Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused XXXX esitas 18.11.2015.a Harju Maakohtule hagiavalduse XXXX vastu elatise suurendamise nõudes. XXXX ja XXXX kooselust on sündinud poeg XXXX(12-aastane). Vanemate kooselu on lõppenud aastaid tagasi ja laps elab koos emaga. Pärnu Maakohtu 22.09.2010.a määrusega on kostjalt välja mõistetud elatis summas 1 500 krooni (95,87 eurot). Varasemalt kohtulikult määratud elatise summa ei ole enam piisav ja ei vasta elatise miinimumsummale. Taotleb muuta varem kindlaksmääratud elatise suurust ja välja mõista kostjalt elatis lapsele tema ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimumsummas alates oktoobrist 2015.a. Kostja vastuväited Kostja on kohtule teatanud, et on 6 aastat maksnud lapsele igakuiselt elatist 95,57 eurot. Poega ta selle 6 aasta jooksul näinud ei ole. Kostja elab Männikul 11,40 m2 elamispinnal. On nõus maksma edaspidi elatist 95,57 eurot kuus nagu senini ja poja arvele. Kohtuotsuse põhjendused XXXX ja XXXX kooselust on sündinud poeg XXXX, kes saab 24. juunil käesoleval aastal 13-aastaseks. Vanemate kooselu on lõppenud umbes 7 aastat tagasi ja laps elab koos emaga. 22.09.2010.a on Pärnu Maakohtu määrusega kostjalt välja mõistetud elatis suuruses 1 500 krooni (95,87 eurot). Kostja on elatist tasunud. Kostjal on lisaks hagejale veel üks poeg Aare Allik, kes on käesolevalt täisealine (26-aastane). Tulenevalt seadusest (perekonnaseaduse (PKS) §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. PKS § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seejuures arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist suuruses, mis vastab Vabariigi Valitsuse kehtestatud minimaalmäärale. Alates 01.01.2016.a on see 215 eurot. Kostja töötab XXXX AS-is. Töötasu on vastavalt tööle, nädalas on 3-4 päeva tööd. Töötasu tõendit kohtule esitanud ei ole. Kostja ainsaks ülalpeetavaks on hageja s.o tema poeg. Kostja teine poeg on täisealine. Kostja on nõus tasuma elatist senises suuruses, s.o 95,57 eurot kuus ja poja arvele. 2(3)

PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lõige 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et XXXXainsaks ülalpeetavaks on tema poeg XXXX. Lähtudes eeltoodud PKS § 102 lg 2 sisust, siis kui vanem ei suuda last ülal pidada kahjustamata enese ülalpidamist, peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Hageja on taotlenud elatist minimaalmääras, mis hetkel on 215 eurot. Arvestades, et tegemist on 49-aastase mehega, kelle töövõime ei ole piiratud ja kellel puuduvad teised ülalpeetavad, tuleks Alar Allikul eelkõige mõelda oma alaealise poja XXXX inimväärsele toimetulekule. Kohtu hinnangul ei ole kostja esitanud ega tõendanud mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid aluseks väljamõistetava elatise vähendamiseks alla minimaalmäära. Hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 497 kohaselt, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Sama toetab ka TsMS § 459 lg 1, mis sätestab, et pärast otsuse, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, jõustumist on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Tulenevalt TsMS § 459 lg 2 võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast. Seega tuleb muuta väljamõistetud elatise suurust alates käesoleva hagi esitamisest, s.o. alates 18.11.2015.a. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus määrab vastavalt hageja taotlusele kindlaks, et elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja, s.o ema arvelduskontole Swedbank’is. Hageja näol on tegemist alaealise lapsega, kes elab emaga, kes tagab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamise ning seetõttu peab kohus põhjendatuks, et kostja tasub elatise lapse ema arvelduskontole mitte lapse enda arvelduskontole. Kostja poolt igakuiselt juba tasutud elatise summa tuleb tasaarvestada otsuse täitmise käigus. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.