2.Välja mõista kostjalt XXX(isikukood XXX) hageja XXX(isikukood XXX) kasuks igakuine elatis summas 120 eurot kuus alates hagi esitamisest 22.02.2016 kuni hageja õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
3.Jätta rahuldamata tagasiulatuv elatise nõue perioodi 01.10.2015 kuni 21.02.2016 eest summas 955, 69 eurot.
4.Tagastada riigilõiv summas 400 eurot XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX.
5.Menetluskulud jätta vastava kulu kandnud poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Hageja esitas 22.02.2016 hagi ja 14.04.2016 täpsustatud hagi (tl 64 jj) XXX vastu elatise nõudes. Harju Maakohtu 23.09.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-15614 mõisteti kostjalt XXX tütre XXX ülalpidamiseks elatis summa 172,56 eurot alates 24.04.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni. 01.10.2015 sai hageja XXX täisealiseks. Sellest päevast on lõppenud kostja kohustused tütre ülalpidamiseks Harju Maakohtu 23.09.2008 otsuse alusel. Käesoleval ajal hageja omandab keskharidust XXX gümnaasiumis. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja ülalpidamiseks elatise miinimumsummas, s.o Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäära ulatuses alates hagi esitamise päevast, so 22.02.2016.a. kuni hageja õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis või kõrghariduse omandamisel, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Samuti mõista kostjalt välja hageja ülalpidamiseks tagasiulatuv elatis summas 955,69 eurot (195 x 3 + 215 + (215 : 29 x 21)) perioodi 01.10.2015.a. kuni 21.02.2016.a. eest. Kostja vastuväited hagile
2.03.05.2016 esitatud vastuses kostja ei nõustu osaliselt hagiga ja leiab, et hagi on osaliselt põhjendamatu. Ei vasta tegelikkusele hageja väide, et kostja ei maksa elatist. Kostja maksab vabatahtlikult igakuist elatist kohtutäituri kaudu, mida tõendab hageja pankonto väljavõte (tl 9 jj). Põhjendamatu on hageja nõue elatise maksmiseks tagasiulatavalt perioodi 01.10.2015.a. kuni 21.02.2016.a. eest. Hageja sai 01.10.2015 täisealiseks ja sellest ajast lõppes kostja kohustus maksta hagejale elatist. Kostja leiab, et täisealine isik peab tavaliselt ise ennast ülal pidama. Hageja esitas hagiavalduse peaaegu 4 kuud hiljem pärast täiskasvanuks saamist 01.10.2015. Kostja leiab, et kuna hageja ei ole 4 kuu jooksul nõudnud kostjalt elatist, siis asub kostja seisukohale, et hageja ei ole elatist vajanud. Kostja palub jätta rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja hageja ülalpidamiseks elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.10.2015 kuni 21.02.2016 eest. Kostja palub vähendada elatise suurust. Kostjal on perekond ja uue abikaasaga ühine laps, kes on kostja ülalpidamisel. Laps õpib koolis. Kostja perekonna sissetulek on kokku 738,12 eur, millest hädavajalikud püsikulud on 500 eur. Seega kulud lapsele on 238,12 eur ja kostja ülalpidamisosa osa on 119,06 eur. Kostjal ei ole kinnisvara ja sõiduautot. Kostjal on kroonilised haigused, mistõttu ta tegeleb praegu töövõimetuse vormistamisega. Kostja on nõus tasuma elatist 120 eur kuus. Kuna hageja ei õpi kõrgkoolis, siis palub kostja välja mõista elatise kuni hageja õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, uurinud kõiki asjas kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et esitatud hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.
4.Hageja on esitanud kostja vastu nõude Perekonnaseaduse § 97 p 2 alusel. Selle sätte kohaselt on täisealiseks saanud laps õigustatud elatist saama mh juhul, kui ta jätkab õpinguid gümnaasiumis, kuid mitte rohkem kui 21-aastaseks saamiseni. Lisaks esitas hageja elatise nõude tagasiulatuvalt PKS § 108 alusel. Poolte vaheline vaidlus taandub
küsimusele, kas kostjalt elatise väljamõistmine alla miinimummäära on põhjendatud ja kas elatis täisealisele lapsele tagasiulatuvalt väljamõistmine on õigustatud.
5.Hageja hinnangul kulub tal enda vajadust rahuldamiseks kulunimekirja kohaselt 1360 eurot kuus. 30.05.2016 täpsustatud hagis (tl 75 jj) palub hageja kostjalt välja mõista elatis PKS § 101 lg 1 alusel miinimummääras ja ei pea seetõttu tõendama oma vajadusi.
6.Riigikohus on 19.10.2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 asunud seisukohale, et PKS § 101 lg 1, mille järgi ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kohaldub üksnes alaealiste laste suhtes. Seega täisealiseks saanud lapse ülalpidamise ulatus sõltub isiku abivajaduse ulatuses. Asja lahendamisel tuleb lähtuda PKS § 99 lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
7.PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile.
8.Hageja katab oma vajadused kostjalt saadava elatise ja emalt saadava ülalpidamise arvelt. Hageja ema igakuine sissetulek on 6 kuu keskmisena 822,11 eurot (tl 12) millele lisandub KÜ-st XXX saadav igakuine tasu summas 175,28 eurot (tl 15), kokku on hageja ema igakuine sissetulek summas 997,39 eurot.
9.Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. PKS § 102 lg-st 1 tuleneb, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
10.Kostjal on perekond. Kostja elab koos elukaaslasega ja nende ühise lapsega, kes on kostja ülalpidamisel (tl 85, sünnitunnistus), laps õpib koolis. Kostja sissetulekuks on töötasu 430 eur bruto kuus ja kostja saab kätte 372,50 eur neto (tl 81, palgatõend). Kostja elukaaslase sissetulekuks on töötasu 430 eur bruto kuus ja tema saab kätte 365,62 eur neto (tl 78). Kokku on kostja perekonna sissetulek 738,12 eur. Kostja ja tema elukaaslase eluasemekulud, toidukulud, transpordikulud ja muud hädavajalikud püsikulud on kokku 500 eur kuus. Seega jääb kostjale peale hädavajalike püsikulude maha arvamist kätte 238,12 eurot, millest kulud lapsele on 238,12 eur ja kostja ülalpidamisosa osa on 119,06 eur. Kostja põeb kroonilisi haigusi (tl 84, perearsti tõend) ja kelle võimalus saada sissetulekut on piiratud ning kes on sattunud elatisvõla
sundtäitmise tõttu raskesse majanduslikku olukorda. Kostjal ei ole kinnisvara ega sõiduautot. Kostja eriala on merelaevade raadiotehnik, kuid Eestis ei ole tööd sellel erialal, mistõttu on kostja sunnitud töötama lihttöölisena töötasuga 430 eur bruto kuus. Seega ei ole kostja oma muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma kostjale ülalpidamist hageja emaga võrdsel määral. Hageja ema sissetulek on oluliselt suurem ja võimaldab katta hageja vajadusi.
11.Kostja on 03.05.2016 vastuses palunud kohtul kostjalt välja mõista hageja ülalpidamiseks elatise 120 eurot kuus. Kohus nõustub kostjaga ja leiab, et kostja ei ole võimeline maksma elatist üle 120 euro kuus kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1) ja kahjustamata laste võrdset kohtlemist (PKS § 102 lg 2).
12.Hageja omandab keskharidust XXX gümnaasiumis (tl 16), seega on põhjendatud elatise väljamõistmine kuni hageja õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Elatise võlgnevus
13.Hageja palub kostjalt välja mõista elatise võlgnevus minimaalmääras tagasiulatuvalt perioodi 01.10.2015 kuni 21.02.2016 eest summas 955, 69 eurot.
14.PKS § 108 lg 1 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
15.Kohus leiab, et elatiste väljamõistmine tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud ega tõendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-136-13 p-s 12 asunud seisukohale, et „PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kolleegiumi hinnangul on nimetatud sätte mõtteks kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.
16.Kohtu hinnangul paneks antud juhul elatise tagasiulatuv väljamõistmine kostja tõenäoliselt raskesse olukorda ning oleks kostjale ebamõistlikult koormav, arvestades, et hageja esitas hagiavalduse peaaegu 4 kuud hiljem pärast 01.10.2015 täiskasvanuks saamist. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et kuna hageja ei ole 4 kuu jooksul nõudnud kostjalt elatist, siis asus kostja põhjendatult seisukohale, et hageja ei ole elatist vajanud. Lisaks märgib kohus, et puuduvad tõendid, et hageja oleks ajavahemikus 01.10.2015 kuni 21.02.2016 nõudnud kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmist. Sellise nõude esitamise kohustus on hagejal ja tõendamise kohustus hageja esindajal.
17.Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata tagasiulatuv elatise nõue perioodi 01.10.2015 kuni 21.02.2016 eest.
18.09.02.2016 tasus hageja hagi esitamisel riigilõivu summas 400 eurot (tl 34). RLS § 22 lg 1 punkt 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagilt. TsMS § 150 lg 4
kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Tagastada riigilõiv summas 400 eurot XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX.
19.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.