, mis tingiksid eriarsti juures käimise ja terviseprotseduuride kasutamise vajalikkuse. Kohtu hinnangul on üldteada asjaolu, et laste ravi toimub Eestis suures osas haigekassa kulul. Samas saab kohtu hinnangul pidada üldteadaolevaks asjaoluks, et perioodiliselt lapsed haigestuvad, millega seonduvalt tekib vajadus osta ravimeid ning vitamiine, mille soetamist haigekassa ei finantseeri. Kohus leiab, et lapse põhjendatud tervishoiukulud moodustavad 15 eurot kuus. Hageja väitel moodustavad hageja kulud hügieenitarvetele ühes kuus 15 eurot. Hageja on esitanud tõendid hügieenitarvete ostmise kohta (I kd, lk 174, lk 200, II kd, lk 42, lk 44). Kohus asub seisukohale, et kulud hügieenitarvetele ühes kuus 15 eurot ei ole ülepaisutatud. Üldteada on asjaolu, et inimene vajab igapäevaselt erinevaid hügieenitarbeid. Sidekulud. Hagiavalduse kohaselt on hageja sidekulud ühes kuus 15,50 eurot, mille tõendamiseks on hageja kohtule esitanud lapse emale väljastatud AS Eesti Telekom arved perioodil aprill-november 2015 (I kd, lk 127 – 134, lk 162 – 169). Märgitud arved kajastavad interneti ja televisiooni kulud. Esitatud arvetest nähtub, et interneti ning telekanalite kasutamise eest tuleb igakuiselt tasuda keskmiselt 30,50 eurot, kuid kohus leiab, et nimetatud kulu näol ei ole tegemist hageja esmavajadusega. Kohus loeb lapse vajalikuks ja põhjendatuks igakuiseks sidekulude suuruseks 10 eurot. Kulud riietele ja jalanõudele. Hagis märgitakse, et lapse kulud riietele ja jalanõudele on 75 eurot kuus. Hageja on kohtule riiete ja jalanõude kulude suuruse tõendamiseks esitanud
erinevaid poetšekke (I kd, lk 171-172; lk 174-175; II kd, lk 42-45) ning pangakonto väljavõtted (I kd, lk 178-181). Kohtu hinnangul ei tõenda hageja poolt kohtule esitatud tšekid, et hagejale vajalikud kulud ühes kuus riietele ja jalanõudele on 75 eurot. Kohus leiab, et lapse kulud riietele ja jalanõudele 75 eurot kuus on ülepaisutatud. Kohus leiab, et hooajalised riideesemeid saab kasutada mitme hooaja vältel ja igakuiselt lapsele ei osteta suuri väljaminekuid nõudvaid garderoobi esemeid. Kohus leiab, et vajalikuks ja põhjendatuks kuluks riietele ja jalanõudele saab lugeda 50 eurot kuus. Lasteaia kulud (sh söök). Hagis märgitakse, et lapse igakuised kulud seoses lasteaiaga moodustuvad 105,46 eurot (lasteaiakoha tasu 52,46 eurot + lisakulud teatri, muuseumi jms külastamiseks 15 eurot + söök lasteaias 38 eurot). Hageja on kulu tõendamiseks esitanud lasteaia tõendi ja arve (I kd, lk 114 – 115) ning väljatrüki Tallinna XXX Lasteaia kodulehelt (I kd, lk 159), mille kohaselt alates 01.01.2016 on lasteaia kohatasu suuruseks 52,46 eurot ning toidupäeva maksumuseks 1,90 eurot. Kohus on seisukohal, et lasteaia kulud summas 105,46 eurot kuus ei ole põhjendatud. Lasteaia 01.12.2015 tõendist (I kd, lk 114) ja 02.11.2015 lasteaia arvest (I kd, lk 115) nähtub, et lapsele oli 2015. aastal määratud kohatasu soodustus 40%. Kuivõrd lapse ema varaline seis ei ole 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga oluliselt muutnud on usutav, et ka käesoleval aastal on lapsele määratud kohatasu soodustus või vanemal on õigus taotleda vastavat soodustust ja seega ei pea lapse ema kandma lasteaia kohatasu käesoleval aastal summas 52,46 eurot täies mahus. Lisaks lasteaia kodulehelt nähtub, et lasteaia kohatasu ja toitlustustasu ei pruugi aasta läbi olla vastavalt 52,46 eurot ja 1,90 eurot kuus, sest kollektiivpuhkuse periood on maksuvaba, mis omakorda mõjutab igakuise lasteaiakoha tasu ja toitlustustasu suurust aasta lõikes (I kd, lk 159). Kohus leiab, et hageja väide, et lasteaias käimisega seoses tekivad igakuised täiendavad kulud summas 15 eurot, ei ole põhjendatud. Esitatud lastevanemate koosoleku kokkuvõttest nähtub, et ekskursioonidel osalemiseks mõeldud rühmaraha summas 10 eurot kogutakse kord aastas ja jõuluraha summas 5,50 eurot kogutakse samuti kord aastas (II kd, lk 38). Igakuine ekskursioonidel osalemise ja muude kulude kandmiseks kogutava raha suurus on kuude arvuga jagatuna aasta lõikes moodustab ca 1,25 eurot kuus. Kohus möönab, et lapsed võivad haigestuda ja ei käi iga päev lasteaias. Lisanduvad pühadega seoses lasteaiast eemal olemise aeg. Kohus leiab, et põhjendatuks lasteaia tasuks saab pidada 60 eurot kuus. Samas tuleb kohtu hinnangul arvestada ka asjaoluga, et hageja läheb varsti kooli, mistõttu langeb ära lasteaias käimisega seotud kulud. Meelelahutuskulud (sh huviringi laiendamise kulud). Hagist nähtub, et hageja kultuuritaseme arendamiseks tehtavad kulud moodustavad ühes kuus 87,51 eurot (sh raamatud, laste aiakirjad, joonistustarbed, jalgrattas, uisud, kino, teater, jäähall, kontserdid, mängutuba, trennikulud jne). Hageja esitas arved joonistustarvete ja mänguasjade ostmise kohta (I kd, lk 200, II kd, lk 46,). Muude kulude kandamise kohta ei ole hageja tõendeid esitanud. Kohus leiab, et lapse kultuuritaseme arendamiseks tehtavad kulud ning meelelahutuskulud on põhjendamatult kõrged. Lapse esmavajaduste hulka ei kuulu kino, teatri, kontsertide, mängutubade külastamine ühes kuus mitu korda. Arvestades lapse vanust peab kohus põhjendatuks meelelahutuskulude suuruseks 30 eurot kuus. Märgitud summa võimaldab lapsele igakuiselt sedalaadi tasulist meelelahutust ning lisaks osta ka lapsele arendavaid kaupu (raamatuid, joonistustarbeid jne).
Kohtu hinnangul võimaldab selliseid lapse arenguks vajalikke nn meelelahutuskulusid üldjuhul mõislikul hulgal ka miinimummääras ülalpidamine. Eeltoodut kokkuvõttes leiab kohus, et käesolevas tsiviilasjas esitatud poolte seisukohtadest ja tõenditest tulenevalt, samuti arvestades lapse tavalist elulaadi, moodustavad hageja põhjendatud ülalpidamiskulud 410 eurot kuus (eluasemekulud 130 eurot + kulu hügieenitarvetele 15 eurot + toidukulud 100 eurot + tervishoiukulud 15 eurot + kulud riietele ja jalanõudele 50 eurot + sidekulud 10 eurot + lasteaia kulud 60 eurot + meelelahutuskulud 30 eurot). Seega ei ületa lapse põhjendatud ülalpidamiskulud miinimumülalpidamist. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas tsiviilasjas tõendamist leidnud, et hageja vajab ülalpidamiseks tavapärasest suuremaid kulutusi.
Kohus on tuvastanud, et kummalgi hageja vanemal ei ole lisaks hageja ülalpidamise kohustusele kohustust pidada ülal ühtegi teist alaealist last. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja vanemad on kohustatud oma alaealist last ülal pidama võrdsetes osades.
õigusabi kulud. Seega ei ole hageja seaduslikul esindajal 16.12.2015 määrusest tulenevalt kohustust hüvitada riigi õigusabi korras määratud advokaadi tasu ega kulutused TsMS § 190 lg 2 ja 3 alusel proportsionaalselt hagi rahuldamata jätmise ulatusega (vt Riigikohtu lahendi nr 32-1-152-12, p 23). Hageja seaduslikule esindajale riigi poolt määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd kohus on käesolevas tsiviilasjas jätnud menetluskulud poolte endi kanda, ei pea kohus otstarbekaks menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Hageja seaduslikule esindajale riigi õigusabi korras määratud esindajal tuleb tasu saamiseks ja kulude hüvitamiseks esitada kohtule nõuetekohane avaldus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.