Perekonnaõigus › Nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks

2-15-8069

MENETLUSE KÄIK

XXX esitas 5. aprillil 2016 Harju Maakohtule avalduse kohtu nõusoleku saamiseks eestkostetava XXX nimel tehingu tegemiseks. Avaldaja soovib eestkostetava hooldekodu kulude kandmiseks võõrandada eestkostetavale kuuluva korteriomandi. Eestkostetava hooldekodu tasu on 775 eurot kuus. Avalduse täpsustuse kohaselt ei ole võimalik hooldekodu kulusid kanda korteri väljaüürimise teel, kuna sellises seisus korterit ei ole võimalik välja üürida summa eest, mis kataks hooldekodu kulud (koos eestkostetava pensioniga). Avaldaja esitas kohtule kutselise kinnisvaramaakleri XXX arvamuse võimaliku müügihinna kohta, mille kohaselt on XXX korteri müügihind vahemikus 43 000-45 000 eurot. Kohus võttis avalduse 25. aprilli 2016 määrusega menetlusse, edastas eestkosteasutusele ja andis tähtaja seisukoha esitamiseks. Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 5. mai 2016 arvamuses on märgitud, et eestkostetava igakuisteks sissetulekuteks on vanaduspension 406 eurot 95 senti ning puudega inimeste sotsiaaltoetus 26 eurot 85 senti. Isiku kohamaksumus hooldekodus on 775 eurot. Seega läheb XXX pension täies ulatuses kohamaksumuse katteks ning lisaks tuleb tasuda veel umber 370 eurot. Hetkel tasub eestkostja XXX XXX arveid eestkostetava säästudest, mida jätkub veel umbes pooleks aastaks. XXX kuuluv 2-toaline korter on rahuldavas seisus ja vajab kapitaalremonti. Hetkel tühjana seisva elamispinna kulud on olenevalt aastaajast 60-100 eurot kuus. Tühjana seistes tekitab korteri ülalpidamine omanikule ebamõistlikke kulutusi, mida ta kanda ei suudaks. Kinnistu väljaüürimisest saadav raha ei kata hooldekodu kohamaksumust, samas oleks võõrandamisest saadava rahaga võimalik katta XXX hoolduskulud. Eelnevast tulenevalt toetab eestkosteasutus XXX soovi kinnisvara turuhinnaga võõrandamiseks. Põhja-Tallinna Valitsus leiab, et kinnistu müügist saadav raha tuleks peale müügiga seotud kulude mahaarvamist kanda XXX pangakontole ning seda tuleks kasutada tema hooldamiskulude katteks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kohus, tutvunud kohtule esitatud avaldusega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Harju Maakohtu 26. juuni 2015. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-8069 on rahuldatud Tallinna linna avaldus, seatud XXX üle eestkoste ning määratud tema eestkostjaks XXX tähtajaga 5 aastat, s.o kuni 26. juunini 2020.

2-15-8069

Perekonnaseaduse (PKS) § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Tulenevalt PKS § 202 kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 187 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. PKS § 186 lg 1 sätestab, et kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Avaldaja soovib kohtu nõusolekut kinnistu võõrandamiseks. Kinnisvaramaakleri XXX arvamusest võimaliku müügihinna kohta nähtub, et XXX korteri müügihind on vahemikus 43 000–45 000 eurot. Avalduse kohaselt ei kata korteri väljaüürimisel saadav üüritulu hooldekodu kohatasu toetustest puudujäävat osa. Samas seonduvad korteriomandiga igakuised kulutused ca 60-100 eurot ka siis, kui korter on välja üürimata. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud. Kohus nõustub avaldajaga selles, et korteriomandi jätkuv omamine ei ole eestkostetava huvides, seda enam, et ka tühjana seisva korteriga seonduvad selle ülalpidamiskulud (majandus- ja kommunaalkulud). Kuivõrd kinnisvara omamisega kaasnevad ka kohustused, samas vajab isik hooldekodu kohatasu katmiseks igakuiselt toetustest katmata vahendeid ca 370 eurot, leiab kohus, et korteriomandi võõrandamine on eestkostetava huvides. Tulenevalt XXX tervislikust seisundist ei ole kinnistu vajalik eestkostetavale ning selle võõrandamisest saadavate vahendite arvelt oleks võimalik tagada eestkostetava heaolu ka eestkostetava säästude lõppemise korral. Kohus leiab, et XXX tuleb anda nõusolek võõrandada puudutatud isikule kuuluv korteriomand turuhinnaga, s.o vähemalt 43 000 euro eest ning kasutada saadud raha eestkostetava ravi-, rehabilitatsiooni- ja hooldusteenuse eest tasumiseks. XXX taotlust on toetanud eeltoodud põhjustel ka eestkosteasutus. Kohus ei pidanud otstarbekaks kuulata ära menetluses XXX. Ekspert on XXX üle eestkoste seadmise menetluses leidnud ekspertiisi aktis nr XXX (tl 21–22), et isik ei ole võimeline andma adekvaatseid ütlusi. Ka isiku esindaja on 16. juuni 2015. a arvamuses leidnud, et isiku kognitiivne võimekus on väga madal, sünteesi- ja analüüsivõime puudlik, samuti on minetanud isik oma sotsiaalsed ja olmelised oskused. XXX TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja enda kanda. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. TsMS § 550 lg 1 p 6 sätestab, et nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks lahendatakse hagita menetluses. TsMS § 550 lg 3 sätestab, et hagita perekonnaasjas tehtud määrused kuuluvad täitmisele alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes eeltoodust, kuulub käesolev määrus täitmisele alates selle jõustumisest.

2-15-8069 Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.