2-16-219/16 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-16-219 avalikuld teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused Hageja esitas 7. jaanuaril 2016 hagiavalduse elatise surendamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja seadusliku esindaja Xxxxja Xxxxühine laps Xxxxsündinud 17. aprillil 2002. Harju Maakohtu 30. juuni 2009. a otsusega tsiviilasjas nr 2-09-2635 on mõistetud kostjalt hageja kasuks välja elatis 2500 krooni (159 eurot 78 senti) kuus. Kohtulahendi alusel tasutav elatis ei vasta enam lapse vajadustele. Hageja palub kohtult välja mõista elatis miinimummääras ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja 1. veebruari 2016. a selgituse kohaselt on elatisevõlg 5206 eurot ning kostja väidab järjepidevalt, et on kas töötu või saab miinimumpalka. Lapsel on raske allergia ning tema ülalpidamiskulud on ravivajadusest tulenevalt tavalise lapse omast suuremad. Hageja ema on määratud 16. aprillini 2018 lapse ametlikuks hooldajaks, kuna laps vajab pidevat järelevalvet oma haiguse üle. Hageja emal on määratud 31. jaanuarini 2017 töövõimetus 40% ning ta kasvatab ka alla kolmeaastast last. Hageja ema hetkel ei tööta ning tema igakuised sissetulekud on töövõimetuspension 158 eurot, lapse invaliidsuspension 69 eurot, hooldaja toetus 19 eurot 20 senti, peretoetus 128 eurot (alates 1. juunist 2016 100 eurot) ning kostjalt saadav elatis 160 eurot. Kostja vastuväited Kostja vaidles 27. jaanuari 2016. a vastuses hagile osaliselt vastu. Kostja maksab igakuiselt elatist 160 eurot. Kostja on alates 6. jaanuarist 2016 töötu. Kostja elab koos elukaaslasega, tema liikumisvõimetu isaga ning oma teise alaealise lapsega, keda kostja peab samuti üleval pidama. Hagist nähtuvalt on kostja varaline seis oluliselt halvem, kui lapse praegusel leibkonnal, mistõttu jääks kostja teine laps hagi täielikul rahuldamisel materiaalselt halvemasse seisu. Kostja palus mõista välja elatis 190 eurot.

24.oktoobri 2012. a otsuses nr 3-2-1-118-12 (p 15) rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Eelöeldut tuleb arvestada ka PKS § 105 lg 3 kohaldamisel. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja on tuginenud hagi osalise rahuldamata jätmise taotlemisel asjaolul, et osa lapse vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Kohtu hinnangul on võimalik vähendada väljamõistetavat elatist tulenevalt Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt tuleb kohtul elatise suurust määrates arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16; 7. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15). Riiklike peretoetuste seaduse § 16 lg 4 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 50 eurot. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 190 eurot. Väljamõistetud elatis vastab igakordsele elatise miinimummäärale, millest on maha arvestatud pool riigi tasutavast lapsetoetuse summast. Kohtuotsuse tegemise ajal on riiklik lapsetoetus 50 eurot kuus. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud (TsMS § 163 lg 2). Kohus on rahuldanud hagi ulatuses, mida on 27. jaanuari 2016 vastuses pakkunud kompromissina välja kostja. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 2 alusel jätta hageja kanda. Toimiku materjalide põhjal on alust arvata, et kostjal ei saa hüvitatavaid menetluskulusid olla, kostja ei ole taotlenud ka menetluskulude hüvitamist. Seetõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. 4(5)